Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise süvise peab laev saavutama ookeanireidil?
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 1.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m
asub magedaveelises sadamas (γ=1,0 t/m3), ballastitankides on 500 m3 mereveest ballasti.
2. Laev laadib 900 tonni lasti.
3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (γ=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m.
Küsimus:
1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest?
2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 2.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m
seisab soolaseveelises ookeanisadamas (γ=1.025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett.
2. Laev laadib 700 tonni lasti.
3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (γ=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks.
Küsimus:
1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest?
2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 3.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m
asub soolaseveelises ookeanisadamas (γ=1.025 t/m3).. Ballasttankides on 500 m3 ookeanis võetud ballastvett.
2. Laev lahkub sadamast ja kulutades ülesõidul 500 tonni kütust saabub mageda-veelisesse sadamasse (γ=1,0 t/m3), kus suurim lubatud süvis on 7,50 m.
Küsimus:
Kui palju lasti saab see laev laadida , arvestusega, et pumpab välja kogu ballastvee?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 4.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,90m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,30 m
asub magedaveelises sadamas, kus γ=1,0 t/m3.
2. Laev laadib 1200 tonni kaupa.
3. Merel ülesõidul kulutab laev 500 tonni kütust ja jõuab ookeanisadama reidile (γ=1.025 t/m3).. Sadamasse siseneda saab süvisega 8,00 m.
Küsimus:
1. Kas laev saab siseneda sadamasse süvisega, millega ta reidile saabus?
2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida osa lastist sisenemiseks vajaliku süvise saavutamiseks?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 5.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m
asub soolaseveelises ookeanisadamas vee tihedusega γ=1,025 t/m3.
2. Laev laadib 1200 tonni lasti.
3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja jõuab ookeanireidile, kus tal tuleb lossida pargastesse osa lasti, et saavutada lubatud süvis 7,20 m magedas vees, mis on lubatu sisenemiseks magedaveelisse sadamasse.
Küsimus:
1. Millise süvise peab laev saavutama ookeanireidil?
2. Kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et soovitud süvis saavutada osa lasti lossimise teel?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Nimi………………………….Grupp………….
EESTI MEREAKADEEMIA
Laevandusteaduskond
Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007.
Ülesanne. Variant 6.
1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,70m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,50 m
asub magedaveelises sadamas (γ=1,0 t/m3), Ballasttankides on 500 tonni ookeaniveest ballasti.
2. Merele minnes kulutab laev ookeaniülesõidul 500 tonni kütust ja jõuab ookeanisadamasse (γ=1.025 t/m3), kus lubatud maksimaalne süvis on 8,40 m.
Küsimus:
1. Kas laeva süvis lubab tal sadamasse siseneda?
2. Kui palju lasti saab see laev siin laadida arvestusega, et kogu ballastvesi pumbatakse välja?
NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #1 Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #2 Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #3 Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #4 Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #5 Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor
Lahevaehituse eksamiülesanded . 6lk

Sarnased õppematerjalid

Eksamiülesanne
2
doc

Eksamiülesanne

NÄIDIS EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2008. Ülesanne. Variant #. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m3), ballastitankides on 500 m3 mereveest ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB

Laevaehitus
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

(Joon. 3.1). Joon. 3.1. Osa laevakere mahust, mis jääb ülespoole veeliini, kujutab endast ujuvusvaru. Kui kogu laeva suletud maht on täielikult vee all, ei jää enam ujuvusvaru ja edasine lasti lisamine (kaalu suurenemine) ei kutsu esile väljasurutud vee hulga suurenemist ning see ei ole enam võimeline laeva veepinnal hoidma. Üleslükkejõud tegutseb endiselt, kuid see on nüüd väiksem kui laeva suurendatud kaal. Seega laev upub. Samuti võib laev uppuda, kui tema veetihedas keres on auk ja vesi täidab ruumi. Laeva kaal jääb samaks, kuid veega täidetud ruum ei suru enam vett välja ning ujuvusjõud väheneb. Laev vajub vees allapoole, kuid ta võib jääda ujuma uue suurema süvisega, kui küllaldane ujuvusvaru suudab kompenseerida uputatud ruumi mahu. Kui aga ujuvusvaru ei ole selleks küllaldane, laev upub. Ujuvusjõud on küll olemas, kuid see on väike, tekitatud vaid laeva talastiku ja kereplaadistuse mahu poolt välja surutud

Ametijuhend
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46

Laeva elektriseadmed
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas

Ohutus ja ohuteave
Konteinerveod
73
doc

Konteinerveod

tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust ja kergemat diislikütust. Ameerika Ühendriikides moodustab bensiin 45 % kogu tarbitavast kütusest, sama protsent Lääne-Euroopas on 25 ja Jaapanis 14. MARPOL 73 määratluse järgi on õlitanker laev, mis on ehitatud ja kohandatud nafta vedamiseks lastiruumides. Termin hõlmab ka laevu, mis on ehitatud puistlastide ja naftaveoks (combination carrier), samuti vedelkemikaalide tankereid ja gaasiveolaevu, kui neead on osaliselt või täielikult lastitud naftaga. Lasti järgi jaotatakse õlitankerid toornafta- (crude oil) ja valmistoodetetankeriteks (product tanker). Tankerid jaotatakse täiskandevõime järgi väikesteks, keskmisteks ja suurteks tankeriteks.

Laevandus
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks

Laevaehitus
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed

Laevaehitus
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed

Laevandus




Kommentaarid (1)

briti profiilipilt
briti: Hea viis harjutada enne reaalset eksamit.
21:55 13-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun