Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003 (0)

Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik

Teksti ja lõigu kujundamine ehk vormindamine

Teksti kujundamine pakub võimalust anda kirjutajapoolne iseloomustus sisule , tuues välja oluline ja korvata lugejani mitte jõudev miimika ja intonatsioon , hõlbustada võõrsõnade leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm.
Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda­ mise vorming ; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub.
Meeldetuletuseks.
Selleks, et märkida:

• märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti;
  
• sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal;
  
• mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade;
  
• eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl ;
  
• lauset – Ctrl + hiireklõps lausel;
  
• pilti (graafikat) – klõps pildil;
  
• lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul;
  
• kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A;
  
• märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala.
  

Teksti vormindamine

Vasakul pool oleval pildikesel (väljavõte vormingu nupu­reast) võib leida mõned enamlevinud teksti kujundamise vahendeid; kui tekst on märgistatud, siis kujundatakse seda, aga kui mitte, siis kujundatakse sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub.
Alustades vasakult poolt, esimese nupp -ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm­bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus­tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol.
Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+ Shift +F abil, peale mida saad nimekirjas navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse tekst, aga nupp ise jääb valituks, ja nooleklahvidega liikumisel avatakse ka rippmenüü) ning sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi.
Üldlevinud seisukoht on, et ühes kirjatöös ei peeta soovitavaks kasutada rohkem kui kaht erinevat fonti, referaatide ja lõputööde puhul ühte.
Järgmise nupp-ripploendi abil määrame teksti suuruse (ingl. Font Size ) punktides (pt ehk ingl. point), kus 1pt = 1/72 tolli ≈ 0,3528 mm.
Reeglina kasutatakse 12pt kirja (siia arvestatakse ka reavahet), kusjuures pealkirjad tehakse 16pt ja alapealkirjad 14pt.
Teksti kõrgust saab muuta ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+P abil ning navigeerimine ja valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule (vihje: nooleklahvide kasutamise asemel võib kohe sisestada soovitud suuruse).
Järgmised kolm nuppu muudavad teksti paksuks ehk rasvaseks (ingl. Bold ; Ctrl+B), kald- ehk kursiivkirjaks (ingl. Italic; Ctrl+I) ja allajoonitud kirjaks (ingl. Underline; Ctrl+U).
Vormingu nupureal võib leida paremal pool veel nupud teksti värvi, üla - ja alaindeksi (ingl. vastavalt Superscript ja Subscript) määramiseks .
Kui aga nupureal pakutavast ei piisa, siis rohkem võimalusi pakub menüükäsuga Vorming > Font… (ingl. Format > Font…) avanev dialoogiaken:
Esimese kolme lahtri (Font, Fondi laad ja Suurus; ingl. vastavalt Font, Font style ja Size) kasutus on sama mis nupu­rea vastavatel nuppudel.
Fondi värv (ingl. Font color ) määrab teksti värvi ning Allakriipsutuse laad (ingl. Underline style) määrab allajooni­tava joone stiili.
Valikuterühmas Efektid (ingl. Effects ) saad tekstile määrata täiendavaid omadusi; selleks tuleb sul valida vastav kastike (pannes sinna „linnuke“).
Vahekaardil Märgisamm (ingl. Character Spacing ) saab määrata märkide vahekaugusi.
Tingimuse Mastaap (ingl. Scale ) abil saab teksti horisontaalsuunas tihendada või hõrendada.
Tingimusega Samm (ingl. Spacing) saab valida kolme vahekauguse liigi vahel ning kõrvaloleva tingimuse Mõõt (ingl. By) abil saab määrata kas laiendamise (hõrendamise) või tihendamise ulatuse punktides.
Tingimusega Paigutus (ingl. Position ) määratakse märkide asukoht teksti baasjoone suhtes.
Vahekaardil Tekstiefektid (ingl. Text Effects) saab märgitud tekstiosale rakendada mitme­suguseid animatsiooniefekte. Neid efekte saab kasutada ekraanil loetavate dokumentide juures.

Lõigu vormindamine

Pildikesel (väljavõte vormingu nupureast) võib leida enamlevinud lõigu kujundamise vahenditest; kujundab lõiku, millel tekstikursor asub, või mitu valitud lõiku.
Esimese nelja nupuga määrame lõigu joonduse (ingl. Alignment ) vastavalt vasakule (ingl. Left ), keskele (ingl. Center), paremale (ingl. Right) või rööpselt (ingl. Justify); nuppude asemel saab kasutada klahvikombinatsioone vastavalt Ctrl+L, Ctrl+E, Ctrl+R ja Ctrl+J. Pane tähele: vasak-, parem- ja rööpjoondusel joondatakse tekst ühele joonele kas vasakult, paremalt või mõlemalt poolt; viimasel juhul suurendab Word vajadusel sõnade vahel olevate tühikute laiust (võrdselt).
Viienda nupuga saab määrata lõigu reavahet ehk reasammu (ingl. Line Spacing). Enam­kasutatavaid reasamme saab määrata ka klahvikombinatsioonidega Ctrl+1 (ühekordne reavahe ), Ctrl+5 (1,5× reavahe) ja Ctrl+2 (2× reavahe), kusjuures number tuleb valida mitte numbriklahviga (ingl. NumPad) vaid põhiklahviga (ülemine rida).
Kirjalikes töödes on reeglina nõutud reavahet 1,5.
Järgmise kahe nupuga, kohe peale eraldajat, määrame number- ja täpploendi (vastavalt vaikeseadetele); sellisel juhul loetakse ühe punkti alla terve lõik. Sellest lähemalt juba järgmine tund.
Edasi järgmise kahe nupuga saad vastavalt kas vähendada või suurendada lõigu taanet (vaiki­misi poole tolli ehk 1,27cm võrra).
Lõigu taanet saad määrata ka joonlaual olevate eriliste liugurite abil neid lohistades. Kui haarata kinni ülemisest „ tagurpidi kolmnurgast“ ja seda lohistada, siis määrame esireataanet (ingl. First Line Indent ); kui aga haarata kinni alumisest „õigetpidi kolmnurgast“ (jälgi, et ei haaraks kinni „nelinurgast“) ja seda lohistada, siis määrame lõigutaanet (v.a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga. Paremal pool olev „õigetpidi kolmnurk “ on realõpu piiraja (ingl. Right Indent), millest kaugemale ükski rida ei ulatu.
Kui neid liugureid liigutada, siis need nagu „hüpaksid“ edasi/tagasi. See on tingitud sellest, et vaikimisi on määratud taande sammuks 1/8 tolli ehk ≈ 3,2 mm, mille järgi Word liugurid paigutab ehk positsioneerib.
Viimase nupuga saad tekitada või eemaldada lõigu ümber piirjoone; kui klõpsata noolekesel, siis avaneb dialoogiaken, kus saad määrata, kuidas ja kuhu piirjooned tekitatakse.
PS! Kui on valitud üks või mitu sõna ühe lõigu sees, siis tekitatakse piirjoon valitud sõna(de) ümber, kui aga on valitud sõnad/ laused mitmest lõigust, siis määratakse piirjooned vastavatele lõikudele (vastavalt valikule dialoogiaknas).
Ääristest ja varjustusest räägin lähemalt järgmine tund.
Rohkem võimalusi lõigu kujundamiseks pakub menüükäsuga Vorming > Lõik… (ingl. Format > Paragraph…) avanev dia­loogiaken.
Tingimus Joondus (ingl. Alignment) on sarnane eespool kirjeldatud nuppudele.
Rühm Taane (ingl. Indentation) on sar­nane joonlaua liuguritele; tingimustega Vasak (ingl. Left) ja Parem (ingl. Right) määrad lõigu kogutaanet (sarnane nelja­nurkse liuguri lohistamisele) ja realõpu piirajat ning tingimusega Muud (ingl. Special ) saad muuta tekstilõigu esirea taand- või eendreaks (paremini saad aru katsetades, vaata eelvaatekasti ja sa näed, mida su valikud lõiguga teevad).
Rühm Vahed (ingl. Spacing) määrab seda, kui suur on vahe lõigu ees (tingimus Enne; ingl. Before ) ja/või lõigu järel (tingimus Pärast; ingl. After) ning kui suur on reasamm.
Vahekaardil Rea- ja leheküljepiirid (ingl. Line and Page Breaks) saad määrata lõigu paigutumist erinevatele lehekülgedele.
Siin võib leida järgmised valikukastid:
 Väldi orbridu (ingl. Window /Orphan Control ) ei luba lõigu esimest rida paigutada lehekülje viimasele reale ega viimast järgmise lehekülje algusesse ; vajadusel viiakse ridu järgmisele leheküljele lisaks.
 Hoia read koos (ingl. Keep Lines Together) teatab soovist paigutada terve lõik lehele tervikuna , mitte lubada tema jaotamist mitme lehe vahel.
 Hoia järgmisega koos (ingl. Keep With Next) määrab, et jooksev lõik peab paiknema samal leheküljel kui järgnev.
 Leheküljepiir enne (ingl. Page Break Before) valimine käsib jooksvat lõiku alustada uuelt leheküljelt.
 Ära näita reanumbreid (ingl. Suppress Line Numbers ) tühistab ridade nummerdamise kui see on Fail > Lehekülje häälestus… > Paigutus (ingl. File > Page Setup… > Layout ) menüüst kehtestatud.
 Ära poolita (ingl. Don’t Hyphenate) keelab lõigu poolitamise (näiteks pealkirjade puhul).

Vorminduse kopeerimine

Vormindust saab soovi korral ka kopeerida. Kui oled mingi osa tööst vormindanud omale meelepäraseks, siis märgista see ja klõpsa standardribal nuppu, millel värvipintslit meenutav ikoon (nupu Kleebi kõrval); kui soovid kasutada seda kopeerimist mitmes kohas, siis tee sellel nupul topeltklõps. Nupp „vajub sisse“. Märgista see osa tööst, millele soovid anda sama vormingut; kui alustasid topeltklõpsuga, võid valikut korrata niipalju kui vaja, kuid lõpetamiseks tuleb sel juhul klõpsata nuppu veelkord.
Kui näidise valiku sisse kuulus ka lõigu lõpusümbol, siis vormindatakse ka lõik ümber; vas­tasel korral aga kopeeritakse vaid ilmestusvahendid.
Vihje: kui klõpsata standardribal nuppu, millel märk „¶“, siis muutuvad nähtavaks mitte­prinditavad sümbolid , mis tähistavad tühikut „·“, nn pehmet murdmist „¬“, reavahetust lõigu sees (sarnane Enter-klahvi märgile), lõigu lõpumärki „¶“ jne.
Nende sümbolite peitmiseks klõpsa uuesti sellel nupul.

Harjutamiseks

Lisa dokumendi lõppu tühi leht ning otsi internetist mingi tekst (umbes pool lehekülge) ja kopeeri see viimasele lehele vormindamata kujul.

Harjuta teksti märgistamist (korraga terve sõna, lause ja lõik jne.).

Vorminda äsja kleebitud tekst nii, et tekiks vähemalt 3 lõiku (jälgi, et igas lõigus oleks vähemalt kaks lauset).

Joonda teine lõik rööpselt ja esimene rida olgu taandreaga 0,6cm ning muuda selle lõigu tekst järgnevalt: Arial, 14pt, reasamm 2,0; esimene lause olgu sõrendatud märgi­ sammuga 5,4p; teine lause sinist värvi.

Tekita kolmanda lõigu ümber piirjooned vasakule ja alla; märgista mõni sõna ja määra sellele mingi fondi efekt (vari, reljeeg, graveering jne), korda seda tegevust veel mitu korda mõne teise efektiga .

Kujunda esimese lõigu tekst järgmiselt: nimed rasvaselt ja 11, tegusõnad allajoonitud; lõik olgu paremale joondatud ja selle järel olgu tühja vahet 36pt.

Tekita teksti järele kaks reavahet ja lisa oma äranägemise järgi mõned (vähemalt 5) sümbolit, eraldades neid tühikuga.

Lisa vee valem, kasutades alaindeksit, ja veel mõni keemiline valem, mida tead; lisa mõned pindala ja ruumala tähistavad mõõtühikud , kasutades ülaindeksit.

Kui aega üle jääb, harjuta veel teksti ja lõigu kujundamist, kasutades vastavaid menüükäske; katseta ja uuri erinevaid võimalusi.
- 7 -