Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Erinimeliste  murdude  liitmine  ja 
lahutamine
6. klass
 
 
Enne erinimeliste murdude liitmist ja 
lahutamist peaksid meenutama varem 
õpitut:
• Kuidas 
Kuidas te teisend
isenda at
ti mi mur
urde  de 
üheni
ühenimme
elisltisek
eks s 
• Kuida
Kuidas ts toi
oim mus ühe
us ühenimnime
elist l
e  iste 
m
m urdude
urdude l  
iitliit
mi min
ne jae j
 la a la
hutahu
m tamin
ine
e
 
 
Kuidas teisendati murde ühenimelisteks?
Olgu antud 2 murdu
1   Ja   2
6 : 2
2          3
6 : 3
Tahane neid viia ühisele nimetajale
Väi
J
T ä
Ee r
si ks
e
s li
m
t  e
e im
s
mt  arv
kult 
 m
on   m
urdu l
urdu laie is jagub  
ühise
ai ks ni nii 2 kui
meta
ndan 2ga,
ja
endan 3ga, ks  3ga on 
 sobiv 
6arv 6
 sest 2 * 3 =
sest
 6
 3 * 2 = 6
1 3
3
2 2
4
=
=
2
 
3
 
Kuidas liideti ja lahutati ühenimelisi 
murde?
Ühenimeliste murdude liitmisel liideti 
murdude lugejad, nimetajad jäid endiseks
Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutati 
murdude lugejad, nimetajad jäid endiseks
14
41
  4 + 
  4 - 1
 1
53
+
-
=
=
2
2
     2
2
 
     2
 
Kuidas toimida erinimeliste murdude 
puhul?
1) teisenda murrud ühenimelisteks
2) toimi ühenimeliste murdude liitmise või 

lahutamise eeskirjade järgi
Näide 1 Olgu vaja leida järgmiste 
murdude summa
  5
  3
1
4
Ühine  nimetaja on 15, seega 
   5   +   12
17
+
= laiendan esimes
=t murdu 5 ja 
3
 
te
  is
   t
    3ga
  15
 
15
Näide 2 Olgu vaja leida järgmiste 
murdude vahe
  8
  3
1
1
Ühine nimetaja 
 5 on 24, seega 
   8   -   3
-
= laiendan esimest mu
=
rdu 8 ja 
3
8
t eist 3ga
      24
24
Näide 3 Olgu vaja leida järgmiste 
segaarvude vahe
  2
  3
5
1
Le
K iad kõigepeal
orrutad
t mur
 murdosad dosadele 
   10   -   3
 7
2 -1 =ühise nimetaja – see
laiend
1
ajatega ja s
=
e  on 
ejär 12,
el   
1
6
4
laie
l    n
ah   dad
utad
  12 mõl
 täis emai
osad  d, e
12 simest 2 
omavahel ja 
 
uued murdos  
ja teist 3ga
ad omavahel 
Proovi nüü
Üles
d ise!
anne 1
Arvuta!
1
1
 7
11
3  5  59   6
 7
+
=
-
=
-
=
3
4
12 18
9 18 100  25
20
3
2
43  8
2
 2 17  5
 1
+
=
-
=
-
=
8
9
72 15
5
15 28 14  4
1
2
13 5
1
 1  9
11
49
+
=
-
=
+
=
 
 
4
5
20 9
2
18 20 30
60
Ülesanne 2
Ühenda omavahel võrdsed!

5
1        1
1
1
     1
1 +2 10
+
6
6
3       20
3
2
     2
4
3
  1
4
 3
     1
5
-
+ 4
9
3
4
5
4
  3
5
10      6
1
 1
  5
 1
   1
-
45 - 4
8
12
6
 2
    6
 
  24
Ülesanne 3
Järgnevates tehetes on tehtud mõned vead, leia 
need ja paranda!
5
1
1
1
 1
 6
3
2
 5
+
= 1
+
=
-
=
6
3
6
5
25 25 4
6
12
1
 2
 5
1
1
 3
 1
1  4
+
=
-
=
+
=
7
28 28
5
7
35 15 5 15
1
1
 4
7
4
 3
 5  3
10
-
=
-
=
-
=
3
7
28
8
5
41 16 48 48
 
 
Ja nüüd vahelduseks üks pilt ja luuletus
ÜKS TEINE  MATEMAATIKA
      TAHAD , EKS TAANDA MIND ÄRA,
KUI PAISTAN LIIG KEERULINE!
KUI TAHAD, MIND LIHTMURRUKS 
TAANDA.
SIIS OLENGI LIHTNE JA SELGE
NING LÕPUNI LÄBINÄHTAV.
LAS OLLA MU LUGEJAKS ÜKS
NING JOONE ALL MISTAHES NUMBER -
IKKA SEE SINUGA JAGUB,
IKKA ON JAGATIS KAKS.
NII OLENGI LIHTSALT ÜKS KAHENDIK.
ÜKS KAHENDIK. POOL. AINULT POOL.
POOL INIMEST KÕIGEST VAID POOL.
SEDA MUIDUGI  SINUTA .
 
 
Nüüd ava palun õpik leheküljelt 49 ja 
asu  lahendama ülesannet 193!
 
 

Document Outline

  • Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine
  • Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut:
  • Kuidas teisendati murde ühenimelisteks?
  • Kuidas liideti ja lahutati ühenimelisi murde?
  • Kuidas toimida erinimeliste murdude puhul?
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Ülesanne 2
  • Ülesanne 3
  • Slide 10
  • Nüüd ava palun õpik leheküljelt 49 ja asu lahendama ülesannet 193!
Vasakule Paremale
Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #1 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #2 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #3 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #4 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #5 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #6 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #7 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #8 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #9 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #10 Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katukatukatu Õppematerjali autor
LIhtne viis õppida ise matemaatikat

Sarnased õppematerjalid

Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine
11
ppt

Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine

Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine 6. klass Enne erinimeliste murdude liitmist ja lahutamist peaksid meenutama varem õpitut: ·Kuidas Kuidas teisendati murde teisendati murde ühenimelisteks ühenimeliseks ·Kuidas Kuidas toimus toimus ühenimeliste ühenimeliste murdude murdude liitmine liitmine ja lahutamine ja lahutamine Kuidas teisendati murde ühenimelisteks? Olgu antud 2 murdu 1 Ja 2 6:2 2 3 6:3 Tahane Väikseim Järelikult Teist Esimestmurduneid arv, murdu viia onlaiendanühisele ühiseks mis jagub nimetajale nimetajaks laiendan nii 2ga, 3ga,2 kuisobiv

Matemaatika
Kogu Matemaatika täiendõpe
24
doc

Kogu Matemaatika täiendõpe

· Taanda murrud: 1) 2) 3) 24 15 506 · Missuguse osa kilomeetrist moodustab 400 m? 14 6 9 14 · Taanda ja seejärel arvuta: 1) 2) 120 26 54 2 4. Murdude teisendamine ühenimelisteks Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse murru laiendamiseks. Seda arvu, millega murru lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks. Laiendaja kirjutatakse laiendatava murru kohale väiksese kaarekese sisse. Näide: Kui laiendaja on 5, siis same, et Kui murdu on vaja laiendada nii, et uue murru nimetaja oleks võrdne mingi etteantud arvuga, siis öeldakse, et murdu tuleb laiendada antud nimetajani.

Algebra I
Tehted harilike murdudega
15
pdf

Tehted harilike murdudega

nullist erineva arvuga): 18 9 (jagasime lugeja ja nimetaja 2-ga); näiteks = 16 8 2 6 2 (jagasime lugeja ja nimetaja 3-ga); = 9 3 3 b) murru laiendamisel (murru lugeja ja nimetaja korrutamisel ühe ja sama nullist erineva arvuga): 8 40 (korrutasime lugeja ja nimetaja 5-ga). näiteks = 15 75 Murdude korrutamine Murdude korrutiseks on murd, mille lugejaks on tegurite lugejate korrutis, ning nimetajaks tegurite nimetajate korrutis. 1 Näited 1) 5 3 5 3 5 = = . 12 4 12 4 16 4 2) 2 1 7 2 = 11 23 = 11 23 = 253 = 16 13 . 5 3 5 3 53 15 15 Murdude jagamine

Matemaatika
Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused
5
doc

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4. Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on suurem see murd, mille nimetaja on väiksem. 5. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. 6. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. 7. Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb samaks. 8. Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja aga jääb endiseks. Võimaluse korral taandame ja esitame tulemuse segaarvuna. 9. Kahe hariliku murru korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks nimetajate korrutis. NÄIDE: a/b

Matemaatika
Taandamine
1
doc

Taandamine

paarisarvud; 3-ga jaguvad arvud, mille ristsumma jagub 3-ga; 5-ga jaguvad arvud, mis lõpevad 0 või 5-ga; 10-ga jaguvad arvud, mis lõpevad 0-ga) 18 9 3 18 3 Näide: = = taandatud kõigepealt 2-ga ja seejärel 3-ga või = taandatud 6-ga 24 12 4 24 4 Laiendamine ­ murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama arvuga. Kasutame murdude võrdlemisel ja liitmisel-lahutamisel. 2( 4 8 3( 3 9 2 ( 4 3( 3 4 9 13 1 Näide: = < = või + = + = =1 3 12 4 12 3 4 12 12 12 12 Segarvude liitmine/ lahutamine ­ täisosad liida/ lahuta omavahel, murdosad omavahel, need tuleb vajadusel teha ühenimelisteks. Lõpptulemus tuleb vajadusel taandada ja /või teisendada liigmurd segaarvuks

Matemaatika
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Nüüd saame ac bc ad bd b) am bm an bn Lahendus: Tegurdame lugejat ja nimetajat. Lugeja: ac ­ bc + ad ­ bd = (ac ­ bc) + (ad ­ bd) = c(a ­ b) + d(a ­ b) = (c + d) (a ­ b). Nimetaja: am ­ bm ­ an + bn = (am ­ bm) ­ (an ­ bn) = m(a ­ b) ­ n(a ­ b) = (m ­ n) (a ­ b). Saame, et xy c) yx Lahendus: vu d) 4u 2 4v 2 Lahendus: Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid Murdude korrutamine 1. Arvuta järgnevad korrutised. 4 3 a) 5 2 Lahendus: 5 3 b) 6 4 Lahendus: 3 c) 14 7 Lahendus: 1 d) 10 5 Lahendus: 2. Lihtsusta järgnevad avaldised. ab c 2 a) c a2 Lahendus: a 2b 3 m 2n 2 b) mn 2 a 3 b 2 Lahendus: 2x 2 yz 10ab 2 c) 5a 2 b 3 x 2 yz 2 Lahendus: a b a b xy

Matemaatika
Matemaatilised ristsõnad
25
doc

Matemaatilised ristsõnad

Ülesandeid lahendades pead kirjutama vastused ruutustikku ja saama sealt lahenduse. Kui oled valesti arvutanud, siis selgub see ristsõnas ja vastused ei sobi kokku. Ristsõnade eesmärk on kontrollida, kuidas on õpitud teema meelde jäänud ja korrata õpitut ning muuta ülesannete lahendamine huvitavamaks. Oma töös üritasin valida erinevaid tüüpi ristsõnu. Ristsõna number 1 on arvutamine hariliku murruga Ristsõna number 2 on reeglid hariliku murdude kohta. Ristsõna number 3 on protsentide ristsõna, mis kordab arvutamist protsentidega. Ristsõna number 4 on arvutusristsõna, mis kordab arvutamist ja ka kolmnurga nurkade leidmist. Ristsõna number 5 tuletab meelde õpitud valemeid. Lisaks on kaks sudokut ja üks maagiline ruut. . 1. Ristsõna hariliku murru kohta Arvuta ning kirjuta vastused ruutudesse. Vastuseks saad viiekohalise arvu, mille moodustavad arvu pii viis esimest kümnendkohta. (Lahendus: diagonaalselt ülevalt alla )

Matemaatika
Reaalarvud- slaidid-
53
ppt

Reaalarvud ( slaidid )

Arvude suurima ühisteguri arvutamisel korrutame nende ühiseid algtegurid: SÜT (30;75) = 3 · 5 = 15 Arvu a kordseks nimetatakse arvu, mis jagub arvuga a. Igal (nullist erineval) arvul a on lõpmata palju kordseid. Antud arvude ühiskordseiks nimetatakse arve, mis jaguvad iga antud arvuga. Antud arvude vähimaks ühiskordseiks (VÜK) nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Arvude vähimat ühiskordset läheb tarvis näiteks erinimeliste murdude ühise nimetaja leidmiseks. ÜLESANNE: Leiame arvude 30 ja 75 vähima ühiskordse: 30 2 75 3 15 3 25 5 5 5 5 5 30 = 2 · 3 · 5; 1 75 = 3 · 5 · 5; 1 Vähima ühiskordse leidmiseks korrutame esimese arvu kõik algtegurid teise arvu nende algteguritega, mida esimeses arvus ei ole: VÜK (30;75) = 2 · 3 · 5 · 5 = 150

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun