Jumalast, sest et Jumala teadmine milleski tavalises, millegagi segatuna, on meile loomupäraselt sisse pandud. Inimene loomupäraselt igatseb õndsust, ja see, mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta loomupäraselt ka teab. Russel: 2. Jumal, kes loob loodusseadused heast tahtest, sarnaneb inimesele, kes sõlmib kokkuleppeid, sest ilma põhjuseta heast tahtest seaduste loomine ei alluks seadustele (järelikult ei alluks miski loodusseadustele). Sellest järeldub,et jumal oleks justkui seadused kellegagi kokkuleppinud, ning ta oleks seaduste loomisel järginud kellegi juhiseid. Loodusseadusi järgiva jumala olemasolu ei ole juhuslik, sest kui kõik siin maailmas allub loodusseadustele, siis peab ka tema olemasolu alluma loodusseadustele. 11. Seisukoht, et inimene on määratud kannatama (satub põrgusse), kui ta ei järgi oma elus kristlikke põhimõtteid, on inimvaenulik, sest see kõlab nagu ähvardus, et kui
20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluudsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar-ja loodusteaduste vahel. Looodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograadfia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega
Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei
"Mida üks mees suudab ette kujutada, seda teine oskab luua." "Vabadus on väärt maksmist ..." "Teadus, mu poiss, on tehtud vigadest, kuid need on vead, mida on kasulik teha, sest nad juhivad sind tasapisi tõeni." "Meri on kõik. Ta katab seitse kümnendiku maakerast. Tema hing on puhas ja tervislik. Ta on tohutu suur tühermaa, kus mees ei ole kunagi üksik, kus ta tunneb elu põnevust igast küljest." "Me võime julgelt vastu hakata inimseadustele, kuid mitte loodusseadustele." 5 huvitavamat fakti UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik peale Agatha Christiet; tema teoseid on avaldatud 148 keeles. 9. märtsil 1886. aastal külastas Vernerit tema õe/vennapoeg, kes kannatas paranoilisuse all ning tulistas Julesi kaks korda ,üks kuul tabas Verneri vasakut jalga, mille tagajärjel oli tema jalg halvatud. 1888 aastal astus Jules Verner poliitikasse ning oli Amiensi linna nõukogu liige 15 aastat.
Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei
61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
seetõttu püsisid põllud pidevalt viljakad. Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud võõrvägede eest. Asuti suhteliselt soisel alal ning riik oli piiratud jõe ja Punase mere ning Vahemerega. Maa geograafiline eraldatud ja ühiskonna tihe seos loodusega põhjustasid Egiptuse pikaajalise stabiilsuse, sest inimesed pidasid seoses olevaks inimlikku ja looduslikku korda – seega nad ei rikkunud igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist. Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt
Klassikalist mehaanikat täiustasid JosephLouis de Lagrange, William Rowan Hamilton ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse gravitatsiooniseaduse ja võttis kasutusele jõu mõiste ning näitas, et maapealsete ning taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks. Kolmas oluline areng Võeti kasutusele energia mõiste ning Herman von Helmholtz sõnastas 1847. aastal energia jäävuse seaduse .
KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1. Kanti arvates on ajalugu osa suuremast looduslikust plaanist, kuna inimene (olles siiski ainuke mõistusega olend Maal) kuulub loomariiki ning tahes-tahtmata allub ka loodusseadustele. Filosoof peab ajalugu analüüsides leidma sellest seaduspärasusi ning teadma saama, kuidas ja kuhu peaks inimkond oma potentsiaali arendades välja jõudma ning kas see on looduse paratamatu eesmärk. 2. Jälgides inimkonna ajalugu, ei ole kuigi raske veenduda, et see on raskustest hoolimata pidevas liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas
struktuure ja prots. Eesmärgiga leida paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 2. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. 3. Fundamentaalteadus püüab välja selgitada loodusseadusi 4. Rakendusbioloogia teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude seaduste praktilise kasutamise võimaluste uurimises ning teostamises. 5. Rakendusteadus otsib avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. 6. Antibiootikum ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. 7. Biotõrje taimekahjurite hävitamine või nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste org. Või toksiinidega. 8. Feromoon looduslikud keemilised toimeained, mida keha toodab eesmärgiga teistele mõju avaldada. 9. Mahepõllundus eesmärk toota tervislikke taime-ja loomasaadusi
48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi. 49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma. 50. Kõige enam taksitab meid meelte nüridus, ning kõik, mis pole meelesliselt tajutav on kauge ja võõras. 51. Inimaru mõtleb liialt abstraktselt, kuigi peaks keskenduma rohkem mateeriale ja loodusseadustele. 52. Hõimuiidolid tulenevad sellest, et nende vaim on nüri ja lasevad end liialt emotsioonidel üldmuljetel kanda. 53. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest. 54. Inimestel meeldib tegeleda rohkem asjadega, milles nad pädevad on ja millesse nad on rohkem pühendunud. 55. Kõige suurem ja põhjalikum inimeste erinevus filosoofia ja teaduste suhtes seisneb
soodustamist (nagu antiikaja praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks on Popperi hinnangul ohtlik, kuna viib vältimatult katsele sundida indiviididele peale "kõrgemat väärtustekorda", mille kaudu riik õnne defineerib. Milline on Popperi käsitlus ajalooprotsessist? Inimkonna ajaloo kulg on tugevasti mõjutatud inimeste teadmiste kasvust. Sel ajal kui loodus-protsess allub loodusseadustele, pole inimtunnetuse arenemise valdkonnas võimalik leida sama-laadseid seadusi. Seetõttu ei saa inimkonna teaduslike teadmiste tulevast kasvu ratsionaalsete, teaduslike vahenditega ette ennustada. Kuidas iseloomustab Popper avatud ühiskondi? Sedalaadi ühiskondi iseloomustab Popperi sõnul iga indiviidi vabadus taotleda endale oma parema äranägemise kohaselt õnnelikumat elu ning võimalus kritiseerida sellelt seisukohalt kõiki ühiskonnaelu külgi. Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103.
ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda
Pole öeldud, kas argumenteerija arvates peaks seda reguleerima kooli tasandil või riigi tasandil. 1,5 p. e. Toomas: Sa usud evolutsiooniteooriat, eks ole? Tiina: Jah, küllap vist usun. Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada? Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub? Toomas: Kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ju arvad, et kogu elu on võitlus, kus tugevamad jäävad ellu, ja nõrgemate aitamine on ainult rumal vastuastumine loodusseadustele. Nii et kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ei saa samal ajal nõuda, et tööturul võitluses teistele allajäänud nõrku isendeid peaks maksusüsteemi abil toetama. Niimoodi me ju aitaksime kunstlikult kaasa nende nõrkade isendite elus püsimisele ja järglaste saamisele. Ja see on ju evolutsiooniteooriaga vastuolus. Tiina: Sellist evolutsiooniteooriat, millest sina räägid, mina küll ei usu. Kriitika: Tõendite puudumine. 2 p. Kokku ülesande eest 9 p. Kokku 36 p.
Muinasjutud, mis on vaatluse alla võetud on ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett" ja ,,Kuldkalake". Töös on lähemalt räägitud nimetatud muinasjuttude sarnasustest, erinevustest ja muinasjutule omastest tunnustest. 3 1. Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast. Muinasjutu abil pole mõeldudki kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika. Kui müüti peeti tõeseks, siis muinasjutt on tegelikult kõik see, mis müüdist (kui uskumuste kohaselt tõepärasest) üle jäi. 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused · kindel algus: (näiteks Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..
Tehnoloogiaga valitsemine. Progressi idee, arenguidee, tuleviku kontrollimise idee. Masinad on osa looduse valitsemises. Tehnoloogia on inimese pikendus. Inimeste ja masinate suhted- punk rock inimesed ei ole sügavliku inimliku loomusega, vaid halvasti tehtud masin. Chaplin ja konveier Modern Times'is. Afroameerika kultuur orja/roboti paralleel mitteinimlik kultuur. Harvey avastas vereringe ülesehituse. Spinoza -17.saj loodusseadustele alluvad nii inimese mõtetd kui kehaline substants. T.Hobbes'i ideed olid samasuunalised-mõtlemine on kehaline protsess. Spinoza põhigevus puudutas inimese tahte probleemi. Tahe on see, mis teeb inimese eriliseks, aga Spin eitas tahtevabdust. Inimesed on soovidest teadlikud, aga ei tea nende soovide põhjusest midagi. Kogu maailm on allutatud põhjuslikkele seostele, aga inimesed ei saa aru, kuidas see toimib.
ülalpidava isa joontega. Loodusseadused on ühtaegu ka jumala seadused, nende järgi tulebki elada inimesel, kes peab taotlema teadlikkust ja kelle kõigis tegudes valitsegu mõistuslik printsiip. On tarvis hoiduda askeldusrikka eluga kaasnevatest afektidest, hoolitseda hingerahu ja tasakaalu eest, mis muudaksid inimese ükskõikseks välisvapustuste vastu. Filosoofia ülesandeks on vabastada inimese vaim pahelise keha võimu alt, õpetada teda toimima vastavalt loodusseadustele. Seneca jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kuid ei astunud välja orjuse kui sellise vastu. Ta kirjutas samuti rea tragöödiaid, mille süzeed on võetud mütoloogiast. Maailmas valitseb saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele. Sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Õnnelik on see, kes on võimeline õigesti arutlema, õnnelik on see, kes on rahul
Ühiskonnas, kus mehe surm pole väga oluline(rahvaarvu suhtes). Sündimisarv jääb samaks. Religioon – uskumused ja praktikad, mille abil püüavad inimesed lahendada oma probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4
kavatsust ellu viima. Niiöelda paljaste kätega sõjaväe vastu. Ent tema lüüasaamine ei olnud täielik. Kartmatu rünnakuga kummutas ta nii mõnedki oma aja pühakspeetud valed. Rousseau püüd öelda tõtt enese ja ühiskonna kohta on meid seadnud silmitsi tõe relatiivse iseloomuga. Rousseau vabaduse kontseptsioon ei olnud anarhistlik, nagu tihti väidetakse. See isegi ei juhtinud anarhismi suunas. Rousseau' peamine eesmärk oli jõuda vabatahtliku allumiseni loodusseadustele. Vabadus ei olnud talle eesmärk, vaid kasvatusvahend. Samas oli vabadus tema jaoks lisaks kasvatuslikule ka filosoofiline kategooria, mis ilmselt tekitaski mitmeti mõistmist. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jonathan Wolff - ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 3. Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" 4
on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed tajuvad ja tõlgendavad ümbritsevat maailma. Sel puhul sobivad uurimismeetodeiks varjatud ja osalusvaatlused, struktureerimata süvaintervjuud, rollimängud jms., mis pakuvad uurijale suurel hulgal kvalitatiivset laadi mittearvulisi andmeid. Selliste, nn.kvalitatiivsete meetodite
Sajanditega paikalihvitud muusika ja arhitektuur, teineteist toetamas ja võimendamas. Kas ruumi proportsioonide, interjööri elementide stiili ja ehitusmaterjalide kasutamise traditsiooni väljakujunemisel oli oma osa ka kirikumuusika poolt esitatud akustilistel nõuetel (nagu praegused normid saalehitiste projekteerimisel) või arenes muusika ise, et mõjusaimal moel ära kasutada ülipikka järelkaja ja helipeegeldusi võlvidelt? Küllap nii seda kui teist. Loodusseadustele alluma pidanud insenertehnilised lahendused saavutasid lõpuks oma piiri, arhitektuurne osa veel ,,ilutses" veidi aega edasi, muutudes dekoorilt keerukamaks ja maneerlikumaks, ent akustilises mõttes polnud arhitektuuril võimalik senist muusikastiili enam rohkem toetada. Kaja ja vastukaja hingelises tähenduses ehk ongi üks vaimuliku muusika põhilisi omadusi. Muusika vastukajana puudutus, mida tunneme meeleliigutusena, soovis oma
Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum. Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid 3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele
RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks.
b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes (nii varjatud kui avalik võim, alati pole erinevad). c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda mida nad tahavad teha. Religioonietnoloogia Religioon +uskumused, praktikad, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing
22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele.
22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja
240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev soojus jahutatakse maha väljastpoolt veega , mis aurustudes läheb väliskeskkonda, siis reservuaar saab lihtsalt tühjaks. Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele loodusseadustele. Muide teadmiseks, et nii Tshernobõli kui Fukushima tuumajaamades toimunud plahvatused polnud inimestes hirmu tekitanud tuumaplahvatused vaid hoopiski paukgaasi ehk vesiniku ja hapniku teatava kontsentratsiooni juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon. Vesinik tekib kui reaktor jääb jahutuseta ja kõrgel temperatuuril reageerib kütusevarrastes kasutatav tsirkoonium(Zr) ja ka uraan(U)veeauruga. Oht on just selles,et need plahvatused paiskavad
Tähtis on aja ja raha planeerimine. 34. Mudeli ja tegelikkuse vahekorra ähmasuse poolt tekitatavad raskused tarkvaratehnikas. Ümbritseva keskkonna omadusi saab uurida vaid keskkonna mudelite abil, sama lugu on tulevase toote enda omadustega. Mudel on tegeliku maailma eeskujul tehtud passiivne seade, mis võimaldab uurida tegelikkuses toimuvaid protsesse vastavalt inimese soovile. Tegelikkus on see, mis toimib koostöös loodusliku keskkonnaga vastavalt loodusseadustele ka ilma inimese sekkumiseta. Reaalajatarkvara toimib termodünaamiliselt avatud süsteemis ja teda ei saa käsitleda mudeli mudelina. 35. Tarkvara-inseneri töö sarnasused süsteemi-inseneri tööga Ohukriitiliste reaalajasüsteemide tegemisel ja kasutamisel on tarkvara inseneride vastutus viidud äärmuseni. Süsteemi insener peab looma vastastikuse arusaamise tellija/kasutaja ja tarkvara loova grupi vahel. On soovitatav, et süsteemiinsener lülitub töösse juba süsteemi
Ema on A grupiga heterosügoot, isa on B veregurpiga heterosügoot. Millised sünnivad lapsed ja kui suur on tõenäosus saada 0 veregrupiga laps? O peog 25:2 = 12,5 Emal on AB , isal B veregrupp. Isa poolsetel vanematel on 0 ja B,kui suur on tõenõosus, et vanematel sünnib A veregrupiga tütar? BIOLOOGIA 7 PERIOOD BIOLOOGIA SEOSED TEISTE TEADUSTEGA FUNDAMENTAALTEADUSED püüavad välja selgitada loodusseadusi. RAKENDUSTEADUSED otsivad avastatuid loodusseadustele kasutamisvõimalust. BIOKEEMIA · Uurib organismide keemilist koostist ja erinevaid protsesse organismis. BIOFÜÜSIKA · Käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. · Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmiseks. BIOGEOGRAAFIA · Uurib taimede- ja loomade koosluste levikut Maal ja inimmõju mitmekesisusele. GEENITEHNOLOOGIA
toimimisele. USA 1981.a.: Kohtunik otsustas, et seadus on vastuolus konstitutsiooniga ja loomisteadust ei ole kohustuslik koolis rööbiti evolutsiooniteooriaga õpetada, sest see ei ole teadus, vaid religioon. Kohtunik esitas järgmised teaduseks (loodusteaduseks, science) olemise kriteeriumid: o See juhindub loodusseadustest. o Ta peab olema seletuslik, viidates loodusseadustele. o Ta on empiirilise maailma najal kontrollitav. o Tema järeldused on esialgsed: need ei pea olema tingimata viimane sõna. o Ta on falsifitseeritav. Pärilikkus PÄRILIKKUS (ingl. Heredity) o Järglaste sarnasus vanematega o Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele PÄRITAVUS (ingl. Heretability) o Päriliku muutlikkuse määr o Geneetilise muutlikkuse suhtosa PÄRANDUMINE (ingl. Inheritance)
Inimesed asendasid ühe jumala teisega. Inimteadmine võib areneda lõputult. KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“ sapere aude – söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme selle välja tuua) 1700-1800 NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt. Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“ Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat. Fenomenaalne sfäär Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu – meeleliselt – kuid millegi kaudu veel – fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine.
ning selle loomisega pidi ta võistlema Verrocchio monumendiga. · "Cavallo" ehk "Hobune" seda sõna kasutas Leonardo ratsamonumenti nimetades ega maninud kordagi hertsogi nime. · Leonard otsustas hobuse panna tagajalgadele seisma, mis tollal oli ennekuulmatu. · Kuju kõrgus maast 15 meetrit, kaal umbes 100 tonni. · Leonardo: "Maalikunstnik ei pälvi suuremat lugupidamist ega hindamist, kui ta ei raja oma kunstiteoseid kindlatele loodusseadustele. Maalikunst on teadus." · 40-aastaselt õppis ta ära ladina keele. · 1489. aastal hakkas Leonardo teose "Traktaat maalikunstist" kõrval kirjutama "Traktaati arhitektuurist" ja raamatut "Libro titolato de figura umana", viimane käsitles inimese nägu ja figuuri. Lisaks visandas ta märkmeid teose "Traktaat veest" jaoks. · Leonardo: "Iialgi ei tüdi ma kasulik olemast." · Leonardot huvitasid väga optilised eksperimendid ja ta tegeles
võimatu B. Ei ole õige See ei ole reaalselt võimalik, kuigi loogiliselt ja teoreetiliselt võiks see võimalik olla. C. ? See on reaalselt võimalik, kuigi teoreetiliselt ei tohiks see võimalik olla. 1. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? A. ? Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele B. Õige! Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel C. ? Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg 2. Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) A. Ei ole õige välistab determinism vabaduse (vaba valiku), sest kõik valikud on siis determineeritud B.
võimalik selline sfäär, millele moraal saab toetuda ja teeb moraali võimalikuks. Oleme rääkinud Kanti teoreetiliselt filosoofiast; teine pool Kanti filosoofiast on seotud moraaliga. Hinge olemasolu lk 143. ütleme, et me ei tea, mis on hing iseendas; siis jätame võimaluse lahti, et iseendas on ta vaba. Materialism ütleb, et määratletakse, mis on hing asjas iseendas – transtsedentne substantsi rakendamine. Naturalism – kõik allub loodusseadustele ja teaduslikult saab seletada. Naturalism läheb liigakaugele ja on tehtud väide asjade iseenda kohta, mida ei saa teha. Fatalism – kõik allub põhjuslikkusele, siis pole olemas vaba tahet. Kui viimane oleks võimalik, siis moraali ei saaks olla. Fatalism räägiks asjadest iseendast, aga nii ei saa teha. Transtsendentaalsed ideed aitavad kummutada materialismi, naturalismi ja fatalismi. Spekulatsioon on sünonüüm teoreetiline. Teoreetiline huvi, mis püüdleb
loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja (kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab habemeajaja, siis ei saa ta seda iseendal teha
formuleeritatakse negatiivses vormis, s.t. nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikses praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks on Popperi hinnangul ohtlik, kuna viib vältimatult katsele sundida indiviididele peale “kõrgemat väärtustekorda”, mille kaudu riik õnne defineerib. Inimkonna ajaloo kulg on tugevasti mõjutatud inimeste teadmiste kasvust. Sel ajal kui loodusprotsess allub loodusseadustele, pole inimtunnetuse arenemise valdkonnas võimalik samalaadseid seadusi leida. Seetõttu ei saa inimkonna teaduslike teadmiste tulevast kasvu ratsionaalsete, teaduslike vahenditega ette ennustada. Et sellest aga sõltub ka ajaloo tulevane kulg, siis ei ole ajaloo edasine käikki etteennustatav. Ajalugu ei oma niisiis sisemist etteantud sihti või mõtet, küll võivad inimesed püüda oma tegevusega tulevasele poliitilisele ajaloole ühe või teistsuguse mõtte anda
traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Katseid viidi läbi pühades templites müstiliste tseremooniate saatel, kuna alkeemikute tegevus oli kujunenud pühaks rituaaliks. Euroopas hakati mõistega alkeemia tähistama araablastelt omandatud keemia teadmisi. Araabia preestrid tundsid juba ammu paljude "keemiliste operatsioonide" kunsti, nagu väärismetallidega sarnanevate sulamite saamist ja värvainete eraldamist. Tolleaegsed teadlased pidasidki loodusseadustele vastavat muundumist tõeliseks ainult siis, kui saadi väärismetallidele sarnast sulamit. Esimesed tuntumad alkeemikud olidki araablased. Tõeliseks "teaduste kuningaks" pidasid araablased Dzabir ibn Hajjani (u.721 u.813), keda peetakse araabia alkeemia rajajaks. Dzabir ibn Hajjani arendas edasi Aristotelese (384 322 e.Kr.) ideid. Aristotelese meelest kõik looduslikud asjad tekivad elementidest. Neljaks põhielemendiks pidas Aristoteles tuld, õhku, maad ja vett
Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus?
· gravitatsiooniline (kõik kehad).................. suhteline tugevus 10-38 · elektromagnetiline (laetud kehad)............... -"- 10-2 · tugev (prooton ja neutron)........................ -"- 1 · nõrk (elementaarosakesed)....................... -"- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus?
. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90]. Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma piiratamatu vabadust ära kasutada iseenese omakasulisteks eesmärkides. Ühiskonna loomulikus olukorras olevat loomulik ka teiste tapmine. Inimese sai piirata üksnes tema enese jõu puudus või kellegi teise suurem jõud. Niisiis allusid inimesed üksnes loodusseadustele. Selline loomulik olukord koos kõigi sõjaga kõikide vastu (bellum omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal). Riigid on potentsiaalses sõjavalmiduses ja hoiavad oma relvas valmis [Luts 1997, lk 91]. Just mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks
Laser on tugeva, monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Liikuva vaatleja jaoks ajavahemikud pikenevad, pikkused lühenevad ja mass suureneb. Loodus (Universum, mateeria) on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. See on kõik, mis jääb väljapoole teadvust. Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusteaduslik kirjeldamine on nähtuse kvalitatiivne kirjeldamine tavakeeles, analoogiate leidmine juba tuntud nähtustega, põhjustagajärg seose kasutamine. Põhieesmärgiks on nähtusest mõttekujundi ehk konstrukti loomine. Luminestsentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu, st esineb järelhelendus. Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Tavaliselt on
Religioonietnoloogia Religioon: · uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega; · usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas,
algpõhjusest on täiesti paikapidamatu. Ei ole ju mingit alust arvata, et maailm ei võinud tekkida põhjuseta; teiselt poolt ei ole mingit alust arvata, et maailm ei võiks eksisteerida igavesti. Ei ole mingit alust arvata, nagu peaks maailmal üldse olema algus. Kujutlus sellest, et asjadel peab olema tingimata algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. 30) tänapäeva loodusseadustele omased kaks iseloomulikku joont (Russeli tõlgenduses) Loodusseadused eeldavad seadusteandja olemasolu, loodus-ja inimseaduste segiajamisest. 31) kaks argumenti Jumala kui looduse seadusandja vastu Loodusseadused kirjeldavad kuidas asjad tegelikult käituvad. Ja kuna nad lihtsalt kirjeldavad, kuidas asjad tegelikult käituvad, siis ei saa te väita, et peab eksisteerima keegi, kes määrab nende niisuguse käitumisviisi, kuna juba ainult selle oletamine
et ühiskonna kujunemise eelduseks on vajadus tööjaotuse järele, kuid ei pooldanud ühisomandi ideed. Arvas, et poliitilise võimu eesmärgiks on kodanike vabadus ja võrdsus. Arvas, et riik tekib perekond, asundus ehk kogukond, riik. Arvas, et poliitiline võim on seaduse, mitte inimese võim. Polybios esitas oma väited ajaloo näidete varal. Kogumik 'Ajalugu' (Historia), 40 raamatut. Arvas, et riigi tekkimine ja riigivormide vaheldumine on loomulik protsess, mis allub loodusseadustele. Ühiskonna tekkimise põhjuseks pidas üksikisiku nõrkus, mis sunnib teda liituma omasugustega ning füüsiliste ja hingeliste omaduste põhjal kerkib esile juht, kellest saab aja möödudes kuningas. Ideaalseks riigiks pidas kolme riigivormi ühendust (monarhia, aristokraatia ja demokraatis). Keskaja ideed Rooma keisririigi ajastul sulas antikkaja riigi- ja õigusekäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Domineeris religioon
(riigi sekkumine). Kõik vahetusvormid koos (mida keerukam majanduse süsteem, seda rohkem vorme). 10. loeng Religioonietnoloogia Religioon uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale. · paleoliitikumis märgata matusetseremooniate olemasolu; arvatavasti usuti surmajärgsesse ellu
INIMÕIGUSED Kaugemas mõttes üsna vana teema. Algselt küsimus: kas ja mil määral on inimesed võrdsed? Antiikühiskonnas inimestevaheline võrdsus ei eksisteerinud. Inimõiguste 2 teksti, kus räägitakse üldistest õigustest (18.saj.) Prantsuse revolutsiooni inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon (1791) ning USA iseseisvusdeklaratsioon (1796). Esimesed tekstid, mis puudutavad inimõigusi. Ameerik Ühendriikide isesdekl. Toetutakse loodusseadustele: igal inimesel õigus elule, vabadusele, võrdsusele, õnne taoltusele. Rahval iseseisev õigus kehtestada valitsus, et kaitsta oma loomulikke õigusi. Välja jäeti orjuse punkt. Prants.dekl. riigi eesmärk kaitsta inimese loomulikke õigusi. Loomulikud, sünnipärased õigused ei saa olla ainult konstitutsioonilised seadused. Inimõiguste teema tõusis teravalt päevakorrale pärast II maailmasõda. Mis on inimõigused? 5060 a. Ameerikas mustanahaliste õigused (ka Aafrikas)
püüavad lahendada probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega - usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik või, mis ei allu loodusseadustele, pole tegelikult päris üleloomulik, on teaduslikult selgitatav) Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid: - animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust.. Usuti mittemateriaalsesse ossa inimesest Edward Tylor: see on tekkinud mõtisklemisest elu üle on nähtusi, mida pole võimalik lihtsalt seletada.
Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemias, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev
*Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm.
Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Rahvas kõgeima riigivõimu allikas. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigusele. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Suure Prantsuse revolutsiooni järel jõuti sellise lepingu vormistamisel konstitutsioonini. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühhika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon. RIIKIDE TEKKIMISE JA LÕPPEMISE KAASAEGSED KÄSITLUSED Riikide tekkimise alused
annaabi.ee 
