põhjal ARRIVAL PILOT STATION - saabumissadama lootsijaam, lootsivõtukoht ARRIVED SHIP – saabunud laev AS FAST AS THE VESSEL CAN RECEIVE/DELIVER – nii kiiresti kui laev suudabsaabuda/tarnida BALE CAPACITY – tükklasti kaubaruumide maht BALLAST - ballast, tugilast BALLAST BONUS - tühisõiduhüvitis BAREBOAT /DEMISE CHARTER - laevapereta laev/ laeva laevapereta prahtimise leping BEFORE BREAKING BULK – enne lossimise alustamist BERTH – kai/sadamasild BERTH CHARTER – liinileping/liinivedu BOTH ENDS - lastimise ja lossimise sadam(ad) BRACKISH WATER ARRIVAL DRAFT - saabumissüvis riimvees BREAKBULK - lossimise alustamine BREAKING BULK – lossimise alusamine BROKEN STOWAGE - (lasti) vaegpaigutus, kasutamatu lastiruum (lasti omaduste tõttu) BROKERAGE – nö laevamaakler BUNDLING – komplekteerimine
.............………….... ……3 KALA ESMATÖÖTLEMINE…………………......……………………….............. ……………......4 KALADE LAHKAMINE……………………………………………………………………............5 REHU-,JAHU,-LOOMASÖÖDAKALA……………………………......…….............. ……………6 NÕUDED KALALEVADELE JA HÜGIEENINÕUDED...............................................................7-8 NÕUDED LOSSIMISE AJAL JA JÄREL...........................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... ..........................9 Sissejuhatus Kalur on kalandustoodete esmatootja. Kala käitlemisele seab piirid see, kas kalur kui ettevõtja on Veterinaar- ja Toiduameti poolt toidukäitlejana tunnustatud. Tunnustamisest tuleneb see, kas kalur võib veekogul lisaks kalade
agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras:
Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid. Enne tankeri jõudmist terminali vahetatakse ohutuse tagamiseks informatsiooni ja kooskõlastatakse ohutusmeetmed, mis puudutavad: - päästeteenistuse ja tuletõrje kohalekutsumise vahendeid - kasutada olevat tulekustus- ja avariivarustust ja nende kasutamise võimalusi - -tegevust tulekahju või tuleohu korral - kai evakueerimist. Tuletõrjevahendid peavad lastimise ja lossimise ajal olema valmist koheseks kasutamiseks. Laeva masinad peavad olema lühiajalises valmiduses. Kui on vaja masinaid remontida, siis aja jooksul, mil neid ei ole võimalik kasutada, tuleb sellest kirjalikult teavitada terminali ülemat ja saada temalt tööde teostamiseks kirjalik luba. Lastimine-lossimine toimub tankeri ja terminali omavahel kooskõlastatud plaani järgi. Samuti peavad enne pumpamisoperatsioonide alustamist olema kooskõlastatud õlireostuse
1. Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2. Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel? · Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt universaalagentideks (Universal Agent), sageli ka sadamaagentideks (Port Agent) Põhiliselt (kuigi
2. Laev laadib 1200 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja jõuab ookeanireidile, kus tal tuleb lossida pargastesse osa lasti, et saavutada lubatud süvis 7,20 m magedas vees, mis on lubatu sisenemiseks magedaveelisse sadamasse. Küsimus: 1. Millise süvise peab laev saavutama ookeanireidil? 2. Kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et soovitud süvis saavutada osa lasti lossimise teel? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 6. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,70m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,50 m
Kiire ro-ro laev on suuteline sõitma nädala jooksul läbi paljud Läänemere-äärsete riikide sadamad, peatudes lastimis- ja lossimistöödeks sadama konteinerterminalis loetud tundideks. Madala lainekõrgusega piirkonnad, lühikesed. Tänapäeval ületab sadamates kasutatavate laadimisseadmete tootlikkus sajandi eest kasutatud tehnika tootlikkuse kümneid ja sadu kordi. Ro-ro alused ja fiiderlaevad seisavad kai ääres lastimise ja lossimise ajal tavapäraselt 24 tundi, konteinerite emalaevalt tõstetakse mitu tuhat konteinerit kaile ja kailt laeva 35 konteinerkraana abil ööpäeva jooksul. RO-RO MERETRANSPORDI DOKUMENDID(1) Konossoment Bill of Lading BL on transpordifirma, selle volitatud esindaja (agendi) või laevakapteni poolt välja antud kinnitus kauba vastu võtmise kohta veoks nimetatud laeval, märgitud
3.Vedeliku kahjustused. Igasuguse vedeliku kahjustuse korral tekkinud füüsiline defekt tuleb sisse nõuda osapoolelt ja teave sellest jagada kõikidele osapooltele. 9. Tähtajalise prahtimise tüüpleping ROPAXTIME – mida tähendab väljend Grace period (Part I, box 22) Armuaeg. Prahtijale ajapikendus hilinenud maksega. 10. ROPAXTIME klausel 6 (a) lastioperatsioonid ja stividoritööd. Selgitage antud alapunkti olemust ja põhimõtteid. Prahtija vastutab laadimise, lossimise, kinnitamise, lahti sidumise, paigutamise eest. Prahtija vaatab üle riskid, vastutuse ja maksumuse. Ülevaataja on kapten, kes hindab ohutust ja paigutust, merekõlblikkust jne. Kuidas kaup on kinnitatud pakendi siseselt, vastutab prahtija. Prahtija vastutab laeval toimunud vigastuse puhul. Kui kauba vigastus seab ohtu laeva merekõlblikkuse, tuleb vigastus viivitama parandada seal samas sadamas, kus see vigastus põhjustati või avastati.
Neis piirkondades on kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Kalanduse põhiprobleemid Eestis: · Erastamise käigus läks enamus kalasadamaid eravaldusesse. Madala finantseerimisvõime tõttu on jäänud tegemata olulised investeeringud kalanduse infrastruktuuri, mistõttu ei vasta väga paljudes sadamates kala lossimise infrastruktuur kaasaja keskkonna- ja hügieeninõuetele ning sadamad vajavad põhjalikku uuendamist. Puuduvad kala sorteerimise liinid, külmkambrid, kütusetanklad, tihti on tõstukid, kaid jms amortiseerunud. See põhjustab kala hooajalisust turul, langetab kala kvaliteeti ja hinda. · Kalapüügi teevad vähetasuvaks väikeste saagikogustega kaasnevad
saabumist. Last tuuakse sadamasse otse Kunda Nordic Tsemendi tehasest. Laeva lastimine toimub greifer-kopaga ning samal ajal aitab frontaallaadur lükates kaupa mobiilkraana töötsooni. Lastimise lõppedes tasandab kraana greiferiga lastiruumis. Kuna klinker on ilmastikutundlik kaup, siissademetega lastimine on välistatud. Importimisel tõstetakse kaup greifer-kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole, kust see viiakse otse tsemendi tootmise tehasesse. Lossimise lõppedes tõstetakse trümmi rataslaadur Bobcat , mis lükkab ülejäägid kokku ning kõik ülejäägid tõstab greifer kallurautosse. 6) Tselluloos Tselluloosi lastimine käib mobiilse kraanaga, mille otsas on spetsiaalne hüdrauliline haarats, millega saab tõsta tselluloosipakke. Tselluloosi lastimiseks sõidab koormaga platvormauto kraana töötsooni. Kui auto on seiskunud, tõstab kraana lasti auto
puksiiriteenuse ning kõigi vajalike järelevalvetoimingute (sanitaar-karantiini-, tolli-, migratsioonikontroll) läbimise. Laevaagent tegutseb kolmandate isikute puhul laevaomaniku esindajana. Laevaagendi puhul on laevaomaniku esindajaks ja laevaagendi kontaktisikuks laevakapten. Sadamas viibimise ajal korraldab laevaagent laeva õigeks ajaks ja õige kai juurde haalamise. Kui leping sätestab, võib laevaagent olla ka laeva laadimise-lossimise korraldaja. Lisaks vormistab laevaagent kõik vajalikud laevadokumendid ning kokkuleppel ka kaubadokumendid. Kapteni korraldusel organiseerib laevaagent laeva varustamise kütuse, toiduainete, magevee, varuosade ja kõige muu vajalikuga. Lisaks lasub laevaagendil kohustus aidata kaptenit ja laevapere liikmeid kõikide, sh isiklikku laadi probleemide lahendamisel. Laeva agenteerimise (laevakompaniile teenuste osutamise)
pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, võime kokku vajuda, soojajuhtivus, erisoojamahutavus, tolmavus jpm. · Bioloogilised omadused on hingamine ja idanemine, millega kaasneb ka kuumenemine. · Võib öelda, et teravili koosneb elus teradest. Teravili · Teravilja omadused võib jagada ka : teravilja säilivust mõjutavad omadused (bioloogilised, soojajuhitavus vms.); veoviisi, ladustamise ja laadimise-lossimise tehnoloogiat määravad omadused (varisevus, puistetihedus, loomulik kaldenurk vms.). Teravili Puiste- Stoovimis- Kaldenurk Tera suurus, tihedus tegur, puiste mm Nisu 765...840 1,23...1,70 23...29(32) d=2; l=5 Mais 450..
erinevustele ja muutustele suhtelises õhuniiskuses. Sellepärast transpordi tingimused peavad minimiseerima kõik faktorid, mis võivad mõjutada puuviljade mandumist. Kui reisi kestvus ei ületa 15 päeva ja pole ohtu, et selle aja jooksul last satuks liiga madalate või liiga kõrgete temperatuuride kätte, tohib puu- ja juurvilju vedada ka külmutusseadmeteta laevadega. Laeva suurus piiratakse 1000 tonniga, et lastimise ja lossimise operatsioonid ei võtaks liiga kaua aega. Laeva trümmid peavad olema varustatud hea ventilatsioonisüsteemiga. Last stoovitakse trümmi tiheda riidana, et see merel liikuma ei hakaks ja asetatakse ülemise kastikihi ümber lauad, laudade ja vaheseinte vahele pannakse kiilud. Külmtrümmides tuleb pillerid, poordid ja teised trümmi osad pärast eelmise lasti jääkide koristamist kuiva lapiga üle hõõrduda. Trümmide soojusisolatsioon tuleb üle vaadata.
veodokumentides olevale, kuna tal ei olnud võimalust seda kontrollida. Talman kauba loendaja, tavaliselt on neid 2 (kaubasaatja ja vedaja poolt). Täidavad talilehte, milles kajastuvad kauba kogused ja seisund. Garantiikiri väljastatakse puhta konossemendi vastu. 1. Kaubasaatja garantiikiri 2. Finantsasutusepoolne garantiikiri Tramplaevanduses määratakse reisiprahilepingus kõik eeloleva tsarterveo olulisemad tingimused (laeva ja kauba kirjeldus, laadimise ja lossimise sadamad, laeva etteandmise ja lepingu täitmise tähtajad, prahiraha suurus ning maksmise viis jpm.) Peale reisiprahilepingu peab olemas olema ka kauba saatedokument ehk konossement ehk meresaatekiri (üks olulisemaid). Liinilaevanduses ongi see põhidokument kuna liinilaevanduses tavaliselt ei koostata konossementi. Konossementi kaks põhiülesannet: konossement on kauba saatedokument, mis tõestab, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud;
Sellel tingimusel ei tohi laev veetaseme kõikumisel sadamas puudutada sadamabasseni põhja ja lisaks peab laeva kiilu alla jääma ka meresõiduohutuse seisukohast vajalik sügavus. b). Air draft - Õhusüvis on kaugus veepinnast laeva kõrgeima punktini. See sarnaneb laeva sügava süvisega, mida mõõdetakse veepinnast kere sügavaima osani pinna all, kuid õhusüvendit väljendatakse kõrguse, mitte sügavusena. c). BBB – enne lossimise alustamist. Üks võimalikest prahiraha tasumise tingimustest, mille puhul toimub prahiraha kas täielik või osaline tasumine lossimissadamas. d). Broken stowage – lastiruumide e. kubatuuri kadu. (tühimikud stoovitud lastide vahel) kasutamata ruumi suurus laevas või lastiruumis lasti ebakorrapärase kuju tõttu. Nt vaheteki kõrgus 3m. konteiner 2,4m. e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes kaubaühikutes. f)
