Mütoloogilised
olendid muistendites ja uskumustes
Metshaldjapärimus
Juba
väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda
ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat
seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning
ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus . Uskumus on sisemine veendumus , et nii just ongi õige ning
see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses-
kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks
tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt
Kristi Salve artiklile „ Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval.“
Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid.
Eestlaste
usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13.
sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles
19. sajandi keskpaigast alates.1
On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jeezus
Õppematerjali autor
Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas hoidu
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid