Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehted harilike ja kümnendmurdudega (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tehted harilike ja kümnendmurdudega
© T. Lepikult , 2010 Harilikke ja kümnendmurde sisaldava arvavaldise väärtuse arvutamine Kui arvavaldis sisaldab nii harilikke kui ka kümnendmurde ja nõutakse selle avaldise täpse väärtuse arvutamist, siis tuleb reeglina teisendada kümnendmurrud harilikeks murdudeks . Kui tehte mõlemad liikmed on kümnendmurrud, siis võib selle tehte sooritada ka kümnendmurdudega. Näide 1 3 Arvutame avaldise 1 + 0,45 täpse väärtuse. 8 9 Lahendus 45 9 1) teisendame kümnendmurru 0,45 harilikuks murruks : 0,45 = = . 100 20 2) teostame liitmistehte 20 3 5 9 2 15 + 18 33 1 + 0,45 = 1 + = 1 + + = 1 + 3 3 9 3 9 + =1 =1 8 8 20 8 20 8 5 20 2 40 40 33 Vastus Avaldise täpne väärtus on 1 . 40 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 2 Näide 2 1 3 + 1 3 - 0,411 : 0,59 Arvutame avaldise täpse väärtuse. 8 4 Lahendus Teeme kindlaks tehete järjekorra. Esmalt tuleb arvutada sulgavaldise väärtus, teostades sulgudes sisalduvad liitmised-lahutamised vasakult paremale. Leitud väärtus tuleb seejärel jagada 0,59-ga. 3 3 3 3 3 3 2 3+ 6 9 1 1) 1 + 1 = 2 + + = 2 + + = 2+ = 2+ = 3 ; 8 4 8 4 8 42 8 8 8 2) 3 1 - 0,411 = 3 1 - 411 = 3 + 1 125 - 411 = 3 + 125 - 411 = 8 8 1000 8 125 1000 1000 1000 + 125 - 411 714 2714 = 2+ = 2 = ; 1000 1000 1000 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 2 (järg) Näide 2 (järg)
46 1 3 2714 2714 59 2714 100 46 6 3 3) : 0,59 = : = = =4 = 4 . 1000 1000 100 1000 59 10 10 5 1 5 10
3 Vastus: Avaldise täpne väärtus on 4 . 5
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 3 Näide 3 6,72 : 3 + 1 1 0,8 : 1,21 - 6 3 Arvutame avaldise täpse väärtuse. 5 8 8 Lahendus Esmalt tuleb teostada arvutused sulgudes: algul korrutamised-jagamised vasakult paremale, seepeale liitmised-lahutamised samas suunas. Siis tuleb leitud sulgavaldise väärtust kasutades läbi viia jagamistehe ja viimasena lahutamine. 168 56 1 3 672 3 168 5 56 1) 6,72 : = : = = ; 5 100 5 25 3 5 25 5 1 1 1 9 8 9 2) 1 0,8 = = ; 8 1 8 10 10 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 3 (järg) Näide 3 (järg) 56 9 56 2 9 112 + 9 121 3) + = + = = ; 5 10 5 2 10 10 10 1 10 121 121 121 121 100 4) : 1,21 = : = : = 10; 10 10 100 10 121 1 1 3 3 3 8 3 8-3 5 5 5) 10 - 6 = 4 - = 3 + 1 - = 3 + - = 3 + = 3+ = 3 . 8 8 8 8 8 8 8 8
5 Vastus: Avaldise täpne väärtus on 3 . 8
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 4 Näide 4 9 1 Arvutame avaldise (2,75 - 2,6 ) : - täpse väärtuse. 25 6 Lahendus Esmalt tuleb teostada lahutamine sulgudes, seepeale jagamine ja lõpuks lahutamine väljapool sulge .
1) Kuna sulgudes on üksnes kümnendmurrud, siis lahutamisel pole vaja neid harilikeks murdudeks teisendada: 2,75 - 2,6 = 0,15; 5 1 9 15 9 15 25 5 2) 0,15 : = : = = . 25 100 25 100 93 12 4
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 4 (järg) Näide 4 (järg) 1 5 1 5 1 2 5 - 2 3 1 3) - = - = = = . 12 6 12 6 2 12 12 4 4
1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on . 4
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murd , mille lugejaks ja nimetajaks on avaldised Kui avaldise koosseisu kuulub murd , mille lugejaks ja/või nimetajaks on omakorda avaldis (ed), siis tuleb nende avaldiste väärtused leida "eelisjärjekorras". Näide 5 7 9 - 2,8 15 Arvutame avaldise 1 8 täpse väärtuse. + 0,875 3 21 Lahendus 1) leiame lugejaks oleva avaldise väärtuse: 4 7 7 8 7 4 7 4 3 7 - 12 9 - 2,8 = 9 - 2 = 7 + - =7 + - = 7+ = 15 15 10 5 15 5 15 5 3 15 2 15 + 7 - 12 10 2 = 6+ =6 = 6 ; 15 15 3 3 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 5 (järg) Näide 5 (järg) 2) leiame nimetajaks oleva avaldise väärtuse. Esmalt korrutame: 7 1 1 8 8 875 8 7 1 0,875 = = = , 21 21 1000 21 8 3 8 3 1 ... ja siis liidame: 1 1 2 + = . 3 3 3 3) Viimase sammuna jagame leitud lugeja ja nimetaja väärtused: 10 1 2 2 18 + 2 2 20 3 6 : = : = = 10. 3 3 3 3 3 2 1 1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on 10. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Sulud avaldises Kui arvavaldise koosseisu kuuluvad sulud, siis tuleb sulgavaldis arvutada eelisjärjekorras. Kui üks sulupaar sisaldab teist, tuleb arvutamist alustada sisemistest sulgudest. Näide 6 4 2 1 2 Arvutame avaldise - - 3 + 3,2 5 2,78 1 6 : 9 täpse väärtuse.
Lahendus
1) Teeme kindlaks tehete sooritamise järjekorra. Kuna ümarsulud sisalduvad kantsulgudes, tuleb ümarsulgavaldised arvutada esmajärjekorras (reeglina vasakult paremale). Seejärel tuleb korrutada leitud väärtused, et leida kantsulgavaldise väärtus ja viimasena sooritada jagamine väljapool kantsulge.
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 6 (järg) Näide 6 (järg) 2) Leiame vasakpoolsetes ümarsulgudes oleva väärtuse: 4 2 4 32 2 4 10 32 3 2 6 40 + 96 - 12 + 3,2 - = + - = + - = = 3 5 3 10 5 3 10 10 3 5 6 30 62 124 62 = = . 30 15 15 3) Parempoolsetes ümarsulgudes oleva väärtuse leidmine: 39 1 78 1 39 1 39 3 1 25 117 - 25 2,78 - 1 = 2 -1 = 1+ - = 1+ - = 1+ = 6 100 6 50 6 50 3 6 25 150 50 92 150 + 92 242 =1 = = . 150 150 150 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 6 (järg) Näide 6 (järg) 4) Ümarsulgavaldiste väärtused korrutame:
62 242 15004 = . 15 150 2250 5) Teostame väljapool sulge seisva jagamistehte: 7502 1 3751 15004 2 15004 9 7502 3751 1 : = = = = 30 . 2250 9 2250 2 250 125 125 250 1 125
1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on 30 . 125
algusesse eelmine slaid esitluse lõpp
Vasakule Paremale
Tehted harilike ja kümnendmurdudega #1 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #2 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #3 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #4 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #5 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #6 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #7 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #8 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #9 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #10 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #11 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #12 Tehted harilike ja kümnendmurdudega #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kogu Matemaatika täiendõpe
24
doc