7.6.7.Igasugused ümberehitused oma kajutis on ilma intendandi ja vanemtüürimehe loata keelatud. 7.6.8. Laevapere liige peab alati oma kajuti korras hoidma ja koristama seda regulaarselt. 7.6.9. Laevapere saunas peab igaüks koristama enda järelt ise. 7.6.10.Uksed ruumidesse, kuhu ei tohi siseneda reisijad ja teised mitte laevapere liikmed, peavad olema suletud ja lukustatud. 7.6.11.Väljatõmbeventilatsiooni omavoliline reguleerimine on keelatud. 7.6.12.Laeva lastimise ja lossimise ajal on autotekkidel viibimine keelatud kõigil isikutel, kes vahetult ei osale lastimisel lossimisel. 7.7. Meelelahutus 7.7.1. Laevapere liikmete pidulikke, meelelahutuslikke ja sportlikke üritusi laeval korraldatakse ainult kapteni loal. 7.8. Külaliste kutsumine 7.8.1.Laevapere liige võib kutsuda laevale külalisi ainult kapteni loal. Reisijate teenistusse kuuluv laevapere liige peab eelnevalt küsima luba intendandilt, kes edastab taotluse kaptenile
LÄHTEANDMED Kauba liik ja nimetus Konteinerid 20´ (40%) ja 40´ (60%) Kaubavoolu suund Maalt - Merele 75% Merelt - Maale 25% Kaubakäive 475 000 TEU Ühendus tagamaaga 25% raudteelt, 75% fiideriga Laotegur α = 0,9 Ekspluatatsiooniperioodi kestus 52 nädalat (364 päeva) Lisaandmed laeva laadimise lossimise aeg, h 96 laeva suurus 7000 TEU Vagun (platform) 13-470, mahutab 2 conteinerit 20 ft, Kraana Reggiane crane STS 4 1. VARIANTTABELI KOOSTAMINE 1. Laev-Ladu 2. Ladu –Laev 3. Ladu- Fiider 4. Ladu- Raudtee 5. Fiider-Ladu 6. Raudtee-Ladu
Puittünnid on koonilise, metalltünnid silindrilise kujuga. Puittünnide läbimõõt keskosas on suurem kui otstest ja neid hoiavad koos 4 6 metallvitsa. 2.2. Laeva ettevalmistamine tükklasti veoks Tööde maht lastiruumide ettevalmistamisel sõltub nii eelmise reisi kui ka järgmise reisi kaubast. Mõne kauba puhul piisab lastiruumide ettevalmistamiseks ainult eelmise kauba jääkide ja rimude eemaldamisest, teiste kaupade puhul on vajalik lastiruumide pesu ja kuivatamine. Pärast lossimise lõpetamist koristatakse lastiruumidest eelmise lasti laialipuistunud jäägid, purunenud pakendid, rimud. Kui eelmiseks lastiks oli mõni tolmav kaup nagu nt. kivisüsi, on tingimata vajalik lastiruumide hoolikas pesu voolikutest, eemaldamaks pindadele kogunenud tolmu. Samuti on lastiruumide pesu vajalik pärast roostetamist esilekutsuva lasti (sool, väetised) vedu. Pärast sellise lasti vedu on soovitatav lastiruumide pesuks võimaluse korral kasutada magedat vett
· Püstuvuse hinnang eelseisvaks reisiks ja seejuures rakendatavad püstuvuse piirid 3. Reisi kestel ja sadamasse saabumisel peab iga päev vastavalt tankide muutunud olukorrale korrigeerima püstuvusparameetrid ning need üles tähendama 4. Märkmete kogum võib koosneda laeva lastiarvuti (loading and stability computer) failide väljatrüketest (printouts) 5. Märkmete juurde võib lisada laeva surveparameetrid, kui seda vajalikuks loetakse II Püstuvuse kontroll lastimise ja lossimise käigus Püstuvuse minimaalnõuded sadamas 1. MARPOL'I reegli I/25A poolt kehtestatud püstuvuskriteeriumid õlitankeritele ja IMO püstuvuskoodeksi nõuded või Administratsiooni sarnased ettekirjutused on mõeldud järgimiseks laeva mereloleku ajal. Sadamas, sealhulgas lastioperatsioonide jooksul, on kõrvalekalded neist kriteeriumidest üldiselt vastuvõetavad, eeldades, et GMc jääb igal ajal positiivseks ja piisava suurusega. 2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne 2. Kauba iseloomustus Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad, mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise-lossimise tehnoloogia. Välja tuleb tuua: - kaubaühiku gabariitmõõtmed; - kaubaühiku brutomassi; - kauba virnastamise kõrgus laos; - transpordivahendite koormamise normid; - olulisemad füüsikalis-keemilised omadused; - jms. Mõningate kaupade andmed on toodud tabelis 3. Tabel 3 Kauba iseloomustajad
meeskonna tunnistused. Sadamas aitab agent suhtlusel notariga mereprotesti avalduse muutmiseks ametlikuks mereprotestiks. Mereprotest ei vabasta vedajat vastutusest automaatselt, kuid selle olemasolul protestis näidatu ümberlükkamise kohustus läheb üle kas kaubasaajale või kindlustusfirmale. 1 Laevade agenteerimise mõiste definitsioon ja sisu Agenteerimine = laevade teenindamine; seisneb laevade sisse- ja väljaklaarimises, laadimise ja lossimise korraldamises, maksude/lõivude tasumises, prahiraha kasseerimises jne. Agenteerimisega tegelevad erifirmad, kelle esindajaid nimetatakse agendiks, neid tasustatakse agendilepingu alusel. Agendid täidavad tihti ka brokeri funktsioone. 2 Kuidas liigitatakse agenteerimisfirmasid tema omaniku alusel? · Eelpool nimetatud teenuseid osutavaid agenteerimisfirmasid nimetatakse tavaliselt
Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga. Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast
Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud. Valmistuda vajadusel kaubaruumide kiireks sulgemiseks vihma korral. Lossimise korral kontrollida kaubaruumi, veendumaks, et kogu laadung on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises. Fikseerida logiraamatus kõik kaubaoperatsioonidega seotud ajamomendid. Laadimise ajal pidada mustandi kaubaplaani, kus fikseerida kaubapartiide asetus trümmis ja nende sihtsadam, tonnide hulk ja vajalik üldinfo. Laadimise ajal tuleb fikseerida kõik
jne Juhtimis- ja regulatsioonisüsteem – seadusandlus, juhtimine, veolubade väljastamine, maksusüsteem, kontrollsüsteem, uuringud, väljaõpe jne 9. Transpordisüsteemi operaatorid (ekspediitor, multimodaalse transpordi operaator) Ekspediitor- kauba kättetoimetaja. Multimodaalse transpordi operaator- kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Vastutab oma kliendi ees vedajana kogu veoahela eest. 10. Ekspedeerimisteenused a. kaupade konsolideerimine; b. vedude korraldamine; a. terminali- ja laoteenuste osutamine; b. kaupade pakendamine ja markeerimine; c. tolliformaalsuste täitmine; d. informatsiooni edastamine ja töötlemine; e. kaasabi rahavoogude juhtimisel; f
Kuidas inertgaasi saadakse? Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks aeglustab inertgaastankides nende korrosiooniprotsessi. Inertgaasisaadakse tankeritel katlasuitsust gaasi-või diiselkütuse põletamisel inertgaasigeneraatoris. Inertgaasi kasutatakse: tühjade tankide täitmiseks inertgaasiandmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel ülerõhu tekitamiseks tankides veo ajal 45. Mis on tankide tühik (ullage)? See on vedellastiga konteineri täitmata ruum. Tühikute temperatuuri tuleb veo ajal regulaarselt kontrollida, sest tühikute suurused muutuvad koos temperatuuri muutumisega 46. Mis on vedelikpesur (scrubber)? Seade, kus gaasi pestakse mereveega
Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta 40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid. . Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks
Sihtsadamaks on määratud Kokkola sadam, mis asub Soomes. See on kolmas suurem sadam Soomes, tänu sellele kiiresti kasnevad ja arendavad kaubaveod. Töötlemise ja kauba kaevandamise Kokkola sadam asub esimesel kohal. Süvavee sadam, kaugus kraana rööbastel 2,50 m Kai 4,50 m Kai, kaugus kraana rööbastel 2,20 m Kai lastimise ja lossimise jaoks omab pikkusega 140,0 m, kõrgusega 2,65 m, ja sügavusega 9,5 m. Tõste kraanad : Sügavee kai 1 pukk-kraana 50 tonni 2 portaalkraanad 40 tonni 1 tornkraana kandevõime 28 tonni
Iga soring peab olema varustatud pingutusvahendiga, mida saab alati ja ohutult kasutada. Pärast esialgset soringu pingutamist peab vähemalt pool vinttalrepi pingutuskruvi pikkusest jääma kasutamata või kui kasutatakse muud seadet, peab säilima võimalus ka hiljem soringut pingutada. Soringute ja pingutusvahendite katkekoormus peab olema vähemalt 133 kN. 3.6.5. Meeskonnaliikmete ohutuse jälgimine Meekonnaliikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, naeltega saabaste ja kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid,
Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid. Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis sadamas laev seisab), teine seisab viienda tekki sild rampi juures ja seal näitab, kuidas autodele sõita, kas kahe või ühe reaga (seda valib vanemtüürimees) ja kolmas madrus seisab kolmandal autotekkil. Peale lossimist peab järgmiseid autoid laadima laevasse. Laadimise ajal ütleb vanemtüürimees, millised autod mis tekkile tulevad ja mis ritta nad tulevad
ja veodokumendid määravad vastutuse või selle jagunemise. 7 MULTIMODAALNE TRANSPORT- vedu teostatakse küll ühe lepingu alusel, kuid kasutades vähemalt kahte erinevat transpordiviisi. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tegemine, kauba teekonna jälgimine. CEMT-I VEOLUBA, mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahe ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumil ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamatu. LOGIRAAMAT- aruanne, mis moodustab CEMT veoloa lahutamatu osa, sisaldades informatsiooni vastava veoloa alusel teostatud vedudest kronoloogilises
otsus protokollitakse ning loetakse asjaosalisele Mereteenistuse seadus (RT I 2001, 21, 114; vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb ette. Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni 2009, 5, 35) laadimise/lossimise käigus vigastatakse akti alusel kaldale anda. liikmed oma allkirjaga. Protokollile võetakse Kaubandusliku meresõidu seadus (RT I lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt Kemoluminestsents valguspulk on keemiline ka asjaomase laevapere liikme allkiri. Kui 2002, 55, 345; 2008, 59, 330) parandada
vahikohustustest, ning asendada uue inimesega Kui vahi üleandmise momendil viiakse läbi olulisi operatsioone, antakse vaht üle peale operatsiooni lõpetamist, kui kapteni poolt ei otsustata teisiti. Laeval läbiviidud tööd ja nende koht Lastitud, lossitud laadungi hulk Laaditud ja lossitud laadungi hulga üle peetakse arvestust tavaliselt nii sadama kui ka laeva poolt. Ent täielikku ülevaadet peab muidugi omama laadimise ja lossimise eest vastutav isik. Vastava laeva puhul, kus tegemist on reisilaevaga aga mis samal ajal ka sõidukeid veab ja seda üsna suures mahus. On väga oluline teada kui palju ja mida on veetud. Need andmed sisestatakse reiside ja päevade lõikes tabelisse. Tabelist saab välja lugeda antud perioodil veetud sõidukite arvu. Näitab ka ära erinevat liiki sõidukid nt. Sõiduautod. Laeval viibivate meeskonnaliikmete ja kõrvaliste isikute arv ja koht.
