Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjapõdrad esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
PÕHJAPÕDER
MÕÕTMED
Tüvepikkus 185220 cm.
sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm.
kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg.
sünnikaal 48 kg.
Õlakõrgus on 110140 cm.
ELUPAIK
Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa
Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika
metsikuid põhjapõtru kaributeks.
Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra.
Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks
metsatundrasse.
JALAD
pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed.
eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel.
Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina
kõverdunud.
kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea
lund kraapida.
Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg
KARVASTIK
Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal.
Jäme karvasüdamik on täidetud õhuga, seetõttu on ta väga kerge ja soe.
Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad.
Suvekarvastik on hoopis lühem ja pehmem, ühetooniliselt hele või hallikaspruun.
Talvekarvastik on muutlikum: tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti heledate ja tumedate
laikudega kirju.
Vasikad on ühetooniliselt pruunid või
hallikaspruunid.
ainult LõunaSiberis leidub neil piki
selga suuri heledaid tähne.
Põhjapõdra vasikas
SARVESTIK
Sarvede kuju on väga muutlik ja mõnel isendil on sarved nõrgalt
arenenud.
Nii isas kui emasloomadel on ebakorrapäraselt harunenud,
asümmeetrilised sarved.
Sarvedel kuni 12 põhiharu, rohkesti lisaharusid ning isastel
esileulatuv mitmeharuline silmaharu
Isane põhjapõder heidab sarved maha hilissügisel või talve hakul.
Emane heidab sarved maha
tunduvalt hiljem.
TOIT
Põhjapõdra toit on mitmekesine.
Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada.
Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule,
mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit.
Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta
lume alt üles kogu toidu.
Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja
mineraalainete poolest.
Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi
mahakukkunud sarvi
Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad
merevetikaid ning joovad merevett.
Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske.
Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 70­80 cm sügavuselt, nii
et lumest paistab välja ainult looma turi.
Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega.
Eesjalgade sõrad on terava serva ja nõgusa pinnaga ning muutuvad
talvel laiemaks.
Vasakule Paremale
Põhjapõdrad esitlus #1 Põhjapõdrad esitlus #2 Põhjapõdrad esitlus #3 Põhjapõdrad esitlus #4 Põhjapõdrad esitlus #5 Põhjapõdrad esitlus #6 Põhjapõdrad esitlus #7 Põhjapõdrad esitlus #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janu1996 Õppematerjali autor
Soovida saada infot põhjapõtrade kohta?- mida söövad? kus elavad?

Sarnased õppematerjalid

Põhjapõder
25
pdf

Põhjapõder

I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane, kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun