Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Assüüria kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Assüüria kunst
Rahel Kallas
Audentese Spordigümnaasium
2. november 2013, Rakvere
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Assüüria 4
Assüürlased 4
Assüüria kunst 4
Arhitektuur 4
Kunstiteosed 5
Raidkunst 5
Ehtekunst 5
Mood ja stiil 5
Pildid 6
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Ma valisin Mesopotaamia kunsti osa, Assüüria kunsti referaadi teemaks, sest ma ei teadnud enne selle referaadi koostamist midagi sealsete alade ajaloost, veel vähem kunstist. Lehitsedes raamatut "Mesopotaamia ja piiblimaad" sain teada, et on seal elas väga palju erinevaid rahvaid: sumerid , babüloonlased, hetiidid, assüürlased, foiniiklased, pärslased, Araabia noamaadid ja israeliidid. Tänapäeval Assüüriat enam ei eksisteeri, kuid sellel alal asub nüüd Iraak. Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Selleks kasutan Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris ) abi.
Assüüria
Assüüria oli vanaaja piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel. Piirkond on nime saanud Assuri linna järgi (ka linna kaitsejumaluse nimi on Assur). 2. aastatuhandel eKr kujunes seal Assüüria riik. Assüüria riik eksisteeris alates 25. sajandi lõpust või 24. sajandi algusest või 23. sajandist eKr kuni aastani 612 eKr või 608 eKr.
Assüürias arenes üsna varakult välja omapärane ja originaalne ehituskunst. (Vikipeedia)
Assüürlased
Assüürlased olid oma sõjalise jõu ja ohvrite julma kohtlemise poolest kurikuulsad. See oli neile meeltmööda, sest niisugune reputatsioon aitas teisi riike alistada. Paljud võidetud sunniti suurehitustel orjatööle. ("Mesopotaamia ja piiblimaad")
Assüüria kunst
Assüüria klassikaline kunstistiil arenes välja 9. sajandil e.m.a. kahe suure vallutaja - Assurnasirpal II ja tema poja Śalmanesser III (valitses 858-824 e.m.a.) - ajal. See jõuline stiil avaldub kõige mõjukamalt pealinnas Nimrudis., kus paleed, templid ja raidkujud pidid sügavalt mõjutama nii oma rahvast kui ka salavaenlasi. ("Mesopotaamia ja piiblimaad")
Arhitektuur
Assüüria arhitektuuri mõjutas Sumeri- Akadi (ja teatud ulatuses ka Mitanni) stiil. Paleed olid kaetud värviliste seinakaunistustega, hakati ehitama tsikuraate koos kahe torni ja värviliste emailplaatidega, arenes Mitannilt laenatud pitserigraveerimise kunst. Nimrudis, Khorsabadis ja Ninives kuninglikke paleesid ehtinud madalreljeefid kujutavad peaasjalikult veriseid võitlusstseene, sealhulgas vallutatud rahvaste julma kohtlemist. (Vikipeeida)
Kunstiteosed
Suur osa tänapäevani säilinud Assüüria kunstiteostest pärineb Uus-Assüüria ajajärgust. Haruldased on Balawatist leitud metallist väravakaunistused, mille originaalsuuruses koopiad on tänapäeval nähtavad Londonis Briti Muuseumis . (Vikipeedia)
Raidkunst
Uus-Assüüria perioodil jõudis kõrgpunkti ka raidkunst, milleväljapaistavaimaks näiteks on tiibade ja inimese peaga härja kujud ehk lamassi, mis valvasid kuninglike paleede sissepääse. Huvitav on assüürlaste komme teha lamassu viie jalaga, et nii eest kui ka kõrvalt vaadates oleks alati näha neli jalga. (Vikipeeida)
Ehtekunst
Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest ehtekunstist. Näiteks Assüüria kuninganna kullast ja poolvääriskividest krooni kaunistasid peenelt töödeldud lilled, vääntaimed ja kaitsevaimud.
("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia)
Mood ja stiil
Mehed ja naised kandsid lühikeste kitsaste varrukatega pikki villaseid tuunikaid. Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall . Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted , näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud.
Assüüria ülikutel olid kandiliseks lõigatud habemed ja nad kandsid pikki juukseid. Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis .("Mesopotaamia ja piiblimaad")
Pildid
Lamassu(Vikipeedia)
Detail Salmanassar III rajatud palee väravalt Balawatis (Vikipeedia)
Nimrudist leitud käevõrud
( http://www.bible-archaeology.info/jewelry.ht m)
Nimrudi aare - kuninganna kroon ( http://news.nationalgeographic.com/news/2003/06/photogalleries/nimrud/photo2.html )
Kaardil on kujutatud Assüüria impeerium ( http://www.emersonkent.com/map_archive/assyrian_empire_750_bc.ht m)
Kasutatud kirjandus
"Mesopotaamia ja piiblimaad" Neil Morris
Vikipeedia
Google
Assüüria kunst #1 Assüüria kunst #2 Assüüria kunst #3 Assüüria kunst #4 Assüüria kunst #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RahelKallas Õppematerjali autor
Tahaksin selle referaadiga anda lugejale ülevaate Assüüria erinavatest kunstiliikidest, assüürlastest ja leidude tähtsusest tänapäeval. Töö valmistamiseks kasutasin Vikipeedia, Google´i ja ka raamatu "Mesopotaamia ja Piilbimaad" (autor Neil Morris) abi.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mesopotaamia
6
doc

