Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ (0)

Mõnda
Kurt Vonnegut
„ Tapamaja , korpus viis“
1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
Vastus: Teos oli kummaline, aga mulle kokkuvõttes isegi, et meeldis. Kuna raamat on autobiograafiline ja ajalooline, sain küllaltki hea ülevaate Teise maailmasõja julmustest ja sündmustest. Samas oli teos absurdne, esines aja korrastamatus ja ulmelisus. Seda kõike oli huvitav lugeda. Vonneguti originaalsus ja stiil on haarav, kuid tihti pead pööritama ajav. Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks.
2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?
Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor on üritanud öelda. Näiteks paljuski ei saanud ma aru, kas kirjaniku sõnadest võis irooniat välja lugeda. Üldiselt jäin mõtlema paar korda ka sõja ja tema julmuse üle. Veel oli raamatus üks väga hea mõttetera, mille välja tooksin. " Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan ja tarkust nend vahel alati vahet teha." Leian, et öeldu on sulatõsi ning mulle meeldib selle üle juurelda. Veel jätkus mõtteainet pärast selle tsitaadi lugemist: "Kui ma ei oleks kulutanud nii palju aega maalaste uurimiseks," vastas tralfamadoorlane, "ei oleks mul aimugi, mida selle "vaba tahte" all mõistetakse. Olen külastanud kolmkümmend ühte planeeti maailmaruumis ning lisaks veel uurinud andmeid sajalt planeedilt. Ainult Maal kõneldakse vabast tahtest" Mis see vaba tahe siis meie jaoks õieti on? Viimaseks lisaksin paar lauset, mis püüdsid mu tähelepanu koheselt. "Kui inimene sureb, on see ainult näiline. Tegelikult on ta mineviku ajas veel täiesti elus, ja sellepärast on suur rumalus tema matustel nutta. Kõik hetked - nii minevik , olevik , kui ka tulevik - on alati eksisteerinud ja eksisteerivad edaspidigi." - Nojah, kui nüüd asja selle nurga alt vaadata… 
3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind ärritas, tekitas nördimust, pani sisemiselt protestima? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Otseselt mitte. Õige vähe hakkas tüütama see, et autor lisas iga kord, kui ta kellegi surma puudutas lause lõppu " eks ta ole". Asi on selles, et neid surma juhtumeid tuli kokkuvõttes päris palju. Vonnegut kasutas ka palju kordusi, et rõhutada mingeid kindlaid asju ning see mõjus kord häirivalt kuid teine kord oli jällegi hea, et sai ehk rohkem selgust.
4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks?
Vastus: Teoses polnud midagi, mis oleks mind rõõmu tundma pannud. Mõned naljad ehk ainult.
5. Kui sa peaksid valima ühe teose tegelastest, kellega kohtuda, siis kes see oleks. Miks just tema? Kus (kas tema või enda reaalsuses ) ja millal (kas tema või enda ajas) sa temaga kohtuksid?
Vastus: Peategelase, Billiga ilmselt. Sooviksin mõista, mis noormehe peas toimub. Mis viis mehe sinna maani, kus tal polnud enam sooja ega külma, kas on elus või surnud. Sooviksin uurida veel täpsemalt nende Tralfamadoorlaste kohta.
6. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui lugejale? Kas sa võid öelda, et oled pärast selle teose lugemist kogenum lugeja? Miks?
Vastus:  Selle teose lugemine ja analüüsimine andis minule kui lugejale kindlasti jällegi ühe kogemuse juurde. Pani kannatuse proovile ning nõudis palju ülelugemist ja kaasamõtlemist. Kuna tegemist on üsna hullumeelse kuid samas ajaloolise ja hea raamatuga , siis usun, et võin ennast astme võrra kogenumaks sellel lugemisredelil nimetada.