164-Millised on roomiklaadurid masina üldkoostuselt? 165-Millised on spetsiaalsete roomiklaadurite kujundused? 166-Milleks kasutatakse harklaadureid? Harklaadureid kasutatakse peamiselt tükklastide laadimiseks transportvahendeile, ladustamiseks, laotöödeks ja ka tükklastide lossimiseks transportvahendeilt. 167-Millised on tööpõhimõtte järgi laevade ja vagunite lossimismasinad? a) mehhaanilised b) pneumaatilised 168-Mis otstarve on kaaduritel? Madel- ja furgoonautode lossimise seadet masina kallutamisega tagasuunas nimetatakse autode kaaduriks. Peamiselt kasutatakse neid põllumajanduslikke toormeid (kartul, suhkru- peet, teravili jne) töötlevates ettevõtetes materjali vastuvõtul. 169-Kuidas liigitatakse autode kaadurid liikuvuse alusel? statsionaarseid, -iseliikuvaid; -poolhaakes teisaldatavaid ja -haagis-kaadureid. 170-Kuidas liigitatakse autode kaadurid auto positsioneerimise võimaluse järgi? ?-umbkaadurid -läbitavad kaadurid
universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist
multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist.
multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist.
multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist.
hetkel, kui kaup ületab lähtesadamas laeva reelingu. Seega tegelikult on kogu laevaveo ajal kauba kadumise ja kahjustamise risk ostja kanda. Tarne kuupäev on kauba laadimise kuupäev lähtesadamas, mitte kauba sihtsadamasse jõudmise kuupäev. Tegelikult on CFR sama, mis FOB koos veolepinguga sihtsadamani. Müüja kannab kõik kulud, mida katab vedajaga sõlmitud veoleping. Kui veoleping näeb ette kauba lossimise sihtsadamas, on see müüja kulu. Kui veoleping ei kata kauba lossimist, on kauba mahalaadimine sihtsadamas ostja kulu. CFRi saab kasutada ainult klassikalisel laevaveol, kui kaupa lastitakse/lossitakse üle reelingu. Rorolaevade puhul pole CFRi kasutamine asjakohaneja õigem oleks kasutada tarneklauslit CPT. Mingil juhul ei tohi CFRi kasutada juhtudel, kus laevavedu on võimatu nt CFR Mäo. CIF hind, kindlustus ja prahiraha
terviklahendusi. Tänapäeval ületab sadamates kasutatavate laadimisseadmete tootlikkus sajandi eest kasu- tatud tehnika tootlikkuse kümneid ja sadu kordi. Ro-ro alused ja iiderlaevad seisavad kai ääres Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR lastimise ja lossimise ajal tavapäraselt 2–4 tundi, konteinerite emalaevalt tõstetakse mitu tuhat konteinerit kaile ja kailt laeva 3–5 konteinerkraana abil ööpäeva jooksul. Merevedude puhul ilmnevad ka teatud puudused: • väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograaikud
usaldusväärsus. Eestis tuleb arvestada ka seda, et raudteetransport Euroopasse äärmiselt keerukas ning kulukas (regulaarse raudteeühenduse puudumine, erinev rööpmevahe Euroopa raudteega.) Kolmandad pooled transporditegevuses Ekspedeerijad Agenteerijad: teenindavad laevu sadamas. Laevade sisse-, väljavormistamine sadamasse (formaalsused ja dokumentide vormistamine sadamavalitsuses, tollis, sanitaarjärelvalves, laadimise ja lossimise korraldamine, lõivude tasumine, prahiraha kasseerimine. Väga sageli lisandub sellele (brokeri) vahendustegevus mereveolepingu sölminüsel Stividorid-laevade laadimise ja lossimisega tegelevad firmad Tollimaaklerid - tollimise vormistamine oma nimel ja kliendi arvel Ekspedeerija on fiffisiline või jurüdiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali-
Terminals I.S.G.O.T.T). 6.1.3 Terminalis peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise. Terminali ja tankeri ühistegevust käsitlevad ohutuse reeglid kooskõlastavad ja allkirjastavad mõlema poole vastutavad isikud kohe pärast tankeri saabumist. 6.1.4 Enne tankeri lastimise või lossimise alustamist peab olema täidetud majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud (või I.S.G.O.T.T. lisas toodud) vormikohane laeva/kalda ohutuse kontroll-leht. Kontroll-lehe koopiat säilitatakse vähemalt 30 päeva. 3.GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUSED Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel
Normaalselt 118 osutatakse liinilaevanduses ühe reisi jooksul transporditeenuseid paljudele klientidele. See eeldab, et kaubaomanike õigused ja kohustused on suhteliselt täpselt kindlaks määratud kohe veo algusest (tellimuskirjas booking note või konossemendis bill of lading), nii et laevaliin teaks, näiteks, millisesse sadamasse kaup peab olema toimetatud. Efektiivsuse kaalutlustel võtab liin tavaliselt enda peale laadimise ja lossimise funktsioonid (liner terms), nii et veolepingu teistel pooltel jääb lihtsalt toimetada kaup lähtesadamasse ja saada see kätte sihtsadamas. Kokkuvõttes võib öelda, et opereerimisfunktsioonid on jagatud suures osas samal viisil, kui siis kui liinioperaator transpordiks iseenda oma kaupa. Selle pärast, et ta teeb seda teiste isikute kaubaga, saab vedaja prahiraha (veotasu). Üks tähtsamid liinilaevanduse eritunnuseid on see, et kaubaveoteenust pakutakse
Selgust saama, kummast pardast valmistada ette pardatrepp ja kinnitusotsad, Kutsuma õigeaegselt juhtivad ohvitserid ankru ja haalamistööde juhtimiseks, Edastama infot lastioperatsioonideks valmistumise kohta. 8. Ettevalmistused mereleminekuks pärast lastioperatsioonide lõpetamist. Ettevalmistused, turvameetmed. Komandosilla ettevalmistamine mereleminekuks. Laev sadamas Kui laev on sadamas, jälgivad ja kontrollivad tekiohvitserid laadimise ja/või lossimise käiku, ballasti võtmist või selle eemaldamist, laeva ja tema mehhanismide hooldamist ning korrashoidu, sildumis- ja kinnitusseadmeid, mida mõjutab nii laeva lastihulga muutumine kui ka välised veetaseme muutused. Tuleb silmas pidada laeva turvalisust, jälgida kaldatreppi ja tagada ohutu pääs laevale. Täiendavalt võib vaja minna osalemist varustuse vastuvõtmises, julgeoleku tagamises,
annaabi.ee 