Kogu Matemaatika täiendõpe

1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5

Algebra I
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
100
pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill …………………………………………….……. 8 2.9 Näited protsentarvutusest …………………………………………... 9 2

Matemaatika
VÕRRANDID-mõisted
17
docx

VÕRRANDID (mõisted)

VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete teisele poole

Matemaatika
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
Majandusmatemaatika
78
pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused
Programeerimise algkursus 2005-2006
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine
Eksamiküsimused ja vastused 2009
32
doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

j. am -1 z + ... + a1 z + a0 n.j. Siin am-1, a1, a0 ­ Mingite heade omadustega kordajad Kahendkoodi hulkliige: Koodisõna v.j. 1 0 1 0 0 1 0 1 1 Hulkliige on f n -1 ( Z ) = f 8 ( z ) = 1 z 8 + 0 z 7 +1 z 6 + 0 z 5 + 0 z 4 +1 z 3 + 0 z 2 +1 z 1 + 1 z 0 = = z 8 + z 6 + z 3 + z +1 Selliste koodide kirjeldamiseks ja analüüsiks sobivate hulkliikmete tehete jaoks on kõige sobivam kasutada kordajaid, mis kuuluvad mingisse lõplikku korpusesse. 35. Tehted lõpliku korpuse elementidega.Konspekt 13. -liitmine (ka lahutamine) -korrutamine -korrastamine (faktoriseerimine) -pöördelementide leidmine -..... -diskreetne logaritm -..... 36. Tehted lõpliku laiendatud korpuse elementidega. Samad tehted, aga kõigepealt tuleb korpuse elemendid korrastada! - Madar konsultatsioonis rääkis nii. 37. Hammingi koodi tekitava maatriksi ja kontrollmaatriksi koostamine. Vt. pisut eespoolt 38

Kodeerimine ja krüpteerimine
Konspekt
85
pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

Matemaatika ja statistika




Kommentaarid (1)

siiru profiilipilt
siiru: Meeldis.
10:59 30-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun