Referaat Jüri Vilms (0)

Lähe Ühisgümnaasium
JÜRI VILMS
Referaat
Autor: Kerstin Loorits
Aineõpetaja: Viivi Rohtla
Lähte 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.ELULUGU 4
1.1.Mälestuste jäädvustamine 5
1.2.Isiklik 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD ALLIKAD 7
LISAD 8
Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist 8
Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist 10

SISSEJUHATUS

Referaadi teemaks on ajalooline isik Jüri Vilms. Käesolev töö koosneb ühest suuremast peatüksist. Antud peatükis tehakse ülevaade Jüri Vilmsi eluloost. Alapeatükides kirjutatakse Jüri Vilmsi isiklikust elust ja perekonnast ning teises alapeatükis kirjutatakse Vilmsi mälestuste jäädvustamisest. Töö eesmärgiks on anda infot kaasõpilastele ja õpetajale. Referaat annab hea ülevaate Jüri Vilmsist ja tema elukäigust. Materjali kokkupanekul on kasutatud veebipõhiseid artikleid.

ELULUGU

Jüri Vilms sündis 13. Märtsil 1889. aastal. Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas praegu on see Järva maakond Türi vald. Jüri sündis Piduri talu peremehe Rein Vilmsi ja tema abikaasa Mari kolmanda lapsena.
Jüri Vilms alustas oma kooliteed 1898. aastal, Pilistvere Kihelkonnakoolis. Koolis õppis ta väga headele tulemustele ja tänu sellele jätkas ta 1901. Aasta sügisel oma haridusteed Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis teises klassis. Pärnu Poeglaste gümnaasium oli ajalooliselt baltisaksa noorukite õppeasutus. 19. Sajandi lõpuks oli kooli õppekeeleks vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts.
Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904 . aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim. Vilm oli Rahvuslikult mütlev, oma poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat . Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus kasvas tänu 1905. aasta jaanuari Verise Pühapäevale Eestis. Jüri Vilms visati 1906. aastal märtsi kuus koolist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes. Vilms oli palju võimude tähelepanu all, ta oli oma tegevuse tõttu lühemat aega ka vahi all.
1906. aasta suvel oli Vilms Soomes. Sügisel jötkas ta õpinguid eksternina Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Vilms jötkas tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise kirjanduse levitamist. Gümnaasiumi lõpueksamid sooritas ta 1907. aasta kevadel. 1906. aasta sügisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, ülikooli lõpetas 1911. aastal. 1912-1914 oli ajalehe „Kilk“ toimetaja .
1917. aastal valitakse ta Maanõukogude liikmeks. Samal aastal saab Vilms ka Vene asutava kogu liikmeks. Vilms oli 1917. aastal „Päevalehe“ peatoimetaja. Vilms lahkus sealt kiirelt oma vaadete erinevuste pärast. Vilms tegi Eesti Tööerakonna vaimus ilmuva päevalehe „Vabad Maad“. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi.
Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Päästekomitee valmistas ette Eesti iseseisvuse. Vilms läks Saksa okupatssiooni alguses Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi völisdelegratsiooni tööd, kuid jäi kadunuks. Vilms lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 1918. aasta aprillis . Neid nähti viimast korda Vaindloo tuletornis 28. Aprillil . Ametliku versiooni jjärgi langes Vilms Suursaarel sakslaste kätte vangi ja ta hukati helsingis . Vilmsi hukkamisest on ka päevik, mis kirjeldab ta hukkamist. (Päevik on lisas )

Mälestuste jäädvustamine

Tallinnas on tänav nimega Jüri Vilms. Tapal on Jüri Vilmis plats , 1937. Aastal taheti ehitada sinna platsile graniidist ja pronksist kolme meetri kõrgune Vilmsi- ja tunnustusmonument. 1.juuli 1938. aastal sooviti ausammas avada, Taba linn sai 12-aastaseks aga selleksajaks ei saadud raha kokku ja ausammas ei valminud. 1939. Aastal võeti ausamba ehitus jälle plaani, sel korral toimusid ka läbirääkimised skulptor Ernst Jõesaarega.

Isiklik

Jüri Vilms sai tunnustuseks Vabadusristi III liigi 1. järk, 1920 (postuumselt, tsiviilteenete eest). Jüri Vilmsi oli abielus Marie Oberstiga kellega ta tutvus õpingutepäevil Tartu ülikoolis. Jüri Vilmsi vend oli Juhan Vilms ta oli arst ning eugeenik ehk tõutervishoid see on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Jüri Vilmsi isa oli Rein Vilms, kes sündis 26. detsembril 1852 . Aastal ja suri 4.juuli 1922. aastal ta elas 69-aastaseks. Jüri Vilmsi ema oli Mari Vilms lapsepõlve nimega Part . Ta sündis 23. Jaanuaril 1861. Aastal ka suri 9. Jaanuaril 1936. Aastal. Ta elas 74-aastaseks. Vilmside hauaplats asub Pilistvere kalmistul.

KOKKUVÕTE

Referaadis kirjutatakse Jüri Vilmsi elust. Referaadi kirjutamisel saadi uusi teadmisi ja uuriti lähemalt, kes see Jüri Vilms täpsemalt oli. Töö autor arvab Jüri Vilmsist hästi. Jüri oli väga tubli ja aktiivne poliitik, kea koges oma elujooksul palju. Üheks plussiks tema juures on kindlasti see, et kui ta gümnaasiumist välja visati ja vangi pandi et ta peale vabanemist läks tagasi gümnaasiumisse ja peale gümnaasiumit edasi Tartu ülikooli. Õppimise kõrvalt käis Vilms ka tööl.

KASUTATUD ALLIKAD

Entsüklopeedia . 2011. Jüri Vilms
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vilms_j%C3%Bcr i (kasutatud 22.03. 2017 )
Geni . 2001. Mari Vilms
https://www.geni.com/people/Mar i-
Vilms/6000000008339185588? through =6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017)
Geni. 2001. Rein Vilms
https://www.geni.com/people/Rein-Vilms/6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017)
Jõgi , A., 2004. Jüri Vilms puhkab oma vanemate kõrval Pilistveres.
http://sakala.postimees.ee/2402995/jueri-vilms-puhkab-oma-vanemate-korval-pilistveres (kautatud 22.03.2017)
Wikipeedia. 2004. Jüri Vilms
https://www.google.ee/search?q=j%C3%BCri+vilms&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiB8ZWT4vTSAhXCE5oKHbXSCJIQ_AUIBigB&biw=1366&bih=648#imgrc=hP8ylcCBXSkqwM : (kasutatud 22.03.2017)

LISAD

Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist

„Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos.
Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum.
“Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul , maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg teeb valu, kui üritan sellele toetuda. Mida ma nüüd küll pean tegema? Kui läheksime liikvele, pole mul võimalik teistega rivis sammu pidada. Esialgu pean suu kinni. Minu hommikusöök koosneb eriti heast pudrust ja piimast.
Kolm punast on kinni võetud. Üks neist, õige peen mees, tal on seljas peen ülikond ja käed on hästi hoolitsetud, temal leidub läbiotsimisel 6000 marka . Ta on Eestist. Täiesti kindlalt mõni ülemus. Asi on selge ja ta lõpetab oma karjääri lauda taga.
Kaks ülejäänut saavad talle haua kaevata, mis tehakse päris suur. Kui see on valmis ja laip sinna heidetud, lähevad nad talle seltsiks.
Ei tunne lähemalt ülekuulamiste üksikasju, aga oletan, et nad olid oma karistuse ära teeninud , sest muidu poleks Brigaadi ülem neid käskinud maha lasta. Hukkamise juhina toimis Samzelius,” jutustab vabatahtlik oma päevikus .
Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid , mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud . Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens. Teised reisikaaslased Johannes Peistik ja Aleksei Rünk“ (Wikipedia, 2012)

Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist

Joonis 1. Jüri Vilms