50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Käti Sügav
Õppematerjali autor
Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
Kliimasüsteemi sisetegurid: Atmosfääri koostis ja mass, ookeani koostis ja mass, mandrite ja ookeanide paigutuse iseärasused, maismaa reljeef, maismaa ja ookeani tegevkihi struktuur, biosfääri mass, krüosfääri mass kirjelda hüdrosfääri kliimakomponendina - Maailmameri, veeringe on olulisim etapp ookeani pinnalt veemasside ülekandumisel atmosfääri. Atmosfäär ja hüdrosfäär annavad üksteisele üle soojust, massi ja liikumisenergiat. Erinev soojusmahtuvus ning ookeani hiigelmass. Ookeani keerised vs tsüklon ja antitsüklon. Kirjelda biosfääri kliimasüsteemi komponendina taimkatte vegetatsiooniperiood mõjutab kliimat, taimekoosluste vaheldumine, taimestkuga kaetud alade pindala muutumisest, biomassi suuren/vähen 4.vördle erinevaid kliimakaarte · 5
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaator
kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed. Vulkaanipursete tagajärjel paiskub õhku palju väävliühendeid. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid