Tammsaare sõnum tänapäeva lugejale Läbi aegade on inimesed pidanud äraelamise nimel tööd tegema ja vaeva nägema. Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ja seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval, samas paljud on muutunud. Kuid oli, on ja jääb kehtima vanasõna- töö kiidab tegijat. Teoses tegid kõik tegelased tööd. Ei olnud kedagi, kellel oleks aega üle ja tegevust vähe. Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui teoses kirjeldatud ajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Andres on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma m...
Romaani ,,Noore Wertheri kannatused" saamislugu ja mõju lugejatele Goethe teose ,,Noore Wertheri kannatused" oli saksa kirjanduses esimene bestseller, mis sai otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlar...
Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägede...
Mida andis mulle, kui tänapäevasele lugejale ,,Hamlet"? Raamatu mõista võib mitut moodi, iga lugeja võib raamatut tõlgendada erinevatel viisidel. Hamleti ütlus:" Olla või mitte olla," peab minu arvates paika. Ta ei saanud karistamata jätta oma isa mõrtsukat ja kõige selle kokkuvõttel ta ka hukkus, kuigi tema surm läbi müritatud mõõga oli vaid maine surm võis tema hing olla juba ennem maisest elust lahkunud. Oluline oli küsimus, kas eksisteerida ja unustada, või mitte? Hamlet tegi otsuseid, mille tagajärjel paljud õukondlased kahtlesid Taani printis terves mõistuses,kas see oli teesklus või mitte? Taani prints Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutleva iseloomuga, ta tegi kõik sammud eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on...
Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbrita...
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummi...
.. Sellest ajast kassisugu hiirtest palju ei pea lugu, neid nad otse vihkavad, kätte saada ihkavad. Seda iga hiirgi teab, kiisut hoolsalt silmas peab mõistab: asi pole nali, kassi karistus on vali. Lugejale ,,Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul..." Nende ridadega algab käesolev lasteluuleraamat. Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest
Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9) Seega kirjutades ülikooli referaati, artiklit või luues, mis tahes teos, on see kaitstav autoriõigustega. Antud referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele sündmustel, kus kasutatakse erinevaid pildi, heli- ja videosalvestusi. Eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on need kaitstud Eesti Vabariigis ja millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised sündmustel. Uurimisobjektiks valisin juba toimunud Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa, mille näitel kirjeldan, milliseid autoriõigusi rikuti ning mis osas toimus rikkumine teadlikult. Olen omaalgatuslikult korraldanud erinevaid sündmusi 2009. aastast saadik ja sellel ajal ei
teadnud enne selle referaadi koostamist midagi sealsete alade ajaloost, veel vähem kunstist. Lehitsedes raamatut "Mesopotaamia ja piiblimaad" sain teada, et on seal elas väga palju erinevaid rahvaid: sumerid, babüloonlased, hetiidid, assüürlased, foiniiklased, pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak. Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Selleks kasutan Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris) abi. Assüüria Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Piirkond on nime saanud Assuri linna järgi (ka linna kaitsejumaluse nimi on Assur). 2. aastatuhandel eKr kujunes seal Assüüria riik. Assüüria
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine
...........................................Error: Reference source not found Kasutatud kirjandus................................................................Error: Reference source not found 2 Sissejuhatus Antud referaat püüab tutvustada lühidalt Eestis kasvavaid tuntumaid samblikke, nende eluviisi ja kasvamisharjumusi. Referaat tutvustab piltide ja teksti abil lugejale Eestis tuntumaid ja igapäevaseid samblikke. Antud materjali ei käsitleta väga põhjalikult, st materjalile lähenetakse pigem hobiaedniku, kui elukutselise botaaniku pilgu läbi. Referaat on koostatud isiklikust huvist Eestis kasvavate samblike vastu. 3 Samblikest üleüldiselt Samblikud on omapärased organismid, mida tihtipeale sammaldega segi aetakse. Miks just neid segi aetakse
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea
Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse kohta kui ka lahti seletada, mis on tume aine, millest meie galaktika kui ka kogu universum suuremalt jaolt koosneb. Linnutee vaatlemise ajalugu Demokritos oli esimene filosoof kes oletas, et hele vööt taevas, mida tunti nimega “Linnutee”, võis koosneda kaugetest tähtedest. Aristoteles seevastu uskus, et Linnutee on põhjustatud üksteisele liiga lähedale sattunud tähtede süttimisest, mis
dokumentide kirjutamisel. Nendeks dokumentideks on õigusaktid, tehnilised aruanded, pressiteated jms. Esmalt soovitatakse mõelda läbi kellele, miks ja mida dokumendis käsitleda. Arvestada tuleks sihtrühmaga kellele kirjutatakse, näiteks ELi töötajatele või üldsusele. Järgmiselt tuleks keskenduda kirja eesmärgile ning edasi teemadele ja üksikasjadele. Selleks tuleks koostada loetelu või skeem. See on abiks selle väljaselgitamisel, mida tahetakse lugejale dokumendiga edasi anda. Nagu eelpool öeldud, on tähtis tugineda kirja kirjutamisel selle konkreetsele lugejasgrupile. Silmas tuleb pidada lugeja teadmisi ning nende isiksust. Pöörduda tuleks lugeja poole otsese pöördumisega, näiteks ,,sina" ja ,,teie" vormis. Tuleb olla ettenägelik ning tajuda, mis küsimused lugejal võivad tekkida. Samuti peab lugeja saama oma küsimustele vastused. Lugejale tuleks pakkuda infot, mis teda huvitab ning paelub.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et
õpetajat ajaloo tunnis. Ka Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigusega" valdasid mind sarnased tunded. Kuigi äratundmine, raamatust aru saamine, saabus kiiremini. Või nagu minu kirjanduse õpetaja alati ütleb: ,,Raamatusse sisseminek" toimus üllatavalt lihtsalt ning seda rohkem oli võimalik nautida neid suurepäraseid teoseid, mis kohati olid isegi üsna lõbusad lugeda. Erinevaid põnevaid ,,maailmu" on minule, kui lugejale pakkunud Andrus Kivirähk. Mõnus oli lugeda raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu", teost, mis pilkas veidi eestlaste esivanemaid, kuid andis mõnusa ülevaate Eesti elus aastasadu tagasi, kui toimis veel küttimine ja korilus. Kuigi too raamat ei pretendeeri ajaloo raamatuks ega õpikuks, võib sealt leida kuhjaga viiteid, kui neid Kivirähkile omases humoorikas võtmes. Olgu selleks siis karu ja noore neiu
Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud. Kokkuvõte lisatakse teksti lõppu ning see võtab kokku tähtsaimad aspektid. Essee on lühem arutlev kirjutis, milles lubatakse edastada autori emotsioone, keelekasutus on vabam, isikupärasem ja loomingulisem.
....................................................................................................................7 3.1 Laenutusprogrammi eesmärk.................................................................................. 7 3.2 Laenutusprogrammi kasutajad.................................................................................7 3.3 Laenutusprogrammi kasutamise protsess................................................................ 9 3.4 Laenutusprogrammi kasulikkus lugejale...............................................................13 3.5 Laenutusprogrammi funktsioonid..........................................................................15 3.6 IT kontekst ja turg..................................................................................................17 4. IS Nõuded....................................................................................................................18 4.1 IS funktsionaalsed nõuded............................
muutuvad. Kuna lugu on esitatud selliselt, pole lugejal raske toimuvast aru saada. Esimeseks kohaks on kodu, kust lugu pihta hakkabki ning sündmused alguse saavad, siis on kohaks kolmanda tegelase kodu, kuhu teised suunduvad ning kus sündmused haripunkti jõuavad ning lahenduse saavad. Selline ülesehitus on selle loo iseärasus. Tagasiminekud on teksti paremaks mõistmiseks, kuna neilgi on oma roll. Jutustajale jääb vaid olustikukirjeldus. See ongi mõeldud pausina, et tuua lugejale pilt, kuidas mingi asi oli ja ilmestada kogu tegevust paremini. See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega. Esimese korruse aknast vaatas välja lumivalge näoga vanamees. ''Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled,'' lohutas Jaan. ''Mul on täitsa huvitav su vanatädi näha.'' ''Minul ei ole,'' kostis Margit napilt. Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul
Kõvades uudistes kasutatakse selle järgi alati otsest leadi. Edasilükatud leadi kasutatakse pehmetes uudistes ja nt kõvades lugudes – jätkulood. Üks algusetüüp on selline, mis pakub esimeses lõigis olulisima info, millele järgneb teema lahtiarendamine. Sellist avalõiku nimetatakse juhtlõiguks – päevauudistes ja see on avalõigu standardkuju. Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel
Mida peaks üks esitlus sisaldama? Arvestada tuleb esitluse tegemiseks ette antud ajaga. Esitlust alustatakse tavaliselt nn. tiitellehega, kuhu kirjutatakse selges kirjas oma töö nimi, viide töö iseloomule (referaat, uurimistöö jne), õppeasutuse täielik nimetus, töö autori nimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi, klass või õpperühm ning töö tegemise koht ja aeg. Sissejuhatavale tiitel-slaidile võib lisada ka slaidi, kus on ,,viiteid töö lugejale" vms, see tähendab, et töö esitleja võib anda mõningaid näpunäiteid selle lugejale. Näiteks: Töös on palju viiteid ja nendes on kasutatud lugejale esialgu võõrana tunduvat "mina" vormi, sest ei tahtnud autori teksti muuta. Selle võib vabalt ka vahele jätta! Kindlasti peaks aga järgnema töö eesmärki kajastav slaid, kus antakse ülevaade eesmärkidest, mida enne töö kirjutamist enesele püstitati ning kus võib märkida, milliseid probleeme seoses valitud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et
Emale pühendatud värsiraamat ,,Mooni avastamine" sobib lugemiseks keskmisele ja vanemale koolieale. See kogu on tõsisem ning kajastab murdeealise noore inimese hingeelu, suhteid ema ( ,,Emale" ), sõprade ja klassikaaslastega ( ,,Laagrist tulles", ,,Klassivennad" ). Sisse on toodud ka mõningaid koolielu probleeme ( ,,Ekskursioon" ). Kolm järgmist luuleraamatut ,,Väike ranits", ,,Seltsis on segasem" ja ,,Tere- tere!" on suunatud nooremale lugejale. Teemalt on kogud mitmekesised. Koolieelikute värsid kogus ,,Seltsis on segasem" sisaldavad mängulist ja muinasjutulist, esemete elustamist ,,Pesunööritants", ,,Külma kõhuga" ) ning laste endi portreesid. ,,Väikeses ranitsas" on kirjanik hästi tabanud väikese koolilapse muutumist esimese kooliaasta jooksul. Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere
keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kõrgpunkt, pööre ja lõpp-pinge, ent lahendus on jäetud lahtiseks
Ettevõtte raha liikumist ja maksevõimet ehk likviidsust kajastab rahavoogude prognoos. Ostetud seadmed ja hooned kajastatakse prognoositud bilansis real põhivara. Prognooside koostamise käigus tulevad esile äriplaani nõrgad kohad, kuid neid teades saab rakendada erinevaid abinõusid. Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil, kui avastada probleemid alles tegevuse käigus, kus tehtud on juba rahalised investeeringud, mida hiljem pole võimalik muuta. Finantsprognoosid annavad lugejale vastused järgmistes küsimustes: · Kas äriidee on piisavalt tulus? · Kas ettevõttel on piisavalt raha, et plaan realiseerida? · Kas investeeringule on prognoositud piisav tootlikkus? · Kas kulude prognoosides on arvestatud kõik olulised kulukohad? Vastused neile küsimustele annavad: · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus
Jutustatakse inimloomuste pahedest ning seadusevastastest tegudest. Lugejaid köidab sünge kurjuse olemus, lubatu ja lubamatu piir ja igasugused ühiskonna pahed. Mis muudab ühe kriminaalteose huvitavaks, mida jääb vajaka? Leian, et kriminaalkirjanduse positiivseks küljeks on kindlasti selle pingelisus. Tihti on kriminaalteosed just need raamatud, mida on pea võimatu hiljem käest panna. Teose keskmes on peategelane, kelle silmade läbi sündmusi jälgitakse. Lood on põnevad ja annavad lugejale võimaluse end peategelasega samastuda ning ohtlikke situatsioone ette kujutada. Nii saab lugeja fantaseerida olukordadest, mida tavaelus just enamjaolt ette ei tule. Kõige põnevam ehk ongi lugejal võimalus end panna tõelise superdetektiivi olukorda ning sündmuste käigule täielikult kaasa elada. Kriminaalkirjaduse negatiivsetele omadustele on pisut keerulisem mõelda ning neid välja tuua. Küll aga võiks selle kirjandusliigi miinuseks olla see, et lugu saab alati kindla lahenduse
Essee Väikelinn Chicago? Kristen Boie Ma tapan ta. Löön ta maha, ausõna, ma tapan ta, ma peksan ta näo nii segi, et ta enam kunagi ... Ma tapan ta. Löön ta maha, ausõna. Sellise mõtteväljendusega alustab autor raamatut, kus peategelaseks on poiss, kelle maailm tundub lugejale sünge ja rõhuv. Maailm, kus puudub toetuspind ja võimalused keeruliste olukordade lahendamiseks. Asetades ennast peategelase asemele, võib lugeja tunda ängistust, frustatsiooni ja pinge kasvu, mis lõhub sisemust ning hakkab looma plahvatuslikku olukorda. Autor maalib lugejale sünge pildi, kus peategelase elu muutub kohtudes uue klassivennaga õudusunenäoks. Peategelane Niklas on väikelinna poiss, kes elab tavalist murdeealise poisi elu kuni klassi tuleb uus poiss Karl
· Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst, põhjendav tekst ja juhendav tekst. Lugemise funktsioonid Lugemisel on kaks peamist ülesannet: 1) loetakse info vastuvõtmiseks; 2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul: 1) muutub tähendus, kui võrrelda mitut lugejat või üht lugejat eri ajal ja oludes; 2) tõlgendavad lugejad teksti erinevalt, kuid sarnase mõtlemistüübiga lugejad mõistavad seda lähedaselt;
emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1. Kellele on eeldavasti määratud. Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks). 2. Erinevate valdkondade sündmustest kirjutamisel on omad eriprobleemid, mis võivad olla mitmetüübilised: sündmuste omadused, mis vajavad erilist kohtlemist; eetika; lugejale keerukas ja raskesti mõistetav. Tavaliselt võetakse kaks kriteeriumirühma kokku ja jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa/ülduudised ja temaatilised osakonnad/eriuudised. 1. Üldosa uudised keskenduvad kvaliteetlehes poliitikale ja ühiskonnale(ka õnnetused, kuriteod, olmeuudised). Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohalikud uudised, üleriigilised uudised, välisuudised. See osa moodustab
2014 1 I. Maailmas on tohutu hulk erinevaid süsteeme, mille käsitlusviisid võivad üksteisest erineda ning tihtipeale osutuvad nad keerukamateks ja mitte nii iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna
kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendamisest. Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku
„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid. Eelkõige Ilmeti väljendusviis. Oma luuletuses räägib ta asjatundja hõnguga nii maast kui ilmast, kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul
(2010) Globaalne soojenemine, globaalne vandenõu? http://www.postimees.ee/218359/rein-room-globaalne-soojenemine-globaalne-vandenou Artikkel koosneb kahest suuremast peatükist ning need on omakorda jaotatud väiksemateks alapeatükkideks, lisaks aritkli põhiosa ees asub inglisekeelne abstract ehk ülevaade kogu artikli teemast ning aritkli lõpus on kokkuvõte. Artiklit alustab abstract, mida eesti keeles võiks nimetada ülevaateks. Ülevaate ülesandeks on anda lugejale aimu, millist teemat artiklis kajastama hakatakse, tehes seda väga üldiselt ning mitte liikudes koheselt intensiivse uurimusliku sisu juurde, vaid pigem rääkides üleüldiselt vandenõuteooriatest ning tuues välja ka statistikat. Ülevaatele on iseloomulik teema põgus selgitamine, kusjuures kasutatakse mitte formaalset kirjutamisstiili, et teema sisu oleks võimalikult kiirelt eristada. Esimene peatükk kannab nimetust definitons and mechanisms, mis eesti keelde tõlkides
" Idüllilisest, armastust idealiseerivast toonist kujuneb ühtäkki luuletuses reaalne ning tõsimeelne meeleolu. Tooni muutus esineb seetõttu, et autor ei soovi oma luuletusega mitte öelda seda, et armastus on nii võimas, et kestab igavesti ning ei katke iial, vaid hoopis tõdeda, et siis kui armastus eksisteerib, siis ta tõesti võidab, mõistab, usub ja andestab, kuid kui armastus ühel hetkel üle läheb, siis laguneb see sõna ,,kõik" koost. Viimases reas esitab Kareva lugejale retoorilise küsimuse ,,Kuidas?" mille abil saab lugeja aru, et kogu luuletuse sõnumit saabki võtta kui suure retoorilise küsimusena. Küsimusena, mis soovib teada, et kuidas on võimalik, et miski, mis on nii suurejooneline ning vägev võib kokku variseda hetkega, mil ta lihtsalt minema jalutada võib. Üleüldiselt ongi luuletuse toon salapärane, seda tänu oma lõpuridadele, kus autori toon muutub. Resultaadina jääb lugeja mõtisklema Kareva esitatud küsimuse üle viimases reas.
ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Teema valik Uurimistöö idee tuleb mahutada ühte lausesse. Sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pea nõu juhendajaga. Tööd alustades võib teema olla sõnastatud laiemalt, töö käigus seda järk- järgult piiritletakse kuni sõnastatakse põhiprobleem. Uurimuslik töö on suunatud probleemile ja selle lahenduse leidmisele. Juhendaja valik
ülesannet. Peategelase iseloomustus: Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras kiiresti ning otsustavalt mõelda. Talle meeldis rahulikult mõtiskleda ning piipu suitsetada. Holmes ei teadvustanud kohe kõiki fakte ning hoidis paljud asjad omateada. Kriminaalromaani tunnused: Teose keskmes on Sherlock Holmes, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Vaatepunkti ei vahetata. Sellega antakse lugejale võimalus peategelasega samastuda ja kujutada ennast olukordadesse, mida elus harva ette tuleb. Peategelane on positiivne kangelane, kes liigub ühest sündmusest teise. Holmes toetub oma teravale mõistusele, kuid tal lisandub ka füüsiline jõud ja osavus. Ohtlik ja kaval, kelle isik jääb varju, tahab sooritada kuritööd, mis tuleb aga avalikuks. Abipalvega pöördutaks detektiivi poole, kes asub tööle. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad mitmesugustes olukordades
Miks just tema? Kus (kas tema või enda reaalsuses) ja millal (kas tema või enda ajas) sa temaga kohtuksid? Vastus: Peategelase, Billiga ilmselt. Sooviksin mõista, mis noormehe peas toimub. Mis viis mehe sinna maani, kus tal polnud enam sooja ega külma, kas on elus või surnud. Sooviksin uurida veel täpsemalt nende Tralfamadoorlaste kohta. 6. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui lugejale? Kas sa võid öelda, et oled pärast selle teose lugemist kogenum lugeja? Miks? Vastus: Selle teose lugemine ja analüüsimine andis minule kui lugejale kindlasti jällegi ühe kogemuse juurde. Pani kannatuse proovile ning nõudis palju ülelugemist ja kaasamõtlemist. Kuna tegemist on üsna hullumeelse kuid samas ajaloolise ja hea raamatuga, siis usun, et võin ennast astme võrra kogenumaks sellel lugemisredelil nimetada.
kahtlemata selle zanri väljapaistvamaid meistreid. Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd
II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste
Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes Zanrid: juhtkiri, kolumnid, karikatuurid, kirjad toimetajale, lugejate küsitlused 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus (TERA) Uudisväärtuse põhikriteeriumid:sündmusel on tugev mõju lugejale; sündmus on ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht) Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud? Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto? Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?,
Virtuaalsed inimsuhted Eesmärk: Töö eesmärk on anda lugejale mõista virtuaalse suhtlemisvahendi võimalusest, ohtudest, kuidas neid vältida ja pakkuda lahendusi. Põhiidee: Liigne seotus virtuaalmaailmaga võib hävitada tegeliku sotsiaalse elu. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata otsesele suhtlemisele. Sissejuhatus: 1. Oleme Internetiajastus 2. Virtuaalmaailma laienemine, uute meediakanalite tekkimine 3. Virtuaalsed inimsuhted kellele ja mille jaoks? Sisu 1. Inimese saabumine virtuaalmaailma
Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr e. liik- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Sonett- 13
elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik rukkis" (1951) ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav inimene, kelle saatusesse on sekkunud süda, mängides tema lootuste ja armastusega. Poliitilises ajakeerises ekslev inimene ihkab iseendaks jääda. Ei too lugejale illusiooni, et ebaõiglases maailmas on võimalik midagi muuta. Tema teosed räägivad palju sõjast, eriti kadunud põlvkonnast. Ei taha lugejat veenda ega kasvatada. Kujutab palju ajaloosündmusi. "Läänerindel muutusteta" (1929) kadunud põlvkonna tekkest. ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist
Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi tagaplaanile. Mõlemad luuletused on sisuliselt tugevad ja sügavad, täites enamus kuid mitte kõiki põhinorme luulekaanonisse kuulumiseks. Seega ei ole võimalik ainuüksi luule sisulisele küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse.
Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam. Kuid peale traagilisi sündmusi kaotab, Siim, kes muidu nii egoistlik, võime nautida elu. Mirjam on noor stjuardess, kellel on juba seljataga ebaõnnestunud abielu Andreasega. Romaan aga ei paljasta Mirjami tundeid Steni suhtes ning jätab lugejaid täielikku mõistatusse, kuid sellesse jääb ka peategelane ise. Kausi romaan pakub lugejale nii kirge, armastust kui ka teisest küljest kahetsusi, mõistusi ning traagikat.
Veebileht uudised on segamini, rohkem reklaami, uudised on uuemad, saab kommenteerida 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid Arvamuslugu edastab kirjutaja enda seisukohti ja arvamust. Alaliigid: · juhkiri · kolumn · karikatuur · lugejakiri · küsitlus · portree 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus Uudisväärtuste põhikriteeriumid: · sündumusel on tugev mõju lugejale · sündmus on ebatavaline või elule ootamatu · sündmuses on tugev konflikt · sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on uudise edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. 16. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) · Teksti päritolu kus on tekst ilmunud? kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud? · Teksti esitlus Mida rõhutab pealkiri, mida foto?
kurjakuulutavad märgid (ootamatu vihmasadu, läbipõlenud pirn, tolmurull külmkapis ja nii edasi). Ka Jaan tunneb ühel hetkel halba eelaimust, kuid ta ei ütle midagi. Kuigi alguses viidatakse selgelt, et lugu ei lõppe õnnelikult, siis puäanti see siiski ära ei anna. See on oluline, et tekitada lugejas põnevust ja ootusärevust, soovi teksti ühe korraga lõpuni lugeda. Tekstis esineb mitu lühikest pausi, et kirjeldada vanatädi välimust, olekut ning kodu. Lugejale avaldab see pigem rahutuks tegevat mõju ning aitab mõista Jaani ja Margiti ebamugavust. Ellipsite osatähtsus on tunduvalt väiksem, kuna lugu toimub suhteliselt lühikese aja – tõenäoliselt poole päeva – jooksul. Ajaline distants jutustamise ja tekstis aset leidnud sündmuste vahel on väga väike, et aidata lugejal samastuda Jaani ja Margitiga. Jutustaja tundub olevat heterodiegeetiline, kuid esitab loo läbivalt tegelase Jaani vaatenurgast
Kindlasti peaks aga ära mainima kontserdi toimumiskoha ja -aja. Lisaks ka hinnang kontserdi aktuaalsuse kohta. Millal kirjutada? ENNE. See, kes esineb, kes ta on ja mida ta esitab, tee selgeks juba enne kontserdile minekut. SIIS. Ka juba kontserdi ajal saab üht-teist kirja panna, siis on hiljem hõlpsam meenutada. PÄRAST. Saadud elamused ja mõtted tasub kirja panna võimalikult varakult peale kontserdi toimumist. Nõuded Arvustus peab olema lühike, lugejale huvitav, arusaadav ja mõtlemapanev. Sisu peab olema loogiliselt üles ehitatud ning tekst ladus. Kirjatööl peab olema tabav ja sisuga haakuv pealkiri. Töö maht peab olema vähemalt 1,5 lehekülge (A4). See on ju elementaarne! Kavalehte pole mõtet ümber kirjutada. Kui kirjutad töö käsitsi, siis kasuta selleks laiemale ringkonnale arusaadava kujuga tähemärke. Jäta ruumi ka lugejale märkuste kirjutamiseks (arvutiga kirjutades kasuta reavahet 1,5).
annaabi.ee 
