Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




 Kodutöö 4. Laevade prahtimine 1.Laevandusbörs Baltic Exchange – kirjeldage selle ajaloolist tausta, sh nimetuse päritolu, 
liikmed, omanikud, tegevuse põhimõtted, moto jm. 
Baltic ExchangeAsutatud 18. saj. alguses Londonis, kus siis algselt  kaupmehed regulaarselt  kohtusid kohvipoodides laevaomanikega (kes tihti olid ise ka kaptenid) ja sõlmisid prahilepinguid. Sellel vanimal ja tuntuimal prahiturubörsil kehtib brokerite/maaklerite käitumisreeglistik Baltic  Code 2014. Liikmed: liikmete hulka kuuluvad laevaomanikud, laevamaaklerid ja prahtijad, samuti merenduse  juristid, vahekohtunikud ja muud laevaliidud. Moto: iga liige kohustub järgima äritegevuse koodeksit, mis on kokku võetud motoga „Our Word  Our bond“ tõlkes „Meest sõnast härga sarvest“. (Sümboliseerib eetika tähtsust kauplemisel).  Lepingud sõlmitakse suuliselt ja alles hiljem kinnitatakse kirjalikult.  Tegevuse põhimõtted: 1.Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi täitma õigeaegselt. 2.Maakler peab hoolikalt järgima valeandmete esitamist ning juhinduma aususe ja õiglase  kauplemise põhimõtetest. 3.Maakler peab laeva või lasti pakkuma või pakkumisi tegema ainult printsipaali või ettevõtte  nõuetekohase loa alusel. Vahendaja tegutseb printsipaali juhiste alusel ja volitusel.  Maakler ei tohi ametiasutuse nõusolekuta muuta ühegi lepingu sisu.  4.Omanik või omaniku maakler võib oma laeva "kindlana" pakkuda ainult ühe lasti kohta korraga. Samamoodi võib prahtija või prahtija maakler pakkuda oma lasti “kindlana” ainult ühele laevale korraga. 2.Käitumiskoodeks Baltic Code - palun loetleda ärieetika ja turutavade peamised nõuded 
laevandusbörsi liikmetele, sh vastuvõetamatud toimimisviisid. Esitage tõlkena lühiülevaade 
tekstist lk 7-8. 
Moto – „Meest sõnast härga sarvest“ - kajastab eetika tähtsust. Liikmed peavad lepingute  sõlmimisel lootma suuliselt väljendatud lubadustele, alles hiljem need kinnitatakse kirjalikult.  Lepingu tingimusi suulisi või kirjalikke, peetakse seetõttu pühaks.  Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt täitma. Maakler peab hoolikalt  järgima valeandmete esitamist ning juhinduma aususe ja õiglase kauplemise põhimõtetest. Maakler peab laeva või lasti pakkuma või pakkumisi tegema ainult printsipaali või ettevõtte  nõuetekohase loa alusel. Omanik või omaniku maakler võib oma laeva "kindlana" pakkuda ainult 


ühe lasti kohta korraga. Samamoodi võib prahtija või prahtija maakler pakkuda oma lasti  “kindlana” ainult ühele laevale korraga. Vastuvõetamatu tegevus  Maaklerid ei tohi oma tegevuses fiktiivselt tegutseda. Turu määramiseks ei tohi laeva suundadega  manipuleerida. Pole aktsepteeritav (FFA) hindadega manipuleerida.   Emaettevõtte ja  tütarettevõtte vahelises osas tuleb olla ettevaatlik. Ettevõtete vahelised kohustused võivad olla  ähmased. Ei ole vastuvõetav, kui prahtija fikseerib kaks või enam laeva ühe lasti jaoks. Laeva  uuesti tarnimine olenemata ajagraafikust igal ajal enne laeva vabanemist on vastuvõetamatu, kui  omanikuga ei ole eelnevalt vastastikku kokku lepitud. Börsi liige, kes ei järgi kõiki tingimusi või  tavasid võivadakse vastavalt reeglitele distsiplineerida. Direktoritel on selleks volitused.  3.Maailma tähtsaimad prahituru indeksid, nende sisu, moodustamise alused ja hetkeväärtus
suvalisel selle kuu päeval: 
a). BDI (Baltic Dry Index) –  Maailma kõige tähtsam prahiindeks. näitab, mis maksab tooraine -  näiteks rauamaagi, terase, tsemendi, kivisöe ja muu tarnimine kogu maailmas. Baltic Dry indeksit  koostab iga päev The Baltic Exchange. Indeksi koostamiseks helistavad Balti börsi liikmed üle  kogu maailma puistlasti saatjaile, et näha, mis on nende hinnad 22 erinevale laevateele üle  maailma. Kui nad on need numbrid kätte saanud, koostavad nad need ja leiavad keskmise.  Veendumaks, et nad saavad mitmesuguste saatmiskulude uurimisel tervikliku ülevaate kogu  laevandussektorist. Balti Börs vaatleb nelja suurusega laevade kulusid: - Capemax (10 protsenti  ülemaailmsest laevastikust): - Panamax (19 protsenti kogu laevastikust - Handymax ehk  Supramax (37 protsenti kogu laevastikust) ja  Handysize (34 protsenti kogu laevastikust):  BDI: 1,667,00  (Day range 27.09.20). b). BCTI (Baltic Clean Tanker Index) – Bensiin, diisel jne.  Seee määratakse erinevate  turuosaliste esitatud standardteabe põhjal. Indeksi alarühmad kaaluvad 7 peamist laevateed ja  registreerivad nafta- ja kemikaalitankerite ajalise prahtimise kulud. Nõudluse ja seega ka  naftasaaduste veohinnad sõltuvad peamiselt sisemajanduse kogutoodangu kasvust, majanduse  struktuursest muudatustest, tehnika arengust ning kütteõli ja kütuse hinnast. Lisaks vabade  kaubaruumide kõikumistele mõjutab indeksi areng ka sadamate läbilaskevõimet, nõudluse  kõikumisi (karmid talved Euroopas ja USA-s ) ning uue nõudluse turge nagu Hiina Rahvavabariik  ja India. Indeksiga ei kaubelda Balti börsil. Erinevalt aktsia- ja võlakirjaturgudest on BCTI vaba  spekulatsioonidest. FFA-d on kaubaveo tuletisinstrumendid ja nendega ei saa börsil kaubelda. 


