Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kliima (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis muutusi märkad?

Eesti kliima
Koostaja : Reet  Tuisk
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine  + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
http://www.feebleminds-gifs.com/kids-clipart1.html
Eesti kliimat kujundavad 
tegurid
Parasvöötme 
Kaugus 
läänetuuled ja 
ekvaatorist, 
tsüklonid, 
saabuv 
erinevad 
päikese-
õhumassid
kiirguse hulk
Kaugus 
Reljeef – Eesti 
ookeanist, 
kõrgustikud
Põhja-Atlandi 
soe  hoovus
http://meteonews.ch/en/Weather_Map/CEE/Estonia
13.01.2012
Päikesekiirg
• Eesti a u
sub s
 
parasvöötme 
põhjaoas

• Päikesekiirguse hulk 
on suhteliselt väike
• Esineb neli 
20.03
aastaaega, muutub 
21.12
21.06
23.09
Päikese kõrgus
• Päeva ja öö pikkus on 
Iseloomusta aasta 
aastaajati erinev
jooksul Päikese 
•  Talvisel ajal on 
suurem albeedo
kõrguse ning öö ja 
päeva pikkuse 
Mis ilmakaarest tõuseb ja m
muut
is  ust.
ilmakaares  loojub  Päike suvisel, talvisel 
ning sügisesel ja kevadisel pööripäeval? 

http://www.inforse.dk/europe/dieret/Solar/solar.html#TOP
Mere mõju avaldub 
eelkõige talvel 
ja väheneb 
Tartu
siseosade suunas:
talved muutuvad 
külmemaks
temperatuuriamplituu
d aastas suureneb

Vilsandi
Leia nimetatud 
näitajad Vilsandil ja 
Tartus. 
Miks on muutused 
lääne-ida suunaliselt 
suuremad kui põhja-

http://www.yr.no/
lõuna suunaliselt?
Talvised  kontrastid
Veebruari kõige madalamate 
õhutemperatuuride (ööpäeva keskmine) 
jaotus perioodil 1960-2000 

http://www.geo.ut.ee/aasa/fenoloogia.ht m
Talveilm rannikul ja  sisemaal
Ka ööpäevane temperatuur kõigub 
rannikul vähem

http://www.emhi.ee/index.php ?
ide=21,783
Lühiajalised muutused?
Veebruari keskmised õhutemperatuurid ja 
miinimumid 2005-2008 ja 1961-2004. 
Mis muutusi märkad?

http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te
emakaardid
Mis seaduspärasused sellel kaardil avalduvad?             
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te
emakaardid
Eestit mõjutavad erinevad 
õhurõhualad
Tsükloni e madalrõhkkonna 
Kõrgrõhuala e antitsükloni 
keskmes on õhurõhk 
keskmes on õhurõhk 
madalam.
kõrgem.
 Õhupöörised liiguvad koos 
Kõrgrõhkkond tuleb meile 
läänetuultega valdavalt 
peamiselt Euraasia 
Atlandi ookeani kohalt. 
siseosade kohalt.
Ilm on  muutlik , pilvine ja 
Ilm on pilvitu ja sademeteta.
sajune, tuuline
http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723
Õhu liikumine tsüklonis
Orkaan Dagmar 
Kül llas 
26.12.2011 ka Eesti

s
Soe 
Külm õhk
õhk
K
f ü
r lm 
ont
fron
M
Sad t
em
ed 
Külm õhk 
liigub sooja 

Soe õhk 
õhu poole 
Soe õhk
liigub külma 
ja soe õhk 
õhu kohale
tõuseb
http://www.physicalgeography.net/fundamentals/7s.html
04. jaanuar 
2012 Mis 
ilm oli 
Eestis?
Kas meid 
mõjutas 
mereline  
või 
m
M
an is
dril ine 
õh tä
u n
m a 
ass? 
to Vaat
imua!
b? 
http://www.yr.no/satellitt/europa.html #
http://www.emhi.ee/?ide=19,252
Reljeef jaotab sademed
Eestis on sademeid 
rohkem kõrgustike 
lääne-poolsetel 
nõlvadel
Vaata atlases Eesti 
sademete  kaarti  – 
püüa selgitada, mis 
põhjustel  Otepää  
kõrgustikul on vähem 
sademeid kui  Haanja  

http://www.bom.gov.au/lam/glossary/fpagegl.shtml
http
:/
õ/comm
rg ons.wi
us kimed
tik ia.org/wi
ul? ki/File:Relief_map_of_Estonia.gif?uselang=et
Mis tegurid mõjutavad Eestis lumikatte kestust?         
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html
Järveefekt toob paksu lume
kondenseerumine
Arktiline 
Veeaur 
õhk
Nimetus on tulnud
Soe   Suure Järv
J istu 
ahtun jä
ud rg
 
i, 
maapind
järv
kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb 
külm  polaarne  õhk, siis konden-seerub 
veepinnalt kerkiv aur võimsateks 
pilvedeks, mis kallavad alla paksu lund. 
Eeldus on ka suur t°-erinevus: vähemalt 
http://ww
13° w.p
Cer.sonal.psu.edu/mjs737/blogs/meteorology_e-
portfolio/
Kas ilm tuleb õhust või 
veest?
EMHI  lumikatte 
kaart 
08.12.2010
Põhjast ja kirdest tulnud külm arktiline 
õhumass  pani lumevabriku tööle – mere 
kohal  olevas   soojas  õhus sisalduv niiskus 
kondenseerus ja kaasnes tugev 
lumesadu, mis Lõuna-Eestisse ei 
jõudnudki
Eesti on klimaatiliselt 
suurriik  Talinisu põld
26. detsember 
2011
Talvine  mets 
Jõgeva ümbrus – sama 
27. detsember 
piirkond, sama 
2010  
A
a astad
asta  p
ae o
gl e 
.. v
. en
 
nad
http://www.looduskalender.ee/node/9036
http://www.looduskalender.ee/node/12007

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
Vasakule Paremale
Eesti kliima #1 Eesti kliima #2 Eesti kliima #3 Eesti kliima #4 Eesti kliima #5 Eesti kliima #6 Eesti kliima #7 Eesti kliima #8 Eesti kliima #9 Eesti kliima #10 Eesti kliima #11 Eesti kliima #12 Eesti kliima #13 Eesti kliima #14 Eesti kliima #15 Eesti kliima #16 Eesti kliima #17 Eesti kliima #18 Eesti kliima #19
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina12345 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist –Maa kliimasüsteemi meteokomponentide olekute ansambel, mille süsteem läbib pika aja jooksul (kümned aastad) ● Uurimismeetodid vaatlus, eksperiment modelleerimine statistiline analüüs

Klimatoloogia ja meteoroloogia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun