Geograafia ehk maateadus (0)

Tund 1.
Geograafia ehk maateadus .
D-maps.com
Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud.
19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks . 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt.
Loodusgeograafia on loodusteadus : nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale.
Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluudsed.
Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar -ja loodusteaduste vahel.
Looodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega.
Inimgeograadfia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed.
Põhiliseks loodus-ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.
Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust maal(biosfääri).
Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte .
Inimegeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas. Inimgeograafia analüüsib inimkonna, looduse ja inimtegevuse vastumõju ja suhteid nii looduse kui ka ühiskonna seisukohast.
Üldmaateadus uurib, kui Maa terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks, mis iseloomustavad maal toimuvaid looduslikke protsesse.