Punane planeet Marss (0)

1 Hindamata

Punane planeet Marss
NIMI
Huvitavat Marsist
Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka
värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud.
Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal.
Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani
ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad.
Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes
paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste
kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks.
Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm).
Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on
muutuv.
Faktid Marsist
Diameeter on 6794 km;
Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind;
Mass on 6,4219 x 1023 kg;
Keskmine tihedus on 3,95g/cm3;
Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal;
keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km);
Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev);
Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; (aasta Marsil)
Keskmine pinnatemperatuur on -50°.
Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja
vesinikku.
Marsi sarnasused maaga
Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala
rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem.
Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb
Marss saranselt Maaga.
Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei
leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane.
Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess
Marsil – põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu.
Marsi pind
Marsil on väga huvitavad pinnavormid:
Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri
kõrgusele Marsi punase taeva kohale.
Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7
km.
Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter
umbes 2000 km.
Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid , kuid leidub ka orge, mägesid,
tasandikke ning kõrgendikke.
Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi
Tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks
1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80
kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini.
Erosioonist on Marsil selgeid tõendeid - kuivanud jõe ja meresängid. Need
märgid näitavad, et kunagi ammu oli kindlasti Marsi pinnal mingisugust
vedelikku. Vesi on tõenäoliseim variant.
Marsi üks tuntumaid omadusi on "lumemütsid" mõlemal poolusel , mis
koosnevad vee-jääst ning kuivast jääst (tahke süsinik- dioksiid ).
Marsi külastamine
Inimene pole seni Marsil käinud.
Esimene aparaat, mis külastas Marsi oli Mariner 4 aastal 1965.
Ta edastas Maale üle 20 foto, mis kummutasid ümber faktid, et Marsil on
kanalite süsteem ja taimestik .
Märkimisväärselt edukad oli Viking -1 ja Viking-2 (1976).
Uuriti Marsi bioloogilist ja keemilist koostist (orgaanilist ja anorgaanilist),
meteoroloogilisi, seismilisi, magneetilisi omadusi ja Marsi pinnase ja atmosfääri
füüsikalisi omadusi.
Pildistati esmakordset nn. „Marsi Nägu“
„Marsi Nägu“
Aastal 1998 pildistati uuesti. Seekord oli näha vaid kivisid täis räsitud küngast.
Inimesed Marsile
Huvi saata inimesi Marsile on juba 20. sajandist eksisteerinud.
Probleemideks on maksumus (erinevad programmid on kuludeks arvestanud 6-
500 miljardit dollarit), reisi pikkus, psühholoogilised ja või tervisega seotud ohud
(nt suur radiatsioon), võimalik seadmete rike ja eluks tarvilikest asjadest ilma
jäämine, jne.
Mars One projekt (2012) - MTÜ Mars One plaanib kümne aasta pärast 24
inimest Punasele Planeedile saata. Maale tagasi tulekut ei plaanita.
Rahastavad inimesed ja erafirmad.
Aitäh kuulamast!
Lingid
Why Mars Died, and Earth Lived (9:32 min)
https://www.youtube.com/watch?v=oC31pqk9sak
Can We Grow Plants on Mars? (3:25 min)
https://www.youtube.com/watch?v=Lav4ydRaN7k
Mars One introduction film (updated version) (3:56 min) https://
www.youtube.com/watch?v=n4tgkyUBkbY

Document Outline

Slide 1
Huvitavat Marsist
Faktid Marsist
Marsi sarnasused maaga
Marsi pind
Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi
Marsi külastamine
„Marsi Nägu“
Inimesed Marsile
Slide 10
Lingid

.PPTX Laadi alla originaalfail 11 lk · .pptx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Proovija Õppematerjali autor

Powerpoint kava Planeet Marsist. Kasutatud ka inglisekeelset materjali, kõik eesti keelde tõlgitud. Teemad: Huvitavat Marsist, Faktid Marsist, Marsi sarnasused maaga, Marsi pind, Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi, Marsi külastamine, „Marsi Nägu“,Inimesed Marsile. PP'd iseloomustavad erinevad hoolikalt valitud taustapildid.

Lõik PPst: Inimene pole seni Marsil käinud.
Esimene aparaat, mis külastas Marsi oli Mariner 4 aastal 1965.
Ta edastas Maale üle 20 foto, mis kummutasid ümber faktid, et Marsil on kanalite süsteem ja taimestik.
Märkimisväärselt edukad oli Viking-1 ja Viking-2 (1976).
Uuriti Marsi bioloogilist ja keemilist koostist (orgaanilist ja anorgaanilist), meteoroloogilisi, seismilisi, magneetilisi omadusi ja Marsi pinnase ja atmosfääri füüsikalisi omadusi.

Planeet Marss Huvitavat Marsist Faktid Marsist Marsi sarnasused maaga Marsi pind Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi Marsi külastamine „Marsi Nägu“ Inimesed Marsile

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Punane planeet Marss

Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m;

Füüsika

doc

Planeet Marss

ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht

Füüsika

doc

Elu Marsil

Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee

Füüsika

pdf

Elu võimalikkusest planeedil Marss

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind........................................................................

Astronoomia

docx

Planeedid ja päikesesüsteem

sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:

Füüsika

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID...............................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN ...........................................................................................................

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet

Füüsika

477

pdf

Maailmataju

See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada või ümber lükata. Tegemist on

Karjäärinõustamine

Rohkem sarnaseid