Mesopotaamia

Valitseja Gudea ajal loodi muljetavaldavaid elusuuruses dioriidist kujusid, mis olid ülimalt ametlikud, kuid neis valitses suurepärane tasakaal loomutruu kujutamisviisi ja abstraktse skulpturaalse mahu vahel. Needsamad jooned avalduvad ka Hammurapi ajal. Pilt: ASSÜÜRLASED (domineerisid Mesopotaamias u 1000 - 610 e.m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kordamine
3
doc

Kunstiajaloo kordamine

Kordamine kunsti tööks 1. Sissejuhatus kunsti · Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria · Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi. · Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast

Kunstiajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne. Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud Kujutati ka loomi ja linde Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist ­ Meduni Haned Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga

Kunstiajalugu
Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise vahel
76
ppt

Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

seadustekogu · Vana ­ Babüloonia kuningas Hammurapi päikesejumala ees · Steeli ülaosa · U. 1760 a eKr Graniidist lõvi Babülonist Iseloomusta lõvi kujutamisviisi! Kuna muistse Babüloni peal asuvad VI saj eKr pärit ehitiste varemed, siis on Vana ­ Babüloonia pealinna kaunis raske uurida. Lõvi on üks väheseid kunstimälestisi, mis asub tänapäeval seal, kust ta leiti. ASSÜÜRIA SUURRIIK Umbes 900 a. eKr muutus teistest tugevamaks Assüüria. Assüüria riik Assüürlased olid äärmiselt sõjakad. Nad vallutasid Babülooniale kuulunud alad ning laiendasid riigi territooriumi nii lääne, ida, põhja kui ka lõuna suunas Assüüria impeerium aastail 669 ­ 631 eKr Assüüria vallutused · Süüria ja Palestiina · Osa Väike ­ Aasiast (tänap. Türgist) · Babüloonia · Egiptus · Urartu Assüürlaste sõjakus kajastus ka nende kunstis Sargon II

Geograafia
Kunsti 10-klassi materjal
10
docx

Kunsti 10. klassi materjal

Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi ­ tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.

Kunstiajalugu
Sumerid-Babüloonia-Assüüria
3
doc

Sumerid, Babüloonia, Assüüria

Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra, juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid. Babüloonia riik asus Eufrati keskjooksul ja oli algselt väike riik, pärastpoole oli uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 al ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik. Hammurapi valitses võimukalt ja karmilt. Babüloonia alistas aga Assüüria. Hiljem tekkis UusBabüloonia ja uus kuningas Nebukadnetsar II valitses ka väga hästi ja alistas Süüria, Palestiinia ja Mesopotaamia. Ta ehitas Babüloni linna uuesti üles ja Babülon oli kõige uhkem linn. Aastal 539 ekr alistus Babüloni linn pärslastele. Assüüria riik muutus teistest märksa tugevamaks 900 aastat ekr. Assüüria asus Mesopotaamia põhjaosas. Assüürlased olid kaua aega tegelenud juba põlluharidusega, mida

Ajalugu
Kunsti ajaloo-1-9 osa kordamine
3
doc

"Kunsti ajaloo" 1-9 osa kordamine

Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst ­ (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament ­ muster. Tuntumad motiivid: CCCCC ­ vee sümbol; ­ tule sümbol; 0 ­ päike.

Kunstiajalugu
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS
17
docx

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptuse arhitektuur.............................................................................9 2.1.1. Vana riik......................................

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun