andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis. 1. Tegurdamine 2. Viime ühisele murrujoonele 3. Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed(taandada saab tervet sulgu) Jagamine algebraliste murdude jagamiseks korrutatakse jagatav murruga, mis on saadud jagajast selle lugeja ja nimetaja vahetamise teel. 1. Tegurdamine 2. Jagajas vahetame nimetaja ja lugeja pooled 3. Viime ühisele murrujoonele 4
Näide 4 (järg) Näide 4 (järg) 1 5 1 5 1 2 5 - 2 3 1 3) - = - = = = . 12 6 12 6 2 12 12 4 4 1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on . 4 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murd, mille lugejaks ja nimetajaks on avaldised Kui avaldise koosseisu kuulub murd, mille lugejaks ja/või nimetajaks on omakorda avaldis(ed), siis tuleb nende avaldiste väärtused leida "eelisjärjekorras". Näide 5 7 9 - 2,8 15 Arvutame avaldise 1 8 täpse väärtuse. + 0,875 3 21 Lahendus 1) leiame lugejaks oleva avaldise väärtuse: 4
vastasel korral ise- ehk erinimelisteks. Näited 1 3 2 Murrud , , on ühenimelised. 3 3 3 1 3 2 Murrud , , on isenimelised 3 4 5 (erinimelised). Segaarvu teisendamine liigmurruks Segaarvu teisendamisel liigmurruks tuleb segamurru täisosa korrutada nimetajaga ja tulemus liita murdosa lugejale. Saadud tulemus on liigmurru lugejaks. Näited 5 7 12 + 5 89 1) 7 = = 12 12 12 2 3 7 + 2 23 2) -3 = - = - 7 7 7 Ka iga täisarv on liigmurd. Näiteks 8 12 4 4 = = = = 2 3 1 Hariliku murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.
1 gramm 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid 1. - I 2. II 3. III 4. IV 5. V 6. VI 7. VII 8. VIII 9. IX 10. X 19. XIX 37. XXXVII 50. L 66. LXVI 94. XCIV 100. C 305. CCCV 442. CDXLII 500. DA 695. DCXCV 1000 M 1910. MCMX 1995. MCMXCV 1999. MCMXCIX Murrud 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4. Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on suurem see murd, mille nimetaja on väiksem. 5. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. 6. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad,
4 murru nimetaja 5 3 3 MURRUD LIITMINE Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited LAHUTAMINE Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited KORRUTAMINE Kahe hariliku murru korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks nimetajate korrutis. Näited JAGAMINE Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga, tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. Näited ERINIMELISED MURRUD LIITMINE Erinimeliste murdude liitmisel teisendatakse murrud ühenimelisteks (leitakse nimetajate vähim ühiskordne VÜK ja korrutakatse sellega mõlema murru lugejat ja
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber,
Algebraliste murrud © T. Lepikult, 2010 Algebraliste murdude korrutamine Kahe algebralise avaldise jagatist nimetatakse algebraliseks murruks. Tehteid algebraliste murdudega sooritatakse nagu harilike murdudega: Kahe murru korrutiseks on murd, mille lugejaks on teguriteks olevate murdude lugejate korrutis, ja nimetajaks on teguriteks olevate murdude nimetajate korrutis: a c ac b d bd Näide x y 3x z ( x y ) (3x z ) . 3a y 5 x 5 x (3a y ) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude korrutamine ja jagamine
Matemaatika 9.klass 1.Ühenimeliste murdude summa on murd,mille nimetajaks on murdude ühine nimetaja ja lugejaks murdude lugejate summa. (Näide1) 2.Harilike murdude korrutis on murd,mille lugejaks on nende murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis.(Näide2) Harilike murdude jagatis on murd,mis saadakse esimese murru korrutamisel teise murru pöördarvuga.(Näide3) 3,4-kümnendmurrud.(Näide4) 5.negatiivsed ja erimärgilised arvud.(Näide5) 6.sulud,astendamine,korrutamine,jagamine,liitmine,lahutamine 7. 35=3*3*3*3*3=243.(Näide6) 8.(Näide8) Ruutude vahe valem: a² - b² = (a+b)(a-b) Vaheruudu valem: (a - b)² = a² - 2ab + b²
Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada. Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel? Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõ...
raamatukogude vahelist koostööd, sest selle abil on võimalik vaadata infot teavikute kohta, mida oma raamatukogus pole ning neid siis tellida teisest raamatukogust. 8 3.3 Laenutusprogrammi kasutamise protsess Laenutus soov Lugeja tuleb raamatukokku Ei ole lugeja Lugeja Lugejaks registreerimine Raamatu otsimine kogust Raamatut ei ole kogus Raamat on kogus Uus otsing teistest Raamatu välja raamatukogudes Raamat laenutamine t tellitakse teisest raamatukogust
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on
Biograafia jutustab inimese lugu, peatudes mitmetel tema elu tahkudel, sisaldades tihti ka intiimseid detaile ja iseloomu analüüsi. Tavaliselt on tegemist mõne tuntud, meeldejääva või mõnel teisel moel silmapaistva karakteriga, kelle eluloo jäädvustus võiks inimestele huvi pakkuda ning korda minna. Elulookirjelduse lugejateks on inimesed, kes tahavad kirjeldatava isiku elu ja tegemiste kohta põhjalikku ülevaadet saada. Olgu lugejaks siis mõni lähikondlane või võhivõõras inimene - igal juhul võtab lugeja biograafia kätte mingil huvipakkuval põhjusel. Näiteks rüütel Guillaume le Maréchali elu kirjeldav ning meenutav lugulaul säilis läbi aegade, olenemata sellest, et rüütli lähikondlased olid kõik juba surnud, just oma haruldase ilu tõttu. Teos esitas hulgaliselt lähiajaloo sündmusi ning oli kirjutatud heas stiilis. Eluloo autor võiks ideaalis olla teose kangelase lähedane isik
elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha. Esialgne pealkiri Matemaatika kellele ja milleks? Kava Sissejuhatus 1. Mida matemaatika endast kujutab. 2. Kus ja milleks matemaatikat vaja läheb. 3. Tavainimese ja matemaatika vahekord. 4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis. 5. Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta. Kokkuvõte
elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Eesmärk Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust. Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks. Sõnum Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha. Esialgne pealkiri Matemaatika – kellele ja milleks? Kava Sissejuhatus 1. Mida matemaatika endast kujutab. 2. Kus ja milleks matemaatikat vaja läheb. 3. Tavainimese ja matemaatika vahekord. 4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis. 5. Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta. Kokkuvõte
- = - = - = 3 7 28 8 5 41 16 48 48 Ja nüüd vahelduseks üks pilt ja luuletus ÜKS TEINE MATEMAATIKA TAHAD, EKS TAANDA MIND ÄRA, KUI PAISTAN LIIG KEERULINE! KUI TAHAD, MIND LIHTMURRUKS TAANDA. SIIS OLENGI LIHTNE JA SELGE NING LÕPUNI LÄBINÄHTAV. LAS OLLA MU LUGEJAKS ÜKS NING JOONE ALL MISTAHES NUMBER IKKA SEE SINUGA JAGUB, IKKA ON JAGATIS KAKS. NII OLENGI LIHTSALT ÜKS KAHENDIK. ÜKS KAHENDIK. POOL. AINULT POOL. POOL INIMEST KÕIGEST VAID POOL. SEDA MUIDUGI SINUTA. Nüüd ava palun õpik leheküljelt 49 ja asu lahendama ülesannet 193!
Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid. Eesmärk Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Sõnum Internetipiraatlusel on oma osa meie kõigi elus. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning on üleüldiselt huvitatud arvutitega seonduvast. Esialgne pealkiri Infoajastu piraadid Gregor Johannson 134303IAPB Kommenteeritud kava Sissejuhatus Internetipiraatlus on väga paljudele tundmatu. Selle ümber on palju poleemikat – kord
- = - = - = 3 7 28 8 5 41 16 48 48 Ja nüüd vahelduseks üks pilt ja luuletus ÜKS TEINE MATEMAATIKA TAHAD, EKS TAANDA MIND ÄRA, KUI PAISTAN LIIG KEERULINE! KUI TAHAD, MIND LIHTMURRUKS TAANDA. SIIS OLENGI LIHTNE JA SELGE NING LÕPUNI LÄBINÄHTAV. LAS OLLA MU LUGEJAKS ÜKS NING JOONE ALL MISTAHES NUMBER - IKKA SEE SINUGA JAGUB, IKKA ON JAGATIS KAKS. NII OLENGI LIHTSALT ÜKS KAHENDIK. ÜKS KAHENDIK. POOL. AINULT POOL. POOL INIMEST KÕIGEST VAID POOL. SEDA MUIDUGI SINUTA. Nüüd ava palun õpik leheküljelt 49 ja asu lahendama ülesannet 193!
tegusõnu, nimisõnu, omadussõnu. Hiragana väljendab grammatikat nende vahel. Ja katakanat kasutatakse võõrnimede, võõrkohtade ja võõra päritolu sõnade jaoks. Jaapani keeles on ainult viis vokaalI: a, e, i, o, u ja on mitu erinevat lugemissüsteemi (erinev hääldus jne). Nii katakana kui ka hiragana kirjutamissüsteemis on 46 märki. Kui on soov õppida jaapani keelt, siis tuleb alustada just nendest. Ka Jaapani koolilapsed alustavad sellest. Kui on soovi saada vilunud lugejaks või kirjutajaks tuleb hakata õppima kanjit. Kanji märke on kokku umbes 50 000, kuid osa neist ei ole igapäevaselt kasutuses. 1,945 märki on nn Jooyoo kanji märgid, mis on kõige tihedamini kasutuses. Kõige kasulikum oleks õppida kõik 1,945 kanji märki, kuid piisab ka 1000, et saada aru 90% ajalehtedest. Kui aga peaks sattuma Jaapanisse hieroglüüfe oskamata, siis ei jää seal hätta. Jaapani keeles
Samuti on teisi tegelasi - Armas, Paul D, vanaema Baby Suggs pojad Howard ja Bugler ning teised. Sethe tapab ühe oma tütre ära, sest ta kardab, et "valged tulevad ja võtavad ta ära". Laps hakkab kummitama nende majas, kuni üks päev ilmub nende juurde Armas, kes Denveri ja Sethi arvates ongi see laps, kes oli tapetud imikuna. Tegemist on teosega, kuhu on põimutud mitmesuguseid lugusi, mis kõik näitavad kui raske oli mustade elu tollel ajal; kuid teose põhimotiiviks jääb ikkagi lugejaks selgeks tegemine, miks Sethe tappis oma lapse. Ja mitte ainult selgeks teha, vaid ka õigustada seda. Ja kui mingi hetk lugeja ikka ei saa aru, siis räägib Sethe veel ühe loo sellest, millistes loomalikes tingimustes nad pidid töötama, elama- mida kõike nad pidid üle elama. 4. TSITAADID · "Ta on hinge sõber. Ta hoiab mind koos. Ma lagunen osadeks, ta korjab need üles ja annab mulle õigesti kokkupanduna tagasi. On hea kui sul on naine, kes on su hinge sõber.
kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses tõsine ja asjalik atmosfäär. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu, mida koos ka tihti loeti. Lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuulusid Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Alexander Dumas ,,Kolm musketäri". Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijateks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi Vellik läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust nagu enamik tänapäeva õpilasi. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eestis. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi Vallik vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused
astendame astme alust. nt : a(astmes n) * a(astmes m) = a (astmes n+m) 3(astmes4)* 3 (ruudus) = 3(astmes 6) = 729 5. Astemete astendamine. Too nide. * Astmete astendamisel antendajad korrutame ja siis astendame. nt: (a astmes n) astmes m = a astmes mn ; (2 astmes -3) astmes 4 = 2 astmes -12 6. Astmete jagamine. * Sama alusega astmete jagamisel me lahutame astendajad ja siis astendame astme alust. 7.Negatiivne astendaja. Too nide . * Negatiivse astendajaga aste thendab murdu , mille lugejaks on arv ks ja nimetajaks sama aste positiivne astendaja. nt: a ( astmes -m) = 1 / a(astmes m) 2(astmes -3) = 1 / 2(astmes 3 ) = 1 / 8 (PS! kaldkriips ( / ) = murrujoon ) 8. Arvu standartkuju. Too nide . * Arvu standartkuju on see, kui me esitame arvu kahe teguri korrutisena, kus ks tegur on arv, mis on hest suurem ja kmnest viksem, teiseks teguriks on 10'ne aste. nt: 256 000 000 = 2,56 * 10 ( astmes 8 ) ; 0,000 0054 = 5,4 * 10 (astmes -6) 9. Ligikaudse arvu tvenumbrid. Too nide.
– arvutada valemiga. Dispersioon – keskmine ruuthälve. Hajuvus, varieeruvus. Mõõtühik – variandi mõõtühiku ruut. 2 Standardhälve – ruutkeskmine hälve. Iseloomustab hälbust keskväärtusest. Variandi mõõtühik. 8) Juhuslik sündmus – sündmus, mis teatud tingimuste olemasolu korral võib toimuda ja võib ka mitte toimuda. 9) Sündmuse A tõenäosus on võrdne murruga, mille lugejaks on sündmuse A jaoks soodsate juhtude arv m ja nimetajaks kõigi juhtude arv n. Kahe teineteist mittevälistava sündmuse A ja B summa tõenäosus on võrdne nende sündmuste tõenäosuste summaga, millest on lahutatud mõlema osasündmuse ühise esinemise tõenäosus. Kahe teineteist välistava sündmuse tõenäosus on võrde nende sündmuste tõenäosuste summaga. Kahe sõltuva sündmuse A ja B korrutise tõenäosus on võrdne ühe sündmuse tõenäosuse ja
tootmine käib edasi kahjumis. Tulemused: Netipiraatlus on tõsine probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Tänu piraatlusele on aga inimestel võimalik nautida meelelahutust, kasutada kalleid programme ja omandada infot, mille kättesaamine oleks muidu kas liiga kallis või lihtsalt teatud oludes võimatu. Internetipiraatlusest saab tootja üle olla, tehes toote, mida inimene tahaks osta ja mille eest ta hea meelega maksaks. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning veenduda, kas tasub ka ise sellega tegelema hakata või mitte. Sisukord 1. Sissejuhatus - negatiivsed küljed - küsimuste püstitus 2. Internetipiraatluse ajalugu ja areng 3. Netipiraatlus Eestis 4. Piraatluse kasumlikkus majandusele ja tööstusele. 5. Katsed netipiraatluse vastu võitlemiseks 6. Kokkuvõte
N: 23,4 ;14,1 ; 3,8 ; 10,5 3.murru taandamine Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. 4.Astmete korrutamine Ühe ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 32 · 31 = 32 + 1 = 33 = 3 · 3 · 3 = 27 5.Astmete astendamine Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 6.Astmete jagamine Ühe ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse. a m : a n = a m-n 7.Negatiivne astendaja Murd, mille lugejaks on arv 1 nimetajaks sama aste positiivse astendajaga. 1 a -n = n , kus a 0 a 8.Arvu standardkuju Kui arv on esitatud kahe teguri korrutisena, millest üks jääb arvude 1 ja 10 vahele ning teine arvu 10 aste, siis öeldakse, et arv on kirjutatud standardkujul. N: 20000 = 2 *10 4 5000000000 = 5 * 10 9 9.Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ligikaudse täisarvu tüvenumbriteks loetakse selle arvu kõik numbrid, välja arvatud lõpus olevad nullid. N: 1234 = 1,234*10 3
1. Absoluutväärtus reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg x telg 3. Aksioom lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2
LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub kõikide meridiaanidega sama nurga all. • ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava suurringi lühem kaar. • Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks. • Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaandmise ja
Kohvijoomiseks võiks raamatukogu suure saali keskel asuda spetsiaalsed lauad/toolid, kus saaks istuda ja juttu ajada. Jah, keskne saal peakski olema nn inimeste kohtumispaik kus elu kihab ja on võimatu tunda ennast üksildasena. Kas see polegi mitte põhjus, miks inimesed tänapäeval kaubamajades aega veetmas käivad? Tuues midagi sellist üle raamatukokku, oleme teinud suure sammu ka nende lugejaks võitmise koha pealt. Muidugi on raamatukogus olemas ka täieliku vaikuse alad, ka see on vajalik, kuid raamatukogu peab olema paindlik ja mitmekülgne, julgustades inimesi raamatukokku tulema. Kohvik võiks pakkuda ka sooja sööki, seda muidugi mõistliku summa eest, sest raamatukogu eemärk ei ole kasumit saada, vaid kogukonda teenida. Raamatukogu võiks olla ööpäevaringselt avatud, samamoodi peaksid olema kättesaadavad ka selle e-teenused
Ta õppis külakoolis ja vaimulikus koolis ent määravaks osutus vanausulise vanaisa kodus valitsev vaimne õhkkond: Jessenini loomingust on leitud ohtrasti vanavene rahvaluule, kirikulaulude ja tsastuskade mõjutusi. Ka luges Sergei palju vene klassikalist kirjandust, tema lemmikprosaistiks oli Gogol, endale oluliseks luuletajaks pidas ta Lermatovi, Koltsovi, Nikitinit ja Nadsonit; hiljem tulid ka Blok, Kljujev, Belõi ning üha süvenev Puskini huvi. Suureks lugejaks jäi ta oma elulõpuni ning tassis oma raamatukaste ühest linnast teise, läbi oma arvukate elupaikade. Juba 16-20 aastase poeedi luuletustes on rohkesti piiblimotiive ja keerukaid mütoloogilisi kujundeid, mille lehtimõtestamine on andnud tööd mitmele põlvkonnale õpetatud filosoofidele. 3.Naised Jessenini elus Jesseninit on kutsutud üksildaseks naistekütiks. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda.
areng. Kui on selgunud lisaabi vajavad õpilased, kutsutakse nad eripedagoogi juurde vestlusele. Laps on kaasatud otsustamisse, kuidas edasi töötada. Lapsega lepitakse kokku eesmärk, milleni tuleks jõuda. Määratud aja lõpus istutakse jälle kokku, et arutada, mida on 10 saavutatud. Kui laps on otsustaja, on ta ka oma õppimise eest vastutav. Õpilase eesmärk on saada heaks lugejaks. Sama oluline on koostöö õpetajate ja eripedagoogi vahel, sest kui õpilane on mingi meetodi omandanud, peab ta saama seda ka praktiseerida. Sellise ideaalse "turvalisusvõrgu" loomine ja süsteem, kus kogu koolimeeskond on kaasatud eriõppesse, on praegu Soomes veel haruldane. (Lukanenok & Kasper, 2004). 11 KOKKUVÕTTE
kui kultuuride mõttes. See sisu tuleb tegelikult igapäeva küsimuseks kõigil kultuuri loojatel ja kajastajatel. Iga päev olemegi sellel ,,ristil", ristteel, oma tegemistega, milles on palju kihte. Et nende kihtidega toime tulla, on veel üks oluline mõiste ja tegevus aktualiseerimine. Tähelepanuväärne on, et Eestis on kirjakeelne teave olnud kättesaadav juba väga pikka aega ning erinevalt paljudest teistest maadest, kus aktiivseks kirjasõna lugejaks oli eliit, on Eestis juba 1820st aastast tellitud emakeelseid ajalehti igasse külla, käidi koos lugemas ning teabe ja kursisoleku vajadus on Eesti rahvale omane juba sajandeid. See, et lihtrahvas on juba sajandeid ise kirjakeelt lugenud, on äärmiselt tähelepanuväärne ja haruldane! Aktualiseerimine. [ehk ,,olulisena tänapäevas esile toodud"] See on selline teadvustamine, mis ka välja öeldakse või kirja pannakse ning see on äärmiselt oluline
, Mida ma oleksin ise teinud selles olukorras?); seda on nimetatud ka funktsionaalse lugemisoskuse alla kuuluvaks refleksiivseks ehk analüüsivaks lugemisoskuseks. (5) Lugemisoskuse omandamise algetapp keskendub lugemisoskuse põhitehnika ehk elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14) Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise oskusest (tähtede alusel ühendatakse häälikud sõnadeks ja tuntakse ära terveid sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest (loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti
koos ka tihti loeti. Tänu sellele õppis ka Aidi juba kolmeaastaselt lugema ja neljaselt kirjutama. Nii kaua kui Aidi mäletab, on talle alati meeldinud kirjutada - ta esimene pikem loominguline saavutus oli trükitähtedes ja ilma kirjavahemärkideta kirjutatud ,,Väikese Aidi kurb elu". Ta lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuuluvad Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Dumas' ,,Kolm musketäri". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust. Oma esimese luuletuse kirjutas Aidi emale kuueaastaselt. 1978. aastal läks Aidi Palivere Algkooli ja sealt edasi Taebla Keskkooli. Ta esimene trükitud luuletus avaldati 1980. aastal. Oma noorepõlve meenutab Aidi sõnaga rusuv. Aidi pidi kasvama ilma ema ja isata, kui ema ülikoolist naases, oli Aidi keerulises eas 11-aastane ja ema-tütre läbisaamine oli kehv
entroopiate summa. Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H - TS ; G - Gibbsi energia ; H – entalpia ; S – entroopia. Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Tasakaalureaktsioonid- Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. H2 (g) + I2 (g) = 2HI (g) ; K = HI2 : H2I2 Tasakaalukonstant 1) on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis; seejuures on kontsentratsiooni- väärtuste astendajateks reaktsioonivõrrandi koefitsiendid. 2)väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. 3) on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest (oleneb temp.-st)
tekst juhiks tema mõttelõnga samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas 11. Mis on mustand? esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores 12. Mis on tekstistrateegia? *Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine... puudub ajamõõde *Arutlemine... avab seosed nähtuste vahel 13. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? *Üldiselt üksikule *Üksikult üldisele *Analüüs *Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine 14. Mis on struktureerimine? *Lugejaks kehastumine *Sissejuhatuse struktureerimine *Põhiidee juures püsimine *Põhiidee väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine 15. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike 16. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale *Näitlikustamine *Detailid *Analüüs 17
midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs
saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse struktureerimine, põhiidee juures püsimine, põhiidee väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs
Kava on tekst, kus sa paned kirja töö ülesehituse, tekstistrateegia. Kava on vaja kirjutada, et tööl oleks loogiline ülesehitus, et oleks lihtsam kirjutada, et ei kirjutaks teemast mööda, et saaks ülevaate tulevasest kirjatükist. 11. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on viis, kuidas autor teemat arendab. 12. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Vastandamine, analoogiad, näidete esitamine. 13. Mis on struktureerimine? Struktureerimine on teksti vormimine. Kehastutakse lugejaks ja vormitakse tekst nii, kuidas lugejal sellest kõige parem aru saada on. 14. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Sissejuhatus peab äratama huvi, andma aimu, kuidas autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee. ( Sissejuhatus peab olema lühike) 15. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? See tähendab, et kui sa räägid kolmest põrsast siis sa ei hakka vahepeal rääkima, mis Mowgli huntidega tegi.
karjade) määramisest ja sobiva, ilma haiguseta loomade (karjade) kontrollgrupi (võrdlus-) määramisest. Seda liiki uuring eeldab andmete kogumist nimetatud kahe grupi suhtes toimivate haiguse riskitegurite kohta ning nende andmete analüüsi. Tavaliselt on see retrospektiivne uuring, kuna haigusjuhud on ilmnenud enne kui selgitatakse välja eksponeeritus. Matemaatiliselt saab eristada kahte tüüpi haigestumuse näitajaid. Need on HAIGESTUMUSKORDAJA (incidence rate), milles lugejaks on uute juhtude arv ja nimetajaks on ohustatud isendite arv loom-ajaühikutes; ja HAIGESTUMUS RISK (incidence risk), milles nimetaja on ohustatud loomade arv vaatlusperioodi alguses (nagu see on esitatud ülal toodud valemis). Sansside suhe [Odds Ratio] - kahe sansi suhe. Juhtkontrolluuringus on see sansi, olla eksponeeritud ja kuuluda haigete isendite rühma suhe sanssi, olla eksponeeritud ja kuuluda tervete isendite rühma. Kohort- või läbilõikeuuringus on see sansi, et haigus esineb
end loominguliselt realiseerida (ja sellega seotud surematus). See motiiv ühineb autorile isiklikult tunduvalt lähedasema kunstniku-teemaga, Bulgakovi töös teostega Puskini ja Moliere'i kohta: kunstniku ja võimu suhete keerukus, kompromissid, kunstniku nõrkus esinevad täiel määral Moliere'i kujus. Mis puutub Puskinit, siis pidas Bulgakov just seda tema isiksuse aspekti silmas, nagu nägime, paludes Stalinit olla tema ,,esimeseks lugejaks veelgi enam aktiveerima. Romaani lõpp annab mitmeid niidiotsi, mis võimaldavad oletada, et Bulgakovi jaoks eksisteeris siiski valguse- ja pimedusejõudude hierarhia: 1) Beemot ja Korovjev päästsid tulekahjust maastikumaali (looming?), poolpõlenud kokakitli (?) ja lõhekala (Jeesus?) 2) Kui Me ja Ma koos Azazelloga keldrikorterist välja tulevad, et mustadele hobustele hüpata, näevad nad köögitüdrukut, kes neid, ilmseid põrgusaadikuid nähes tõstab
Tuleb kirjutada et ei kirjutaks teemast mööda ja tekiks ülevaade tulevasest kirjatööst. 11. Mis on tekstistrateegia? - *Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine... puudub ajamõõde *Arutlemine... avab seosed nähtuste vahel. 12. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? - *Üldiselt üksikule *Üksikult üldisele *Analüüs *Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine. 13. Mis on struktureerimine? - *Lugejaks kehastumine *Sissejuhatuse struktureerimine *Põhiidee juures püsimine *Põhiidee väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine. 14. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? - *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt 9.autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike. 15. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? - põhiidee
ii. äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), iii. tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) iv. autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. c. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on d. ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning e. tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab ,,tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade sõbrad, pere
Kui lineaarses võrrandisüsteemis AX = B on tundmatute arv võrdne võrrandite arvuga ja süsteemimaatriksi determinant on nullist erinev, siis öeldakse, et tegemist on CRAMERI PEAJUHTUMIGA, st m = n ; |A | 0. TEOREEM (1750). Kui on tegemist Crameri peajuhtumiga, siis lahendub lineaarne võrrandisüsteem alati. See lahend on üheselt määratud ja tundmatud xi avalduvad selliste determinantide suhetena, kus nimetajaks on süsteemimaatriksi determinant |A | ja lugejaks determinant |Ai |, mis on eelmisest saadud i-nda veeru asendamisel vabaliikmete veeruga. CRAMERI VALEMID: xi = | Ai | / | A | , i = 1, 2, . . . , n. MAATRIKSVÕRRAND Maatrikskujul antud võrrand AX = B LAHENDUB MAATRIKSKUJUL parajasti siis, kui maatriksil A leidub pöördmaatriks A-1. Seega, kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriks on regulaarne, ehk ta on nullist erineva determinandiga ruutmaatriks (vrdl Crameri peajuhtumiga), siis on
Kui lineaarses võrrandisüsteemis AX = B on tundmatute arv võrdne võrrandite arvuga ja süsteemimaatriksi determinant on nullist erinev, siis öeldakse, et tegemist on CRAMERI PEAJUHTUMIGA, st m = n ; |A | 0. TEOREEM (1750). Kui on tegemist Crameri peajuhtumiga, siis lahendub lineaarne võrrandisüsteem alati. See lahend on üheselt määratud ja tundmatud xi avalduvad selliste determinantide suhetena, kus nimetajaks on süsteemimaatriksi determinant |A | ja lugejaks determinant |Ai |, mis on eelmisest saadud i-nda veeru asendamisel vabaliikmete veeruga. CRAMERI VALEMID: xi = | Ai | / | A | , i = 1, 2, . . . , n. MAATRIKSVÕRRAND Maatrikskujul antud võrrand AX = B LAHENDUB MAATRIKSKUJUL parajasti siis, kui maatriksil A leidub pöördmaatriks A-1. Seega, kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriks on regulaarne, ehk ta on nullist erineva determinandiga ruutmaatriks (vrdl Crameri peajuhtumiga), siis on
Iseeneslike protsesside puhul alati G<0 järelikult soodustab neid protsesse entalpia vähenemine (H<0) ja entroopia suurenemine (S>0). Gibbsi energia määrab reaktsiooni toimumise võimaluse. Pöörduvad reaktsioonid: - Keemilisi reaktsioone, mis kulgevad üheaegselt kahes vastupidises suunas.Tasakaalureaktsioonid: Selliste reaktsioonide tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant K, mis arvestab reaktsioonivõrrandi kordajaid. Niisiis tasakaalukonstant: *on murd, mille lugejaks on reaktsioonisaaduste tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis ja nimetajaks lähteainete tasakaalu- kontsentratsioonide korrutis. *väljendab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. * on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest.Massitoimeseadus: keemil.reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.Le Chatelier' printsiip: Kui mingi välismõju
11.Juhuslikuks – nim sündmust, mis teatud tingimuste olemasolu korral võib toimuda ja võib ka mitte toimuda. 12.Kahe sündmuse A JA B summaks – nimetatakse keerulist sündmust, mis seisneb kas ühe või teise või mõlema toimumises. Tähistatakse A+B. Kahe sündmuse A ja B korrutiseks – nim keerulist sündmust, mis seisneb nii ühe kui teise toimumises. Tähistatakse AB. 13.Sündmuse klassikaline tõenäosus – sündmuse A tõenäosus on võrdne murruga, mille lugejaks on sündmuse A jaoks soodsate juhtude (võim.)arv m ja nimetajaks kõigi juhtude (võimal.) arv n. P(A) = M/n kusjuures m – sündmuse A jaoks soodsate juhtude arv ja n – kõigi võimaluste arv. Tõenäosuse põh. Omadused: 1.) Juhusliku suuruse tõenäosus on alati vahemikus 0 ..1. 2)võimatu sündmuse tõenäosus on 0.; 3) kindla sündmuse tõenäosus on 1; 4) sündmuse ja tema vastandsündmuse tõenäosuste summa on võrdne ühega, st P(A)+P(Akriipsüleval)=1
Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia?Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on:*Jutustamine - annab ülevaate mingist sündmusest*Kirjeldamine puudub ajamõõde*Arutlemine - avab seosed nähtuste vahel 11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad?*Analüüs*Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine 12. Mis on struktureerimine?*Lugejaks kehastumine*Sissejuhatuse struktureerimine*Põhiidee juures püsimine*Põhiidee väljaarendamine*Kokkuvõtte struktureerimine 13. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses?*Äratab lugejas huvi*Annab lugejale märku autori arvamusest antud teemal*Avab autor põhiidee*On lühike 14. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine?Põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale
Üks hästi õnnestunud inimene on see, kes on lapsepõlves palju lugenud./ A. Rande Kõik sujub probleemideta, kui kodus osatakse hinnata vaimseid väärtusi. Kui seal on raamatuid ja neid loetakse, kas või ajalehti. Pedagoogikateadlaselt Maria Montessorilt pärineb kogemus, et aitab, kui kodus on lapse jaoks eakohased raamatud, piltide ja kaunite illustratsioonidega laps ise leiab nad üles ja kujuneb lugejaks. Ei jäta ju tänapäeval raamatud oma atraktiivsuses kedagi külmaks, kes vaid nende vastu vähegi huvi tunneb. See algab väikelapseeast. Lapse õpetab lugema perekond. Kodu peaks olema koht, mis õpetab last lugema ja lugemist armastama. Iga laps areneb erinevalt. Osa loeb juba nelja-aastaselt, teine aga ei tunne sel ajal tähtigi. Sellise arengu juures mängivad suurt rolli rütmi-, kuulmis-, ruumi-, liigutus- ning nägemistaju. Lugema õppimisel on tähtis täiskasvanu eeskuju.20
(b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post)modernism); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised,
anonüümne (rahvaluule, keskajal muusaks jumal etc) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ( post)modernism) Autorist lähtuvad mitmesuguseid küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc. Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist; põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab "tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade- sõbrad, pere etc) ning ootused ( põlvkonna ootushorisont, millest
ja raamatute toimemehhanismidest aru. Selle meetodi kasutamiseks jagatakse õpilased lugemisvajaduse järgi väiksematesse rühmadesse (2-4). Õpetaja aitab kas kord või kaks korda nädalas lastel lugeda, vestelda ja mõtestada teksti, esitades küsimusi nii lõigu sisu kui ka kasutatud keelepruugi kohta. Tegevuse käigus teadvustab laps endale kasutatud meetodeid ja see aitab tal kasvada iseseisvamaks lugejaks. · Iseseisev lugemine Kui õpilastel on lugemisel tekkinud juba küllalt enesekindlust ja oskusi, siis on aeg hakata iga päev iseseisvalt lugema nii omavalitud raamatuid kui õpetaja antud palu. Õpetaja võib seejärel anda lastele mitmesuguseid ülesandeid, mis haakuvad läbiloetud teemaga, nagu lihtne ümber- jutustamine, vastamine arusaamist kontrollivatele küsimustele või teema laiendamise kohta esitatavatele küsimustele, et loetu seostuks lapsel tema eelnevate kogemustega.
annaabi.ee 
