sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal
Tartu Ülikool SUHKRU JA MAIUSTUSTE MÕJU ORGANISMILE Referaat Annika Liiv Füsioteraapia Tartu 2011 Suhkrust... Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks puuviljades, köögiviljades, mees ja piimas ning lisatavateks suhkruteks näiteks karastusjookides, kondiitritoodetes ja kommides. Lisatavad suhkrud on enamasti rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklise hüdrolüsaadid (nt glükoos- ja fruktoossiirup). Eesti toidupüramiidis on lisatav suhkur püramiidi tipus, see tähendab, et lisatava suhkru kogus peaks olema väike ja ei tohiks paljude maade toitumissoovituste kohaselt ületada 10 % päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Rafineerimata suhkur saadakse naturaalsel teel suhkruroost mahla väljapressimisel, selle
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4
Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Määrimist ja põlemist soodustavad lisandid. 8. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah. 9. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On olemas. 10. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Saab 11. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle
Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes
Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel ja on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole
400 kcal. Kui liiga palju tarbida, siis ei jõua inimene seda ära tarbida ja jällegi jääb energiat üle ning siis tekib ülekaal. Lihast piisab meiel päevaskeenergia vajaduseks 160-320 kcal. Kala on soovitatav süüa 3 korda nädalas. Muna on ka kasulik süüa, kuna see annab päevaseks energiaks 80 kcal ühe muna kohta. Seega oleks mõõdukas süüa nädalas kuskil 3 muna ära. Üsna väikeses osas toidupüramiidist on lisatavad toidurasvad, seemned ja pähklid. Toidurasvad on vajalikud, kuna need on inimorganismile energiallikaks. Aga ned tuleb tarbida mõõdukalt, mitte liiga palju, sest muidu tekivad erinevad haigusad ja hakkavad ka painama erinevad vaegused. Kõige tipus on kõiksugused maiustused. Päevaseks aitab kusagil 80-160 kcal energiast. Kui aga tarbitakse üle, siis juhtub see, et tekib liigne kehakaal, rasvumine, südameveresoonkonnahaigused, vanemas eas on risk haigestuda suhrutõppe. Sellepäraast ongi
Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eestlase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud,
Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape.
kiirustamata süüa, seetõttu peaksid söögivahetunnid olema pikemad. 6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 2-3 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid1-2 portsjonit päevas. II põhikorrus: köögivilju ja puuvilju 2 portsjonit päevas. III põhikorrus: piimatooteid, liha, kala ja muna 2-3 portsjonit päevas. IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 2-3 portsjonit päevas. Lisakorrus: suhkur, maiustused 1-2 portsjonit päevas. Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 4-7 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid 2-3 portsjonit päevas. II põhikorrus: köögivilju 3-5 ja puuvilju 2-4 portsjonit päevas. III põhikorrus: piimatooteid 2-4 ja liha, kala ning muna 2-5 portsjonit päevas. IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 4-5 portsjonit päevas.
Veele kehtestatud normid Vastavalt Euroopa Liidu poolt kehtestatud joogivee direktiivile on selgelt määratletud ainete maksimumkogus kindla ruumalaga vee hulga kohta (lisandite ülempiir). Need määrused juhinduvad peamiselt inimeste tervislikest kaalutlustest lähtuvalt. Samuti hoiab nt. Tallinna Vesi alla kindla piiri kloriidide sisaldust vees, sest selle maitse võib olla ebameeldiv liigse kloriidide sisaldusega vett loetakse ebakvaliteetseks, ent tervisele ohutuks. Joogiveele lisatavad ained Ülemiste veepuhastusjaamas lisatakse joogiveele, 1. osooniõhu segu tapab kõik vees olevad mikroorganismid. 2. koagulant vt. alla 3. kloor selleks, et vesi säiliks ka linna veesüsteemis liikudes lisatakse sellele nimetatud ainet. Veepuhastusprotsess 1. mehaaniline puhastus kõige esimene etapp, võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse veest suurem sodi, ning see juhitakse kanalisatsiooni. 2
· Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,54 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt 30 minutit. · Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted, 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad, 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%-ga. · Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%. · Hommikusöök on päeva olulisim toidukord see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt
.......................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte ......................................
harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
süüa veel ka jogurtit, kohupiima ja kodujuustu. Ei ole kasulik tarbida aga hüdrogeenitud taimerasva sisaldavaid tooteid nagu näiteks taimsed koore ja juustu analoogid. Seda seetõttu, et need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid on kasulik süüa 23 portsjonit päevas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Neljas on viimane korrus ning sellel korrusel näeme ära, et palju on mõõdukas tarbida rasvu. Toidurasvadest võiks tabida rohkem õli ning tuleks vätltida tahkete margariinide kasutamist. Samuti ei ole kasulik tarbida suure lisaainete sisaldusega määrdemargariine ning majoneesi. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. Üks portsjon on umbes 1 teelusika täis rasvainet.
Fifth level kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu. · 1 portsjon on 50g väherasvast liha või 2 viinerit või 3 viilu vorsti või 50g maksapasteeti või 50g kalafileed, või 100g räime või 25g soolakala või kalakonservi või 1 muna Toidupüramiid ja taldrikureegel · Lisakorrus: suhkur, maiustused 2- 4 portsjonit päevas, lisatavad toidurasvad 3- 5 portsjonit päevas1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi või 2 küpsist Click to edit Master text styles · või 10g sokolaadi või 150g limonaadi. 1 portsjon on 1tl (5g) rasva, võid, õli või 2tl (10g) Second level väherasvast margariini või 10g pähkleid, seemneid. Third level
(E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes,
vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. v Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Toidupüramiidi põhimõtted v
1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL..............................................................................................................7 4.VALGUSFOORITABEL.........................................................................................................9 5.ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUSED.................................
kui valguskiirus on. Miks see nii on seda hetkel ma kindlalt öelda ei saa, kuigi mina siklikult arvan, et see areng on hakkanud toimuma maaväliste olendite tõttu. Tehnoloogia tulevikus Vaadates, kui kiiresti on tehnoloogia siiani arenenud, pole ime kui varsti ei olegi enam midagi peale mõtlemise vaja. Litsalt su ajju paigaldatakse kiip ( mis on lisaseade) ja sellega sa saad kõike elektroonikategevust jälgida ja sellega toimetada. Preagused lisasedmed Lisasedmed on arvutile juhtmetega lisatavad seadmed ja mis pole arvutitele esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil(enamustel), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid,
poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka
tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool). Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel
Toitumine ja Liikumine Koostas: Klass: Südametervis tuleb õigest toitumisest ja regulaarsest liikumisest. Selleks et süda oleks terve, on vajalikud õige, südamesõbralik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu normis hoidmine, suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete vältimine. Kõik need soovitused käivad käsikäes. Südamesõbralik toitumine Südamesõbralik toit mõjutab: vere kolesteroolisisaldust, vererõhku, kehakaalu. Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks o · Toituge mitmekülgselt. o · Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaa...
Suhkur, maiustused 1 portsjon (ca 40 kcal): 2 tl suhkrut, mett või moosi, 2 küp- Puuviljad ja marjad sist, 10 g sokolaadi või 1 dl limonaadi 1 portsjon (4070 kcal): 1 puuvili, 2 dl marju, 1 dl täismahla, 2 dl nektarit või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju Lisatavad toidurasvad Köögiviljad ja kaunviljad 1 portsjon (ca 40 kcal): 1 tl (5 g) rasva, võid või õli, 2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid või seemneid 1 portsjon (ca 25 kcal): 100 g (u 1 tassitäis) köögivilju too- rena või keedetult, 2 dl köögiviljamahla, 30 g kuivatatud Kuigi alkohol on samuti toiduaine, ei sobi see toidupüramii-
vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi
Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida. Õlu ja vein Õlu ja veinid võivad olla allergeenideks. ühel noormehel, kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse. Värvained ja säilitusained Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks. Rasvad Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna,
Kui lõuend segab (või soovid üksikut objekti joonistada), siis enne kui hakkad sinna joonis- tama, siis vajuta klahvi Esc (lõuend kaob, aga joonistusobjekt jääb valituks). -2- Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Valmiskujundid Joonistusriba nupuga Automaatkujundid (ingl. AutoShapes) avanevast menüüst lisatavad valmiskujundid peaks sobima igale joonisele. Pärast kujundi valimist võid dokumendis teha ühe hiireklõpsu (programm valib ise kujundi suuruse) või lihtsalt lohista hiirega. Pärast kujundi lisamist sad selle suurust muuta ümber objekti asuvate pidemete kaudu. Pöörata saab kasutades rohelist ümmargust pidet (hiir muutub noolega ringiks). Rohelise rombikuju- lise pideme abil saad muuta kujundi välimust. Kujundi liigutamiseks haara hiirega objekti seest ja lohista seda soovitud suunas.
1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis
*Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust.
hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatooted Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks olema pool 4 portsjonid, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eeslase igapäevatoit
See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Toitumise valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Lasteaedades võiks igas rühmas olla suurelt toidupüramiid seinal, et lastel pidevalt tähtsaim silme ees oleks. Vaid rääkimine ainuti ei aita. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult
plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem. · Malmide jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. · Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina.
trükivärvita kriitpaberi või kontoripaberi jäägid trükitööstusest, ajalehed ning ajakirjad jne. Eri sorti vanapaberit kasutatakse eri laadi toodanguks. Kõigest kõike ei saa. Näiteks majapidamises tekkinud vanapaberist ajalehtedest, kartongist ja lainepapist ei saa toota trüki- ja kirjapaberit, küll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale. Nüüdisaegne ümbertöötusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasäästlikud. Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene. Igal ümbertöötamisel kiu tugevus väheneb ning pärast kuuekordset töötlust seda enam kasutada ei saa. Lääne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos püsida ja seepärast on Ida-Euroopast pärit paar korda
Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab
rasvlahustuvate vitamiinidega ning on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kehas. • Toidurasvadel on puhastav toime. Nad on olulised sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral peetub sapp sapipõies ja võivad moodustuda sapikivid. • Rasv on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja. • Rasvata on toit tuimem ja maitsetum. RASVAD MEIE TOIDUS Toidu rasvaallikad on leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatavad ehk lisatavad toidurasvad ning toiduainetes sisalduvad rasvad. Rasvakoguse hindamiseks jälgi nii nähtava rasva kui ka peidetud rasva hulka. Viimase kogust on raske hinnata, kuna seda pole silmaga näha. Seetõttu on oluline lugeda pakendilt toote rasvasisaldust. Hulgaliselt peitrasva võib leiduda näiteks juustudes, vorstitoodetes, saiakestes. Soovitatav on, et leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatav rasv kokku ei ületaks poolt päevasest rasvakogusest. MIDA TOIDUPAKENDITELT JÄLGIDA?
Püramiidi alumistes kihtides paiknevad toiduained, mida peaksid sööma kõige rohkem. Keskele jäävad need, mida peaks tarvitama mõõdkalt ja tippu jäävad need toiduained mida peaksid tarvitama kõige vähem. Toidupüramiidi põhikorrusel asuvad teraviljasaadused ja kartulid. Teisel korrusel paiknevad puu- ja köögiviljad. Toidupüramiidi kolmandal korrusel on kala, liha ja lihatooted, muna, piim ja piimatooted. Püramiidi tipus on suhkur, maiustused, karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad. Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja vesi. Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös. Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust.
· Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem · Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. · Valges malmis e. toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit)
2 Juhatuse esimehel T. Kampsunil esitada täiendatud eelarveprojekt nõukogule seisukoha võtmiseks Protokolli vorming Allkirjad Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. N: (allkiri) (allkiri) Toomas Kampsun Marika Mantel koosoleku juhataja protokollija Protokolli vorming Protokolli lisad Protokolli lisadele viidatakse tekstis vastava otsusepunkti järel. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud. N. registreerimisleht, ettekanne (vt slaid 29 ja 33) Protokolli koostamine Päevakord: 1. Koduse ülesande "Dokumendiplankide koostamine" kontrollimine 2. Koduse ülesande arutelu 3. Haldusdokumendi koostamine 4. Jooksvad küsimused Tänan!
Näide:Ideaalis:2-4 portsjonit päevas (piimatooted) 1 portsjon:2dl väherasvast piima või hapendatud piimatooteid, 100g kohupiima 80g kodujuustu, 20-35g juustu 1 portsjon=70-100 kcal Ideaalis:2-4 portsjonit, kuni 5 portsjonit (lihatooted) 1 portsjon:50g taist liha, 60g kanaliha, 30g hakkliha, 50g rasvast kala, 1 muna, 25g kalatooteid 1 portsjon=80 kcal 8 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, seemned ja pähklid Sellel korrusel tuleb olla rasvade tarbimisega mõõdukas ja pigem eelistada õli tarbimist margariinile. Päevas on soovitatav süüa 3-4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. Näide:Ideaalis:4-5 portsjonit 1 portsjon: 5g võid või margariini, 5g õli või pähkleid 1 portsjon=40 kcal Püramiidi tipp: suhkur, maiustused ja karastusjoogid
· Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi. · Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete aminohapete sünteesi taimedes, nii kultuurtaimedes kui ka umbrohtudes. · Seda herbitsiidi kasutatakse nn musta maa tegemiseks enne külvi. · tumefaciensi ja mitmete teiste bakterite vastav ensüüm on aga glüfosaadile tundetu.
Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse
rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse järgmist: ,,[---] võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama 5 Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 75. 6 Eerola, R. jt. loc. cit. 7 Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015). 6 Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade austamise ning viimaste tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu käesoleva seaduse." Ka SHKS § 1 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et lähtuda tuleks välislepingutest
Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd?
................................................................................................................................. 73 6.10 TÄIENDAVATE TESTANDMETE LISAMINE.............................................................................. 76 6.11 INDEKSID................................................................................................................................ 79 5 6.11.1 VÄLISVÕTMETELE LISATAVAD INDEKSID............................................................................. 79 6.11.2 MITTE-VÕTMEVEERGUDELE LISATAVAD INDEKSID.............................................................. 79 6.11.3 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAD INDEKSID.................................................................................. 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE...........................................
SpringSource Toolsuite on Eclipse baasil arenduskeskkond. 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. Projektis näidatakse teatud vaadetes pikki liste andmetest. Neid tuleb sorteerida ning filtreerida ning selleks, et iga päringuga ei tagastataks kogu vaadet, tuleb projektis listid küsida AJAX-iga [6]. Listid tuleb saata JSON-is. JSON on analoog XML-ile. Ta ei sisalda pikki kirjeldavaid tagisid, vaid on ainult puhtalt andmed. AJAX-i päringud on GRAILS-i lisatavad pluginate abil. Ka AJAX on üks asjadest, millele IT Kolledzis erilist rõhku ei panda, paraku suurtes infosüsteemides on see lahutamatu osa. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 7 Projektid ja tööülesanded 3.7 Projekti tutvustamine tellijale. Projektile tuleb kirjutada esmane kirjeldus ning esitada tellijatele, kelleks on ettevõtte sees üks teine osakond. 3.8 Projektis tuleb teha muudatused.
· Maitsev toit, ilus serveering · Eeskuju · Selgitustöö 26. Iseloomustage laste toidupüramiidi Lapse toit peaks olema värske ja naturaalne,piisav ja mitmekesine. Soolasisalduse tõttu ei sobi vorstid,konservid,juust,kartulikõrpsud,ketsup. Toitu tuleks keeta,hautada või grillida. Maitsestamiseks sobivad maitstaimed. Lapse toit: 27% piimatooted, 20% köögivili,17% teraviljatooted,13% puuviljad ja marjad,10% kartul,9% liha-kala-muna, 2% suhkur ja lisatavad toidurasvad 27. Mida teha lapse isutuse korral? Last ei tohi sundida sööma ega tema peale seepärast häält tõsta. Soovitused isutuse vähendamiseks: kindlad toidukorrad, toidukordade vahepalaks anda juur- ja puuvilju, vältida piimatoodete ja mahla liigset tarbimist, liikumine tekitab söögiisu. 28. Mida soovitada kõhukinnisuse korral? Meetmed kõhukinnisuse vastu: kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineterikas toit,
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseima...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
