Elu keskaegses linnas (0)

Haapsalu kutsehariduskeskus
Üld ehitus E-12
Argo Elken
Elu Keskaegses linnas
Referaat
Juhendaja : Meeli Loorits
Haapsalu(2013)
Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 7000– 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 –6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana –Pärnu ja Uus –Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad -agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.Kõige tähtsam ilmalikehitis oli raekoda ,kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesidmitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Prügi visati otse tänavale.Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid.Tänava ääres seisid tihedaltüksteise kõrval kõrge viilkatusegamajad,mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Enamik maju linnas oli puust. Sellepärast põlesid sagedaste tulekahjude ajal maha terved kvartalid. Linnaelanike tegevusaladLinnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu-ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased ,kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestenaelanikkonna kõrgema kihi.Talupojad püüdsid raske elu eest linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed , kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid.Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild,vallalistel Must peade gild .Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised,kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid , kus valvati selle järele,et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd.Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail,lihunikel,seppadel,müürseppadel ja paljudel teistel.Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik.Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöö lised olid põhiliselt sakslased.Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid ,müürseppi,majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid.Inimeste elu polnud keskajal kerge.Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks,et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskaja inimesed palju pidutseda.
Allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_keskaegses_linnas_wargirl.ht m
http://www.annaabi.ee/Elu-keskaegses-linnas-m16616.html