.. 4 2.1. Ladu ........................................................................................................................................ 4 2.2. Materjalid ............................................................................................................................... 5 2.3. Hankijad.................................................................................................................................. 7 2.4. Lõpptoode.............................................................................................................................. 9 2.4.1. Lõpptootesse kuuluvate materjalide nimekiri ........................................................... 9 2.4.2. Töökeskuse loomine ................................................................................................... 10 2.4.3. Protsessikeskuste loomine ......................................
võinud meid väiksematesse rühmadesse jaotada, et töö ja suhe õpetaja ja õpilase vahel oleks efektiivsem. Praktikas leidis kinnitust poolimine. Alguses tekitas küsimusi õmbluste kinnitamine ja harjutamist vajas see, et masinad lõpetavad ise õmblused ja neid ei ole vaja eraldi sõlmida, kuna laboris olevad masinad on väga ’’targad’’. Seadmete aine on seotud materjaliõpetuse ja lõikeõpetusega, et tagada kvaliteetne lõpptoode. 13 14
vältimiseks. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted 1. Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu. 2. Kõiki tooraineid ja koostisained tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist. 4
saiaküpsetusleti toodet. Teisel kohal oli Ringtee Selver, kus oli samuti palju pakutavaid tooteid, täpsemalt 52. Kaubaartiklite rohkuste põhjuseks võib pidada Fazeri küpsetusleti olemasolu poes. Rimi Hypermarketis oli küll Fazer esindatud, kuid ainult kolme toote näol. Juhataja sõnul oli kesise esindatuse põhjuseks, et neil on enda küpsetuslett, mitte Fazeri oma ning enamus toormaterjali ostetakse sisse teistelt tarnijatelt ja lõpptoode valmistatakse ise. Kõigil kolmel ettevõttel oli ühiselt esindatud vaid kaks toodet, üks magus ja üks soolane saiake: kohupiimapirukas ja singijuustupirukas. Selveris oli pakutavatest artiklitest soolased 31 toodet, mis moodustas kogu valikust 59,6%, magusate osakaal oli 40,4% ehk 21 toodet. Toidumaailmas oli magusaid tooteid rohkem kui soolaseid, vastavalt 39 ja 21 tükki. Protsentuaalselt olid need näitajad 35% ja 65%. Rimi Hypermarketis olid vastavad tootekogused 2 ja 1. (Vt
püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 8. Logistika funktsioonid Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 1. Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. 2.Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. 3.Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas.
Kanbani-põhimõtte järgi tuleb detailid ja materjalid kohale toimetada täpselt siis, kui neid tootmisprotsessis vajatakse. Kanbani eelised: vähenenud pooltoodete varud ja lühem tootmistsükli kestus, ühtlasem tootevoog, paranenud kvaliteet, vähenenud kulud. JIT/Lean JIT/säästliku lähenemise eesmärk on korraldada tegevused nii, et see oleks võimalikult lähedal ideaalsele tootmisele. Ideaalne tootmine on, kui tooted tarnitakse ja lõpptoode toodetakse täpselt õigeks ajaks, kui toimub nende müük. Lõpptoote jaoks vajalikud komponendid pannakse detailidest kokku just õigel ajal ja hangitud materjalid töödeldakse detailideks just õigel ajal. JIT on - Tootmisstrateegia, milles ei raisata materjali, tehakse asju õigeaegselt. - Juhtimisfilosoofia - väärtust mitte lisavate tegevuste minimeerimine, kõrge kvaliteediga tooted. - Põhimõte- õiged asjad, õigel ajal, õiges kohas.
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks
tuua nii ettevõtte sisesed kui ka välised tegurid, et oleks täiuslikum ülevaade ettevõtte olukorrast (How to draw... 1996, lk. 10). Üks peamine teema on siin marketing , kus võib ära tuua müügi aktiivsuse, kliendisuhete ja toote iseloomu olukorra. Edasi tuleb juba hakata tegelema toote arendusega, sest toote püsimiseks turul, peab seda pidevalt täiendama. Sama kehtib ka tootmise ja kogu sellega seotud tegevuse kohta. Peab jälgima, et tehnoloogia oleks pidevalt tasemel, et lõpptoode oleks soovitud kvaliteediga. Käesolevas peatükis leiab kajastamist ka kogu info personali kohta- näiteks haridus ja ametioskused. Viimasena võib käsitleda ettevõtte majandusolukorda. Välja võib tuua projekti algkapitali, laenukapitali puhul tagatisvõimalused ja teatud reserv niiöelda ettenägematute kulude katteks. 2.4. Visioon ja strateegia Selgema nägemuse saamiseks projektist, pannakse kirja kõik ideed uute kliendigruppide leidmiseks
likviidsusrisk. Efektiivne oleks klientidelt raha kätte saada nii kiiresti kui võimalik ja tarnijatele tasuda nii hilja kui võimalik, lähtudes kokkulepetest. Põhjus on selles, et osaliselt võib tarnijatele raha käsitleda tasuta allikana. Siiski tuleks leida kompromiss, et hilise maksmisega mitte rikkuda häid ärisuhteid. Näiteks soetatakse varud, mille eest tuleb tasuda 30 päeva pärast, varudest toodetud lõpptoode müüakse 30 päeva pärast varude soetust ning kliendid tasuvad toodete eest kohe. Sellisel juhul on raha konversioonitsükkel 30+0-30=0. See tähendab, et täiendavaid rahalisi vahendeid investeerida tootmisse pole vaja. Kui raha konversioonitsükkel on negatiivne, saab ettevõte tavaliselt toodangu müügist raha kiiremini kui selle eest tasuda tuleb. Vastasel juhul peab ise raha enne ära maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida
materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida
tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid
Eesti energiaga toimuv ei viitsi tegeleda teenuse innovatsiooniga Eestis, vaid ostab maid igalool mujal kokku. Et vaja oleks kasvada, selleks seda tehakse. Minnakse tulu teenima hoopis mujal. Ehk siis tehakse äri pärast, mitte oma põhitoote arendamist, minnakse lihtsama vastupanu teed. Ettevõtja puhul on sisuliselt kaks valikut, kas hakata midagi tootma, või pakkuda mingit teenust Mida teha ? - toode või teenus Kuidas teha? - tehnoloogiline või lihtne Kellele teha ? - lõpptoode või allhange Saaremaalt jällegi näide see lehmakommi teema. Veel näitena kus üks vend teeb väga peene saega mingi keerulise asja valmis on vastand sellele kes teeb sama asja käsitsi. Sanatooriumite puhul mõtles üks välja mida teha ja kellele, hiljem tulid teised tegelased ja kasutasid sama ideed ja said ka hakkama. Mingi Johan spa on veel olemas, millest keegi midagi ei tea, sest selle tegija ei ole välja suutnud mõelnud kellele teha
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud.
objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, näiteks valmistoodang või kõik teatud majandusharu või geograafilise segmendi varud. Mõistliku rühmitamise kasutamisel tuleb jälgida, et mõnede varude objektide või rühmadega seoses kantud kahjumit ei korvataks teiste objektide või rühmadega seoses teenitud kasumiga. Mõistliku rühmitamise näited on järgmised: 1. Kaks või enam toormaterjali, mille kombineerimisel valmistatakse üks lõpptoode, mille müügihinda ei mõjuta oluliselt selle komponendiks olevate toormaterjalide asenduskulude erinevused. 2. Valmistooted, mida on võimalik ühiselt müüa või mis on omavahel asendatavad. Neto realiseerimisväärtuse määramiseks kõikide varude ühine hindamine ei ole lubatud, kui selle tulemuseks olevad näitajad erinevad oluliselt üksikobjektide või mõistlike rühmade kaupa hindamise tulemustest.
Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jada,
Toiduainete suhtes kehtestatud nõuded vt 852/2004, lisa II 1. Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu. 2. Kõiki tooraineid ja koostisained tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest. 3. Kõikidel tootmise, töötlemise ja turustamise etappidel peab toit olema kaitstud mis tahes saastumise vastu, mille tulemusel võivad tooted muutuda inimtoiduks kõlbmatuks, tervistkahjustavaks või selliselt saastunuks, et on põhjendamatu eeldada selle tarvitamist. 4
Sisalduvad hüviste hindades (aktsiisimaks, käibemaks jne). Subsiidiumid on osa sissetulekust, aga mitte toodangu väärtusest, seepärast SKP arvutamisel nad lahutatakse sissetulekutest. Tootmise meetod SKP suurust mõõdab väärtuskasvude summa. Väärtuskasv (lisandväärtus) hõlmab üksnes uut loodud väärtust. Võrdub hüvise turuhind miinus teistelt tootjatelt hangitud ja hüvise valmistamiseks kasutatud materjali, pooltoodete jne maksumus. Lõpptoode on ette nähtud tarbimiseks, mitte edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vahetoode on teiste hüviste valmistamiseks kasutatav toode. Väärtuskasv väldib mitmekordset arvestust. Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa. Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga.
vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. MPS koostatatkse nõudluse prognooside ja teadaoleva nõudluse alusel. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (BOM) on diagramm , insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega mis on ajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite komponendi- ja materjalivajadust. Lõpptoode on kõrgeim tasand, järgnev tasand on komponentide tasand, seejärel detailide ja lõpuks toormaterjali tasand. Kolmas MRP-komponent on materjalivaru fail , mis kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mida MRP ei ole muude tootepartiide tarbeks reserveerinud. Neid andmeid saab vormida tarnijatele esitatavateks tellimusteks. Üksikasjalik materjalivaru fail näitab : Ostutehinguid vastuvõttu lattu väljastusi laost
Igapäevased massitooted ei erine üksteisest ei hinna ega kvaliteedi poolest, nii et reklaam võistleb kollokatiivsel tasemel: reklaamipiltide najal võidakse teha otsuseid. Aeg-ajalt vahetatakse välja pakendid, reklaam ajakohastatakse sihtrühma jaoks, et jääks uue ja värske toote mulje, kuigi tegelikult on vana. Massid vajavad kujutluspilte. Arla kastmereklaamis on terve filosoofia: pealkirjadeks retseptide nimed, kasutus esitatakse seal, nt Õunakaste kohtub jõulusingiga. Lõpptoode on isikustatud. Tooted tegutsevad autonoomselt ilma inimese juhtimiseta. Tooted vahendavad sihtrühmale sõnumit, et selline on teie elustiil, kuhu teatud toode kuulub. Reklaamid on agentiivsed, kuigi inimest ennast seal pole. Nende toodetega pöördutakse tarbija poole sinatades: sina tee seda. Reklaamid võivad sisaldada fraseologisme, tuntud väljendeid – need on põnevad, kui tuuakse tagasi vanasõnad konkreetse tähenduseni. Vanasõna Iga koer ei köhi, st koer tuleb viia loomaarstile
paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: • Materjali nõudluse prognoosimine; • Materjalide otsimine ja omandamine; • Materjalide kohale toimetamine ettevõttesse; • Hangete monitooring (kontroll) $ 3. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 4. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada logistilisi üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 5. Mis on logistika missioon? Maksimeerida tänast ja tulevast kasumit läbi kliendi tellimuste ja kulusäästliku tegutsemise kaudu. Suurenenud kasum saavutatakse läbi kauba tarnimise, siirdamise,
Teiseks, tuletades meelde tarbija valiku teooriat, siis kauba hind väljendab seda, kui palju viimase ühiku eest tarbija kasulikkust saab. Seega hind väljendab täiendavat rahulolu, mida tarbija mingi kauba tarbimisest saab ning ka SKP väärtus peaks seda rahulolu teatud määral peegeldama. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. Lõpptoode on toode, mille ostab selle toote viimane kasutaja. Vahetoodet kasutatakse lõpptoote komponendina. Näiteks arvestatakse SKP arvutamisel leiva väärtust aga mitte jahu väärtust, auto väärtust aga mitte autorehvi väärtust jne. See on vajalik selleks, et vältida topeltarvestust. Näiteks kui arvestada SKP-sse saiad, mis maksavad 50 krooni (vt eelmist näidet) ning jahu, mis maksab 30 krooni, kuid mis
tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest; Materjalilogistika (materials management) ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogudejuhtim--m--eto--otmis(täötlemis)protsessi käigus; Jaotuslogistika (physical distribution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahüldaval moel ja-ajal - - Tänapäeval on hanke ja materjalilogistika nii tugevasti omavahel integreerunud (seoses JIT ja järjest integreeritumate IT süsteemidega), et hanke ja materjalilogistikat võib vaadelda omaette terviku e. hankelogistikana. Hankelogistikaga seotud kulud moodustavad 1,5-9% kauba mühinnast, jaotuslogistikaga seotud kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast
käigus laguneda. Sõelumisel eraldatud koreaine kasutatakse ära järgnevalt rajatavates aunades, mistõttu uut tugimaterjali ei lähe vaja nii palju kui esimestes aunades. Väga kvaliteetne kompost saadakse umbes 1,5 … 2 aastaga. 2) Tunnelkompostimine Tunnelkomposteris kestab kompostimisprotsessi aktiivfaas 2 … 3 nädalat, misjärel kompost laaditakse järelvalmima. Kasutades reaktorkompostimist on võimalik saada küps lõpptoode 3…6 kuuga; siiski tuleb arvestada ka välistemperatuuri mõjuga erinevatel aastaaegadel. Põhi- ja tugimaterjalid segatakse omavahel ning transporditakse kompostimistunnelisse. Kompostimine toimub suletud ruumis selliselt, et läbi augustatud tunnelipõranda söödetakse tunnelis oleva kompostimassi sisse vajalik kogus õhku. Läbi massi liikunud õhk kanaliseeritakse kas õhupuhastisse (vabastamiseks ebameeldivatest lõhnadest) või suunatakse ringkasutusse. Protsessi
Materiaalsed on ainult lõpptulemuse saavutamiseks auto parandamiseks ja teenuse osutamiseks kasutatud abivahendid.311 Potentsiaal protsess tulemus Erinevalt materiaalsest tootest võivad kliendid vajadused leida rahuldamist teenuse osutamise eri faasides. Kliendi vajadused võivad leida rahuldamist nii protsessi (nt. jalgpall, kontsert) kui ka tulemuste faasis (kaubavedu, puhastus, parandus). Materiaalsete toodete puhul rahuldab tarbijate vajadusi ainuüksi lõpptoode, mitte kunagi tootmisprotsess. Teenuste turunduse erilisus võrreldes teiste kaupadega tuleneb osaliselt eeltoodud teenuste kolmefaasilisest potentsiaal protsess tulemus käsitlusest. Teenuseid on vaadeldud eelkõige kui inimeste ja/või masinate valmisolekut ja oskust rahuldada tarbijate vajadusi läbi tarbija enda või tema objektikaasamise teenuse osutamise protsessi. Lähtuvalt eeltoodud definitsioonist võib välja tuua järgmised teenuste erisused:
annaabi.ee 
