Milline lugeja olen mina (1)

Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen . Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku , mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada.
Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel? Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõni lühem lause ja ei midagi muud, tervik puudub. Ma küll loen aga aju ei võta seda informatsiooni vastu kuna aju oli tegevuses ning sügavalt mõttes. Kuid arvan, et sellest ülemäärasest mõtlemisest saab lahti. Järgmine kord peaksin proovima lugeda mõttega ja üritama teksti skännida, luua seoseid , mõelda, mis juhtub raamatus edasi jne. Ma pean õppima raamatu tervikuks tegemise. Keskendumis raskus teebki minust teksti „maitsja“, päris tühjus ei ole, aga kindlasti oleks saanud lugeda paremini ja olla rohkem raamatus. Kuid siiski oleneb paljust ka see, mida ma loen, kas see tekst huvitab mind või ei paku üldse huvi. See kõik mõjutab lugemist.
Olles teksti „maitsja“, peaksin kindlasti oma keskendumist ja mõistmis oskust parandama. Usun, et see tuleb kindlasti kasuks, nii hilisemas elus kui ka preaguses, sest olleks gümnaasiumis läheb materjal aina raskemas ja kohapeal tammumisega kaugele ei jõua. Antakse lugeda keerulisemaid tekste, raamatuid, kus peab ise teksti „mõtte“ üles leidma. Sooviksin saada „targaks lugejaks“.