Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusviimistlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest valmistatakse teraseidpõhimõteliselt?
Eriala
Metall materjalid
*Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast.
*Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu.
*Samas on metallid aga head sooja –ja elektrijuhid.
Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask)
Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask, tsink jne.
* Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades.
* Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi.
*Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks.
*Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem.
*malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
*valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C( tsementiit )
* malm on habras ,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust .
*tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus .
* hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks.
*omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega
*miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus.
*valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid.
Terased
*on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1’,7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn.mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur
*terased millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente ni,cr,mn,si,cu,al,ti,nim legeeritud terasteks.
Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on:
*kõrged tugevuse näitajad,tõmbetugevus 300-600
*materjali homogeensus-ühtlase struktuuriga materjal.
*väikesed mahumuutused ja pikenemised tem.muutumise puhul võrreldes plastmasside ja betooniga .
*Eelpingestamise võimalus,elastnematerjal.
*Lai tootevalik
*Keevitavus
.*Kuidas jaotatakse metalle ?
2.*Mustade metallide põhiline koostis?
3.*Kuidas jaotatakse mustad metallid?
4.*kuidas jaotuvad malmid?
5.*Malmi plussid ja miinused?
6.*Milliseid tooteid valmistatakse malmist?(3)
7.*Kuidas ja millest valmistatakse teraseid(põhimõteliselt)?
8.*Milliseid teraseid nim.legeeritud terasteks?
9.*Teraste pos.omadused.
10.*Mida nim. korrosiooniks ?
11.*Kuidas saab vältida terase korrosioono?
12.* Vasest valmistatud ehitustooted .
13.*Alumiiniumist valmistatud ehitustooted.
14.*Metallide töötlemisvõtted.
15.*Valtsmetall tooted.
16.*Valatud tooted.
1.Metallid jaotatakse mustateks ja värvilisteks metallideks.
2.Mustade metallide põhiline koostis on põhiliselt raud(fe) ja süsinik(c) mitmesugustes vahekordades.
3.Mustad metallid jaotatakse:terasteks ja malmideks.
4.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
5.Malmi plussid:habras,vähe löögi kindel,võikse tõmbetugevus,suure kulumiskindlusega.
Miinused malmil:raskus,
6.Malmist valmistatakse terase tootmiseks.
7. Terasest valmistatakse toor e. Valgemalmilist või ka vana rauast kasutades mitmesugused terasesulamise meetoteid.
8.teraseid,millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente,Ni,Cr,Mn.nim.legeeritud terasteks.
9.terase positiivsed omadused:talub kõrgeid temp,on tule ohutu,ei eralda kõrgetel temp,toksilisi komponente.
10.Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobimatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu.
11.Korrosiooni saab vältida:Kattes terase pinna katte kihiga või värviga moodustades pinnale tiheda läbimatu oksiidikihi.
13.alumiiniumist valmistatud ehitustooted ,torude,traadi,lattide,isolatsiooni-ja tihendavate materjalidena.
14.Metallide töötlemisvõime kuumutatakse 8-1200 kraadi juures ja valmistatakse.Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur.
15.Valtsmetall tooted:;
Betooni segu omadused:
1.töödeldavuse järgi :jäigad,plastsed, voolavad
2.näitaja mis iseloomustab peene osa ja vee hulka betoonisegus,iseloomustatakse vees eraldumisega värske segu peale.
3.Tihedus on näitaja mis prognoosib betooni kvaliteedi näitajad
4. survetugevus .
5.Plastsus all mõeldakse betoonisegu omadusi mida iseloomustatavad vee ja täitematerjalide suhtes.kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva,on betoon pudr ja halvasti paigaldatav.
6.Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid on ette nähtud ka segude lubatud tsemendi sisaldus.
Mördid
*kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne.
*ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente.
*mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid.
Klassifitseeritakse
1.tiheduse järgi
-tavaline raskemört ≥1500-2200kg/m³( kvartsliiv )
-kerge ehitusmört›1500 kg/m³( perliit ja kerged täitematerjalid)
2. otstarbe järgi:
-müüri
-pinnukate!
- eriotstarbelised ( akustilised ,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne)
3. sideainete järgi:
- tsement , lubi ,kips,savi, kukersiit jms mördid
-harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa
Mörtidele esitatavad nõuded:
-hea töödeldavus(piisavalt plastne )
- veehoidvus (lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel).
-ei tohi kihistuda.
-hea nake aluspinnaga
*Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid.
Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või
-segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv)
Mürtide tähistus Soomes:
KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja
Mörtide klassifikatsioonid
*müürimördid
*pinnakatemördid
*värvilised mördid
*eriotstarbelised mördid
Mördi omadused
*Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus.
*kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub
*kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse.
Sise ja väliskrohvid
*Krohve kasutatakse sise ja väliskrohvimisel:
*ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu.
*tulepüsivuse tõstmiseks
*esteetilisi välimuse andmiseks
* tasandamiseks selleks et järgnevalt viimistleda
*erijuhtudel
Krohvide liigid-ja jagunemine
*krohvide liigid:
*aluskrohv
*jämekrohv
*pinna-ehk viimistluskrohv
Iga väliskrohvi saab kasutada põhimõtteliselt sise krohvina,aga mitte vastupidi.
* krohvid jagunevad:
*Mineraalseteks ja
*Polümeerseteks
Mineraalseid krohve jaotatakse
*kipsisideainel baseeruvad sisekrohvid
*lubkrohvid. Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused.Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul.
*Tsemendikrohvid.Sideaine-portlandtsement.Kõrge tuge vus ja veeaurutihedus,vettimavad.
*silikaatkrohvi
Mineraalsed krohvid kuuluvad mitepõlevate ehitusmaterjalide hulka.
Kuivsegud
Ehitusviimistlus #1 Ehitusviimistlus #2 Ehitusviimistlus #3 Ehitusviimistlus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mary kalm Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Metallmaterjalid
10
rtf

Metallmaterjalid

Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Sü

Ehitus
Metallmaterjalid
7
docx

Metallmaterjalid

Metallmaterjalid Miinused: · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ­ ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad m

Müüritööd
Ehitusmaterjalid
19
docx

Ehitusmaterjalid

EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja

Ehitus alused
Ehitusmaterjalid
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

Ehitus alused
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist,

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide vastused
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused
17
docx

Ehitusmaterjalid küsimused ja vastused

LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD ­ teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ­ ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 ­ 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad sa

Ehitusmaterjalid
Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun