Sademete režiim Eestis (0)

Q: Mis on sademed ja sademehulk?

Vastus leiad õppematerjalist: Sademete režiim Eestis

Q: Mis on aga sademehulk?

Vastus leiad õppematerjalist: Sademete režiim Eestis

Tallinna Ülikool - Loodus - Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis on sademed ja sademehulk?
Mis on aga sademehulk?

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika – Loodusteaduste instituut
Geoökoloogia õppetool
Maiki Lauri
SADEMETE REŽIIM EESTIS
Referaat
Juhendaja : Jaan Jõgi
Tallinn 2009
SISUKORD

Sissejuhatus ……………………………………………………………………………..

Mis on sademed ja sademehulk? ………………………………………………………..

Kliimadiagramm ………………………………………………………………………

Sademed
4.1. Vihm ………………………………………………………………………….
4.2. Happesademed ……………………………………………………………….
4.3. Lumi ………………………………………………………………………….
4.4. Lörts ………………………………………………………………………….
4.5. Lumikate …………………………………………………………………….
4.6. Rahe …………………………………………………………………………
4.7. Härmatis ………………………………………………………………………
4.8. Kaste …………………………………………………………………………
4.9. Hall …………………………………………………………………………
4.10. Jäide ………………………………………………………………………..
5.) Uputus ja põud – kaks äärmust …………………………………………………….
6.) Eestit mõjutavad õhumassid …………………………………………………………..
7.) Mereline ja mandriline kliima …………………………………………………
8.) Eesti vedelate sademete jaotumine …………………………………………………..
9.) Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
10.) Kasutatud kirjandus …………………………………………………………………..
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja millised alad Eestis saavad sademeid kõige enam. Eesti sademete jaotumisel on lähtutud vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast .
Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide.
Samas on kajastatud ka sademete režiimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus.
Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid.
Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist.
2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK
Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul.
Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse:

Vedelaid (vihm, uduvihm)
Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe)
Segatüüpi sademeid (lumelörts)

Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest aega ja hõlmavad väikest maa – ala.
Mis on aga sademehulk? Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab vedela veekihi paksust millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Tavaliselt kasutatakse kliima iseloomustamiseks kuu keskmist sademete hulka ja aasta keskmist sademete hulka.
3. KLIIMADIAGRAMM
Kliimadiagramm on diagramm, millel kujutatakse mingi koha sademete ja temperatuuri keskmist kuude lõikes. Tavaliselt esitatakse sademete hulk tulpadena ning temperatuur joone abil. Kliimadiagrammil tuuakse ära koha nimi ja vahest ja koha kõrgus merepinnast ning aastane sademete hulk.
Näitena võiks tuua siia Tallinna kliimadiagrammi.
Diagrammilt saame teada aastase sademetehulga, antud juhul on see 653 mm aastas. Samas on joone abil näidatud kuude keskmised temperatuurid ja tulpade abil sademete hulgad kuude lõikes.
4. SADEMED
Järgnevalt lühike ülevaade erinevatest sademete liikidest.
4.1. Vihm
Vihmaks nimetatakse sademeid, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad . Vihmapiisad tekivad pilvedes , kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest.
4.2. Happesademed
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 . Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
4.3. Lumi
Lumi on väikeste jääkristallide kogum, mis moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0ºC kraadi, kui veeaur sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Lumi võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja aastaga umbes 5 päeva).
4.4. Lörts
Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C.
4.5. Lumikate
Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel. Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
4.6. Rahe
Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks.
4.7. Härmatis
Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline härmatis (soft rime) - lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel . Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta.
Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes külmunud terakestest, mida ei ole võimalik silmaga eristada. Temperatuuri tõusuga ja udupiiskade üleminekuga uduvihmaks, moodustuva teralise härmatise tihedus suureneb ja ta läheb üle jäiteks. Seoses külma tugevnemisega ja tuule nõrgenemisega moodustuva teralise härmatise tihedus väheneb ja ta muutub kristalliliseks härmatiseks. Teralise härmatise ladestus võib tõusta ohtlike mõõtmeteni.
Kristalliline härmatis (white frost ) - valge sade, mis koosneb peene ehitusega jääkristallidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputamisel kergesti maha variseb. Tekib tavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede ja külma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine . Tekib veeauru sublimeerumisel, kui temperatuur on -11..-25°C. Mõningatel juhtudel võib kristalliline härmatis tekkida udu või uduvineta õhus sisalduva veeauru arvelt. Kristallilist härmatist on vahel raske eristada teralisest härmatisest. Teadma peab, et isegi väga terasel vaatamisel ei ole teralise härmatise pinnal näha kristalle; kui on näha kasvõi üksikuid kristalle, siis on juba tegu kristallilise härmatisega.
4.8. Kaste
Kaste on looduses õhu jahenemisel maapinnale ja esemetele veeauru kondenseerumisel tekivad piisad.
4.9. Hall
Hall on sade, mis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele. Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0°C.
4.10. Jäide
On tihe läbipaistev või läbipaistmatu jääkiht, mis sadestub maapinnale või esemetele (oksad) allajahtunud (temperatuur alla 0ºC) vihma – ja udupiiskade jäätumisel. Jäitekiht võib olla mitme sentimeetri paksune, tema raskuse all võivad katkeda elektri – ja sideliinid. Teele sadestunud jäitekihti nimetatakse tavaliselt kiilasjääks.
5. UPUTUS JA PÕUD – KAKS ÄÄRMUST
On väidetud, et 20. sajandi teisel poolel on koos kliima soojenemisega põhjapoolkera keskmistel ja suurtel laiuskraadidel tugevate sadude sagedus suurenenud 2–4%.
Põuda põhjustab sademetepuudus – selle kestus, ajastus ja jaotus veevarude ning -vajaduse ja -kasutuse suhtes. Seda loodusnähtust tuleb aeg-ajalt ette kõikjal, kuid teda iseloomustavad tunnusjooned on eri piirkondades erisugused. Kuigi põua kestust võib mõõta nädalate, kuude või isegi aastatega, on ta alati ajutine ilming. Erinevalt paljudest teistest loodusõnnetustest, mis tekivad äkki, kujuneb põud pikema aja vältel, siis kui sademeid ei ole üldse või kui neid on väga vähe. Sademete puudus antud piirkonnas toob kaasa veepuuduse üksikutes või mitmetes keskkonna osades, põhjustades inimtegevuse eri valdkondades veenappuse.
Põud tekib kergemini siis, kui õhutemperatuur on normaalsest kõrgem, mis tingib auramisel suurenenud veekao. Põuda soodustab ka vihmapuuduse sattumine taimekasvu mõttes intensiivsele või tundlikule perioodile. Tugevad tuuled ja väike relatiivne õhuniiskus võivad samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof.
Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti:

meteoroloogilist,
agrometeoroloogilist,
hüdroloogilist ja
sotsiaalökonoomilist .

Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust.
Maailma meteoroloogia organisatsioon WMO (World Meteorological Organization) nimetab loodusõnnetuste loetelus üleujutuseks või uputuseks olukorda, kui saju- või lumesulavesi akumuleerub kiiremini, kui mullad suudavad neid adsorbeerida või jõed ära kanda. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja vihmaperioodid ehk mussoonid , keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad.
Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab. Selliseid olukordi kutsuvad esile orkaanide ja tormidega kaasnevad vihmavalangud, tõusulained ja tsunamid merede ning ookeanide kallastel, kestvad vihmad, lume kiire sulamine ja jääpaisud jõgedel. Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused ja nad tekivad vooluhulga liigsel suurenemisel , mille tõttu vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-alad veega üle. Uputusi tuleb ette ka veekogudeta aladel, kui ebanormaalselt tugevate vihmadega langevad sademed tasasele maale sellisel määral, et pinnas ei jõua seda adsorbeerida või vihmavesi ära voolata nii kiiresti, kui teda juurde tuleb. Tugevate sadude korral avaldub liigvee kahjuliku toime kõrval ka vee mehaanilise surve otsene mõju. See kutsub esile teisi ohtlikke protsesse, näiteks erosiooni ehk pinnase ärakandumist, mulla struktuuri muutumist jms.
Üldisem põua kriteerium on Eesti tingimustes olukord, kus vegetatsiooniperioodil vihma kolme nädala jooksul või kauem praktiliselt ei saja.
6. EESTIT MÕJUTAVAD ÕHUMASSID
Eestit mõjutab viis erinevat õhumassi:
1.Parasvöötme mereline õhk on meie kõige sagedasem ilmakujundaja. Et see õhumass soojeneb suvel maismaa kohal kiiresti, siis tekivad rünkpilved, mis annavad palju sademeid. Tihti kaasneb sadudega äike ja tugev puhanguline, sageli tormiks paisuv tuul.
2. Arktiline mereline õhk toob Põhja-Jäämerelt jahedat niisket õhku, mis põhjustab tugevaid sajuhoogusid.
3. Parasvöötme mandriline õhk sajuhoogusid. Kujuneb meist ida pool Euraasia mandri kohal. Talvel toob ta kaasa tugevad külmalained. Suvel areneb selles õhumassis võimas rünkpilvitus, mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed.
4. Troopiline mandriline õhk jõuab meieni suhteliselt harvem, tuues kaasa kuuma ja kuiva ilma.
5. Troopiline mereline õhk on soe ja väga niiske. Talvel toob ta kaasa sademetega pilvise ilma, esineb udud. Suvel põhjustab ta tugevaid sademeid, kõva tuult, äikeseid.
7. MERELINE JA MANDRILINE KLIIMA
Teada tuntud tõde on see, et merelises kliimas langeb sademeid rohkem, suved on jahedamad ja talved pehmemad ning aastane temperatuuri amplituud väiksem. Mandrilises kliimas jällegi vastupidi, suved soemad, talved karmimad, sademeid vähem ning aastane temperatuuri amplituud suurem. Eestis see aga nii ei ole. Arvesse peame võtma ka kohalikke tingmusi, antud juhul siis reljeef, mis mõjutab samuti sademete paiknemist.
Merelises kliimas on sademeid rohkem augustist märtsini. Mandrilises kliimas maist juulini.
8. EESTI VEDELATE SADEMETE JAOTUMINE
Kliimarekordid:

Suurim ööpäevane sademete hulk Eestis registreeriti Saaremaal 4. juunil 1972. aastal -148 mm
Suurim aastane sademete hulk registreeriti Raplamaal 1990. aastal - 1158 mm
Väikseim aastane sademete hulk registreeriti 1964. aastal Narvas - 355 mm
Kõige kuivem kuu oli august 2002. aastal, mil sademeid ei langenud üldse
Kõige sajusem kuu on olnud august 1987. aastal, mil sademeid registreeriti - 351 mm
Suurim sademete intensiivsus (mõõdetud 10 minuti jooksul) on 2,3 mm/min

Eesti paikneb Ida – Euroopa lauskmaa loodenurgas, seega vööndis, kus mereline kliima läheb üle mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja – Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Valitsevad läänetuuled – mereline õhumass Atlandi ookeanilt. Valdav osa sademetest on pärit Atlandilt. Olulisi sademete erinevusi põhjustab ka kohalik aluspind .
Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 – 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 – 60 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel.
Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt – kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80- 83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%.
Kõige rohkem saab sademeid Lääne-Eestis kõrgustike-eelne vöönd, Rannikualadel (500 mm) sajab vähem kui sisemaal ning kõige rohkem kõrgustikel (700 mm). Rannikul on väiksem sademete hulk, kuna seal on pilvisus väiksem.
Kagu – Eesti on Eestis nii sademete rohkeim kui ka sademete vaeseim paik. Sealset sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem hulk sademeid kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel .
Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu – Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu – Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul.
9. KOKKUVÕTE
Käesolevas referaadis anti põgus ülevaade sademetest üldiselt. Üldiselt oli seletatud erinevaid sademete liike. Pikemalt Eesti näitel keskenduti vedelatele sademetele, ehk siis vihmale.
Lühidalt kajastati ka kliimadiagrammi, mis ta on ja milliseid andmeid sealt leida võib.
Samas on kajastatud ka sademete režiimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus.
Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid.
Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist.
10. KASUTATUD KIRJANDUS
Erme, K. „Põhilised kliima muutusi mõjutavad faktorid Põhja – Euroopas k.a Eesti“ Tartu Observatoorium
ENE Eesti Loodus
www.wikipedia.org
16

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mallan Õppematerjali autor

Käesoleva referaadi teemaks on anda ülevaade sademetest. Kõigepealt mis on sademed ja millised alad Eestis saavad sademeid kõige enam. Eesti sademete jaotumisel on lähtutud vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast.
Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide.
Samas on kajastatud ka sademete režiimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus.
Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid.
Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist.

sademed sademete re?iim eesti sademed kliima kliimadiagramm

Kasutatud allikad

https://www.wikipedia.org

Sarnased õppematerjalid

doc

Sademed

Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300

Füüsika

docx

kliima kordamine

Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasia maksimum 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Põhja-Euroopas sajab rohkem kui Lõunas, sest ilma mõjutab Islandi miinimum 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja- Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem, vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem miinuses. Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal igikülmunud

Kategoriseerimata

docx

Kordamisküsimused Geograafia

5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad

Geograafia

odp

Atmosfäär

Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmo

atmosfäär

doc

Loovtöö ilmavaatlus

Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,

Loodusteadus

pdf

Hüdrogeoloogia

1. Mida uurib hüdrogeoloogia? uurib põhjavett, selle lasuvuse tingimusi, omadusi, teket, ja liikumise seaduspärasusi. Põhjaveel on erakordne ökoloogiline tähtsus, ilma põhjaveeta puuduks taimestik, ilma selleta loomastik ja elu üldse. 2. Mis on põhjavesi? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 3. Millal hakati kasutama joogiks põhjavett? Vana Egiptuses ja Kreekas ning ka Hiinas IIIII aastatuhandest eKr 4. Kuidas vanad kreeklased ja roomlased avaldasid tänu ravijumalale Aesculapiusele? Asutasid kuurorti v saj. eKr ravijumala Asklepiose 5. Millist kahju võib tuua põhjavesi

H?drogeoloogia

docx

Referaat Eesti kliima teguritest

....................................................................................................14 5. Sõrve rannikujaama ja Võru meteoroloogiajaama analüüs.......................................................15 5.2. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................16 5.2. Õhutemperatuuri andmed....................................................................................................18 5.3. Sademete hulga andmed......................................................................................................18 5.4. Tuule andmed......................................................................................................................19 Kokkuvõte......................................................................................................................................21 Kasutatud allikad..............................................................................

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

odt

Geograafia küsimused vastustega

1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.

Geograafia

Rohkem sarnaseid