Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tammsaare sõnum tänapäeva lugejale (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tammsaare sõnum tänapäeva lugejale #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anette_N Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Anton Hansen Tammsaare tänapäeval

Anton Hansen Tammsaare on kirjanik, kellel oli väga kirev looming. Ta on kirjutanud novelle, jutustusi, miniatuure, näidendeid ja romaane. Kõige suurema tunnustuse ja on saanud Tammsaare romaanid, kus Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ja seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval , samas paljud on muutunud. Kuid oli, on ja jääb kehtima vanasõna- töö kiidab tegijat. Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Anton Hansen on üelnud, Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus

Eesti keel
thumbnail
2
rtf

Töö- kas tõesti hea elu võti ?

Tasu võib olla mingigi tagasiside sellele, mida inimene teeb. Alati ei pea töötama ainult enda pärast. Sageli on asi aga teistsugune, ning inimest huvitab ainult enda arendamine ning teiste vajadused jäävad tagaplaanile. Samuti on oluline asi see, et inimesele meeldiks see, mida ta teeb. Esiteks teeb inimene siis seda tööd paremini ning suurema heameelega. Teiseks aga tulevad kõik muud vajalikud eluväärtused iseenesest. Anton Hansen Tammsaare on oma teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldanud väga hästi erinevaid tegelasi, kelle jaoks töö tähendab erinevaid asju ning erinevaid tulemusi. Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ning seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval, kuid samas on paljud muutunud. Teoses tegid kõik tegelased tööd. Ei olnud kedagi, kellel oleks aega üle ja tegevust vähe. Kui töö jäi tegemata, ei saanud ka selle eest tasu. See oli

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Anton Hansen Tammsaare - "Tõde ja õigus"

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale,

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Vargamäe elanike inimkäsitlus

Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed

Kirjandus
thumbnail
6
doc

"Tõde ja õigus"

Miks ? Tahaks hirmsasti öelda, et mina tahaks elada Mäe Andrese peres, aga siis ma valetaks. Ma arvan, et kui mul ainult kahe pere vahel valida oleks, siis pigem elaks ma Oru pearu peres, sest nende elu tundus raamatu järgi palju kergem, vähemalt laste oma. 8. ,,Avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele" k õneleb kirjanik(Tammsaare ise ) matsist ja vurlest. P üüa iseloomustada matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ja p ärast. Kõrvuta kummagi v äärtusi, tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats ­ tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda

Kirjandus
thumbnail
4
docx

„Tõde ja õigus“ Lugemiskontroll

üldpildis jäi ta minu jaoks kuidagi liiga ühekülgseks, sest ainus millest ta mõtles oligi töö. Pearu aga seevastu oli huvitav tegelane just seetõttu, et ta oli väga värvikas tegelane. Kõik need tema tujud ja vembud ja ka skandaalid tegid temas huvitava tegelase ning andsid talle mingi erilise sümaaptsuse. Ta tundus kohati inimlikum kui Andres ning seetõttu jäi ta ka rohkem silma. Ma usun, et Tammsaare eelistas pigem Andrest. Esiteks seetõttu, et ta kujutas teda kui tõelist Eesti talumeest, kes peab rasketes Eestimaa tingimustes enda talu pidama. Samas on ka Andres leidlikum kui Pearu, kuna suudab teda nii kohtus kui ka kõrtsis tihti üle trumbata. Ma arvan, et Tammsaare eelistas Andrest ka seetõttu, et Andrese elu tundus nagu natuke ebaõiglane, kuna Pearul näis kõik kergemini kätte tulevat kui

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Tõde Ja Õigus

IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu ­ Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud. Kui

Eesti keel




Kommentaarid (2)

kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: ei olnud abiks
13:19 17-11-2012
puusta22 profiilipilt
ket puusta: väga aitas:)
21:02 30-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun