Kirjandi kava - virtuaalsed inimsuhted (0)

Sarnased õppematerjalid

21

doc

Internet täna maailmas

­ Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi. Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem toimus Interneti vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd hakati üha rohkem kodudesse ostma personaalarvuteid, mille üheks funktsiooniks sai ka Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled.

Ainetöö

10

doc

E-tarbija

Internetist kättesaadava informatsiooni jälgimine ja manageerimine olema iga turundus-ja müügistrateegia võtmefaktoriks (Ibid.). TEGURID, MIS MÕJUTAVAD INTERNETIS OSTLEJAID . Uurimistöö tulemusena on arendatud välja kaks mudelit, mis kirjeldavad Internetis ostlejate olulisi tegureid. Aluseks võeti, et tarbijakäitumist mõjutavad nii psühholoogilised tegurid nagu demograafia, hoiakud, ostlemise motivatsioon ja kaubanduslik orientatsioon ning tehnoloogilised ja virtuaalsed tegurid interneti poes, disain ja navigatsioon, maksmine, informatsioon, kasutuseesmärk, lihtsus. Varasemad uuringud on näidanud, et e-tarbijad tegid oma otsuseid funktsionaalsete (otstarbekohaste) ja praktiliste kaalutluste põhjal E- tarbijakäitumist mõjutavad tegurid. Põhimudelist (joonis 1) selgub, et funktsionaalsed kaalutlused mõjutavad tarbijate hoiakuid. Antud mudel tugineb (Theory of reasoned action) TRA-le ehk sotsiaalse keskkonna kaudsele mõjule "Põhjendatud tegevuse teoorias"

Makroökonoomika

12

docx

Arvutisõltuvus

Piirangud on nii minimaalsed, eriti Eesti tingimustes, kus WIFI on väga levinud, võimalik luua natuke uuemate nutitelefonidega WIFI hotspot (kaasaskantav WIFI ruuter) ja minna läbi selle internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone. Pidevalt ,,online" olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda. Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas võib leida ka sarnaste huvidega inimesi palju kiiremini ja huvid tulevad ka veebis suhtlemisel kiiremini välja. On võimalik vältida ebameeldivaid kogemusi ja ütlemisi, mis võivad esineda vokaalsel ja näost näkku suhtlemisel. Teemad, mida sa puudutada

Psühholoogia

8

doc

Suhtlusportaalid

Sissejuhatus Siinkohal keskendume uue meedia ühele osale, täpsemalt suhtlusportaalidele ja sotsiaalvõrgustikele ning sellele, milliseid võimalusi need inimestele pakuvad, miks on nad olnud juba algusaegadest võrdlemisi populaarsed ning millised positiivsed küljed ning probleemid nendega paratamatult kaasnevad. Keskendume just neile, kuna need on üldotstarbelised ning pakuvad vägagi erinevaid meelelahutus- ja sotsialiseerumisvõimalusi väga laial vanuseskaalal inimestele Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. S

Informaatika

9

doc

ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID

TALLINNA TEENINDUSKOOL Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...............................................................................................7 KOKKUVÕTE

Tööseadusandlus

16

doc

Lapse areng ja arvuti

LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä

Informaatika

5

doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 47. Milline on lähisuhete elutsükkel? teineteisele lähenemine: algatus,proovimine,intensiivistumine,ühendumine,sidumine. teineteisest kaugenemine: eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine 48. Milline on inimsuhete dialektika? ... inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus *Avatus/suletus 49. Milline roll on perekonnal inimkommunikatsioonis? *Perekond kui süsteem*Kommunikatsiooni reeglid*Seotus ja kohanduvus *Perekonna arenemise staadiumid: koolieelsed lapsed, kooliealised lapsed, noorukieas lapsed 50. Mis on konflikt? Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest,

Väljendusoskus

10

doc

LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE

muud füüsilised ega materiaalsed tingimused peale nende, mida inimesed ja meedia neile võimaldavad. Loomulikud kommuunid on aga piiritletud aja, koha ja naturaalse keskkonnaga ning baseeritud enamasti näost- näkku suhtlusel (Dijk 1999). Loomulikult esineb virtuaalsel suhtlemisel oma miinuspooli. Van Dijk (1999) on välja toonud näiteks selle, et orgaaniline kommuun (naabruskond, kvartal, suguvõsa) on suhteliselt stabiilne üksus paljude lühikeste ja kattuvate suhtlusliinidega. Virtuaalsed kommuunid jällegi ühendavad ebamäärase kuuluvusega inimesi, kes võivad grupist iga hetk lahkuda (van Dijk 1999). Lisaks sellele ei saa inimesed alati kindlad olla, et nende abipalvetele vastatakse või et saadud vastused tõesed on. Sisu loomisest foorumites on tähele pandud asjaolu, et sellega ei tegele aktiivselt mitte kõik külastajad, vaid ainult üks osa nendest. Baymi (1993, viidatud Baym 2002 kaudu) sõnul on

Infoharidus

Kommentaarid (0)