Veotariifid määratakse üksnes laevamaaklerite, laevafirmade ja prahtijate esitatud teabe põhjal.  Hind sisaldab ainult reaalset nõudlust ja reaalset pakkumist naftatoodete veoks standardsetel  liinidel. Vastupidiselt majandusandmetele BCTI andmeid ei muudeta. Indeksi määramise  meetodiga pole manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BCTI:  388,00 (Day range 27.09.20). c). BDTI (Baltic Dirty Tanker Index) – Asfalt, masuut, jne. See määratakse erinevate turuosaliste  esitatud standardteabe põhjal. Indeksi alagrupid kaaluvad 17 peamist laevateed ja registreerivad  nelja laevaklassi ( VLCC , Suezmax , Aframax ja Panamax ) ajaprahingu kulud.  Nõudlus nafta järele ja seega ka toornafta veohinnad sõltuvad peamiselt rahvamajanduse  kogutoodangu kasvust, majanduse struktuurimuutustest ja tehnika arengust ning nafta hinna  arengust . Lisaks vabade kaubaruumide kõikumistele mõjutab indeksi areng ka sadamate  läbilaskevõimet, nõudluse kõikumisi (karmid talved Euroopas ja USA-s ) ning uue nõudluse turge  nagu Hiina Rahvavabariik ja India. Indeksiga ei kaubelda Balti börsil. Erinevalt aktsiate ja  võlakirjade turgudest on BDTI spekulatsioonivaba. BDTI-ga seotud edasitoimetatud kaubaveo  lepingute (FFA) ja indeksi enda vahel pole vahekohtumine võimalik. FFA-d on kaubaveo  tuletisinstrumendid ja nendega ei saa börsil kaubelda. Veotariifid määratakse üksnes  laevamaaklerite , laevafirmade ja prahtijate esitatud teabe põhjal. Hinna sees on ainult tegelik  nõudlus ja tegelik pakkumine nafta veoks tavapärastel liinidel. Vastupidiselt majanduslikele  andmetele ei tehta BDTI andmetes järgnevaid muudatusi. Indeksi määramise meetodiga pole  manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BDTI: 434,00  (Day range 27.09.20). d). WCI (World Container Index)  - Konteineri hind pakub reaalajas ülevaadet konkreetse  kaubatee praegusest pakkumise / nõudluse tasakaalust. Kui kiirus langeb, on liiga palju mahtu  versus kaubamaht ja vastupidi. Indeksid jälgivad hinnamuutust 40-jala ekvivalendiühiku (FEU)  konteineri saatmise maksumuse kohta. Ülemaailmne konteinerindeks on individuaalsete  sõiduliinide indeksite kaalutud keskmine ja pakub suurt ülevaadet kogu maailma nõudluse ja  pakkumise tasakaalu. Mitme aasta jooksul vaadatuna annavad globaalsed indeksid olulist teavet  okeanikonteinerite turgude mõõnade ja voogude kohta. Maailma kaubaveo suundade keskmine.  WCI: 2,644,26 USD  per 40 feet container (Day range 27.09.20)


4.Palun selgitada prahtimisel kasutatavate abreviatsioonide ja lühendite tähendusi (eesti 
keeles): 
a). AAAA – alati ujuvil, alati ligipääsetav(tsarteri tingimus). Sellel tingimusel ei tohi laev  veetaseme kõikumisel sadamas puudutada sadamabasseni põhja ja lisaks peab laeva kiilu alla  jääma ka meresõiduohutuse seisukohast vajalik sügavus.  b). Air draft - Õhusüvis on kaugus veepinnast laeva kõrgeima punktini. See sarnaneb laeva  sügava süvisega, mida mõõdetakse veepinnast kere sügavaima osani pinna all, kuid õhusüvendit  väljendatakse kõrguse, mitte sügavusena. c). BBB – enne lossimise alustamist. Üks võimalikest prahiraha tasumise tingimustest, mille puhul toimub prahiraha kas täielik või  osaline tasumine lossimissadamas. d). Broken stowage – lastiruumide e. kubatuuri kadu. (tühimikud stoovitud lastide vahel)  kasutamata ruumi suurus laevas või lastiruumis lasti ebakorrapärase kuju tõttu. Nt vaheteki kõrgus 3m. konteiner 2,4m. e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes  kaubaühikutes. f). DWAT (Deadweight all told) - väljendab kaubakogust, mida laev saab laadida, kaasa arvatud  varud, määrdeained ja kütused. Muutumatu suurus. DWCC  (Deadweight cargo capacity) - laeva netomassitonnaaž väljendab ainult seda, kui palju  puhast lasti saab laadida. Muutuv suurus g). Depth, draft, draught –  laeva süvis, Sügavuse mõõde, milles laev on vee all. Veepinna  kaugus kiilujoonest. h). N.A.A.B.S.A – mitte alati ujuvil, kuid ohutult põhjal (lühend) i). Stowage factor - stoovimistegur
Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid #1 Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid #2 Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid #3 Kodutöö Reisiprahingute tähtsamad klauslid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Teet.Okas42 Õppematerjali autor
Kodutöö 4. Laevade prahtimine

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun