Mõisted veekogude kohta (0)

Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee.
Juga on langeva veega vooluveekogu lõik.
Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi.
Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik.
Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta.
Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud.
Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).
Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud.
Veerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes.
Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel.
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage , nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud , lumikatte jne.
Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil . Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes .
Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus).
Hoovuste liigid: Triivhoovus -püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus.
Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale.
Tihedushoovus -tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale .
Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus.
Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Hüdrosfäär on maad ümbritsev veekiht .
Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse; ravimtoimega põhjavesi.
Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Põhjavesi on maakoores olev vaba vesi.