Ajalugu küsimused ja vastused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Küsimused ja vastused
lk 39 nr 4 (edaspidi tähistatud kujul: 39: 4); 45: 2, 3; 47 ( arutle ja analüüsi): 1, 2; 47 ( orienteerumiseks ): 1-5; 57: 2; 63: 1, 2, 4; 65 (arutle ja analüüsi): 2, 4; 65 (orienteerumiseks): 1-5; 73: 1, 3; 81: 2; 83 (arutle ja analüüsi): 3, 4
Lk 39

Vaaraolt oodati kõikide murede lahendust . Need, kes olid vaesed pidid saama rikkaks, kes nälgisid söönuks ja riieteta riide. Oodati, et vaarao annaks vangidele ja põgenikele armu ning tooks rahu ja lahendaks kõik tülid. Vaarao pidi tooma õnne tervele maale ja ükski inimene poleks peale tema troonile tõusmist enam kurb ega hädas . Ootused olid küllaltki ebarealistlikud. Võib-olla oleks saanud täita rahu ja tülide lahendamise küsimust, kuid lubatud rikkust mitte, sest selleks ei jätkunud piisavalt varasid ja kui poleks tavatöölisi ning kõik oleksid rikkad, siis ei toimiks põlluharimise süsteem.
Lk 45

Arstiteadus , egiptlased olid osavad kirurgid – tehti keerulisi operatsioone, nt silmaoperatsioone. Nad võtsid haigusi realistlikult ega pühendunud usklikul ja maagia teel nende lahendamisele vaid määrasid õige diagnoosi ja alustasid raviga. Astronoomia , egiptlased kasutasid aja- arvestuseks peaaegu täpselt väljaarvestatud päikesekalendrit. Nad olid esimesed, kes kasutasid nõnda täpset ajaarvestust. Geomeetria , see oli hädavajalik ehitustöödeks – egiptlased oskasid arvutada kolmnurga pindala, ringjoont, silindri ning püramiidi ruumala.

Vaaraot peeti päikesejumal Ra pojaks. Elavat vaaraot samastati Horosega, usuti , et pärast surma valitseb ta Osirise näol surnuteriiki. Võitlust Sethiga seostati vaarao eduka võitlusega Egiptuse vaenlaste vastu.
Lk 47

Küsimus

Niilus ujutas pidevalt põllumaid üle uue ja viljaka mudaga ning seetõttu püsisid põllud pidevalt viljakad.
Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud võõrvägede eest. Asuti suhteliselt soisel alal ning riik oli piiratud jõe ja Punase mere ning Vahemerega.
Maa geograafiline eraldatud ja ühiskonna tihe seos loodusega põhjustasid Egiptuse pikaajalise stabiilsuse, sest inimesed pidasid seoses olevaks inimlikku ja looduslikku korda – seega nad ei rikkunud igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist .
Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria.

Küsimus

Egiptuse ühiskond oli maaühiskond , sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal.
Ühiskond oli rangelt hierarhiline , sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega.
Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond , mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest.
Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket tööd selle nimel, et riik püsiks. Samas ülemkiht tegeles edukalt ühiskonna korraldusega. Tänu nendele püsiski riik edukalt.

Orienteerumiseks

3. aastatuhat eKr

2. aastatuhande esimesse poolde

2. aastatuhande teise poolde

3. aastatuhandel

2. aastatuhandel
Lk 57

Mesopotaamias oli kuningas ühtaegu sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja kuningas ise oli samaaegselt ülempreester.
Lk 63

Kiilkiri

Kirjaoskuse levik muutis inimesed haritumaks, see mõjutas suures osas hariduse levikut ja teaduse arengut.

Matemaatika, sest seda kasutati aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomia, sest taevavaatlusi tehti eelkõige ennustamise ja ajaarvamise tarbeks.
Lk 65

Mesopotaamia ajalugu jagatakse erinevate riikide ajalooks asukoha alusel. Neid riike ühendas eelkõige kultuur ja kiri, sest Mesopotaamia kultuur levis ka naaberriikidesse, mida vallutades hiljem laiendati enda riigi piire .

Küsimus

Linnatsivilisatsioon seetõttu, et kuigi enamus rahvast elas maal, siis andsid linnad Mesopotaamiale ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused.
Sest inimesi ei jaotatud varandusliku olukorra järgi: oli vaid kolm seisust vabad kodanikud, sõltlased ja orjad .
Perekond oli patriarhaalne . Pereisal oli väga suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks varalised suhted. Pruudi vara kuulus naisele, lahutades tuli vara naise sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist.
Vabadel kodanikel, kes harisid põldu, tegelesid käsitöö ja kaubandusega.

Orienteerumiseks

Uue riigi periood

Egiptuses oli samal ajal vana riigi periood. Ehitati suured püramiidid, kujunesid välja kõik Egiptuse tsivilisatsioonile omased tunnused.

Vaarao Ramses II pidas sõda hetiididega Uue riigi perioodil.

Esimese aastatuhande teisel poolel, kui Egiptus ja Babüloonia langesid Pärslaste võimu alla.
Lk

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

1nkzu Õppematerjali autor

10. klassi ajaloo vanaaja õpik I. osa

egiptus nuubia pärsia foiniiklased ülemkiht foiniikia

Sarnased õppematerjalid

doc

Arheoloogilised perioodid, arhailine periood

AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. ----------------------------------------------

Ajalugu

doc

Egiptus ja Mesopotaamia

KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus? Eraldatus muust maailmast. 4)Mille alusel jagatakse Egiptuse ajalugu Vana,Keskmise ja Uue riigi perioodiks? Mis neid ühendab ? Mis on igale järgule iseloomulik? *Dünastiate valitsemise järgi jagatakse *Ühendab see,et arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi Uus riik-välise võimsuse hiigelaeg, tugevnes vaaraode võim, võeti kasutusele sõjaväevankrid ja hobused,levisid pronks,raud ja leiutati veetõstmeseadmed Keskmine riik-vaaraode võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale,Teeba oli tähtsaim usukeskus

Ajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.

Ühiskond

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.

Ajalugu

doc

Egiptus

EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu.

Ajalugu

doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga. Homo erectus

Ajalugu

docx

Vanaaeg

Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide äärealadele. Sealt alates hakati neid nimetama ka kirjalikes allikates ning on võimalik jälgida nende järgnevat ajalugu. · umbes 2000 eKr rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad · umbes samal ajal ilmusid neist ida poole Väike-Aasiasse hetiidid · umbes 1700 eKr tungisid algul Iraani ja siis Indiasse aarjalased · peagi ilmusid Iraani pärslased · teine osa indoeurooplasi rändas Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist kujunesid keldi, itali (muistse Itaalia) ja germaani rahvad · veelgi hiljem lahkusid oma algkodumaalt slaavlaste ja baltlaste esivanemad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid