Ettekanne Jäätmekäitlus (0)

Jäätmekäitlus
Ma valisin selle teema sellepärast, et me kõik puutume iga päev kokku prügiga ja oleme ise prügi tekitajad . Mina tahan teada,kuidas kasutatakse vanapaberit.
Mis on jäätmed?
Jäätmed on inimtegevuses tekkinud esemed, ained, materjalid või nende jäägid, mis kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes, jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmete teke ja käitlemine on kujunenud üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks. Enamik keskkonnastrateegiaid hõlmab nii tekkivate jäätmete koguse vähendamist kui tekkinud jäätmete võimalikult keskkonnaohutut ja majanduslikult otstarbekat käitlemist.
Kuidas jäätmeid liigitatakse?
Jäätmeid liigitatakse 5-te erinevasse rühma:

• Ohtlikud jäätmed - jäätmed mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
  
• Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
  
• Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi, st nad ei lahustu, põle ega komposteeru.
  
• Biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu näiteks toidujäätmed.
  
• Olmejäätmed - kodumajapidamistes tekkivad jäätmed ning mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, mis võivad kuuluda nii tava- kui ohtlike jäätmete hulka.
  

Paberit tuntakse ligikaudu 2000 aastat, kuid tänapäevase, puidumassist tehtud paberi tootmine sai alguse 1867. aastal. Esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal. Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20. sajandi algusel hakkasid pappkastid välja tõrjuma kaubaveol ja reisimisel senini kasutusel olnud isetehtud puitkaste. Vahatatud kartong vedelate toiduainete säilitamiseks ja pakkimiseks võeti kasutusele 1910 . aastal. Tänapäeval toodetakse paberit puidust saadavast tselluloosikiust ja sageli on sama tehase juures ka paberitootmine. Tselluloositehased olid minevikus väga suure keskkonnamõjuga, kuid tänu 1980-ndate algusest rakendatud meetmetele on nende keskkonnakoormust vähenenud 80-90 % võrra. Suuresti on loobutud kloori kasutamisest paberi pleegitamisel, oluliselt on vähenenud veekulu tselluloosi-tootmisel. Paberi tootmisel on Euroopa Liidus tehastes tooraineks tselluloos (46 %), vanapaber (39 %) ja mittekiulised materjalid- täiteained (15 %). Paberitootmise üheks võimalikuks keskkonnamõjuks on puidu päritolu. Ühelt poolt on oluline keskkonnamõju loodusliku metsa mahavõtmisel, kuid teiselt poolt on istandike rajamisel oluline mõju bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. Praegusajal on raske uskuda , et kunagi ilma paberita üldse hakkama saadi. Paber saadab meid kõikjal ning selle olemasolu on meie jaoks peaaegu sama elementaarne kui õhu ja vee eksistents . Kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, sellele me argielus suurt ei mõtle.
Mis on vanapaber ?
Vanapaber on paber, mis on inimeste poolt kasutatud ning ei leia edaspidist rakendust.
Vanapaberi alla kuuluvad:

• Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid
  
• töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
  
• ümbrikud ja kaanteta raamatud
  
• pappkastid ja - karbid , jõupaber ja paberkotid, puhtad pakendid.
  

Vanapaberi kogumine on kasulik nii majanduslikult kui ka loodushoidlikult mõtekas. Valdav osa Eesti tööealisest elanikkonnast töötab kontorites, seda eriti linnades, kus ka ahiküttega kortereid ja elamuid on vähe. Kontorite prügikastide sisust moodustab paber umbes 80–90 protsenti ja enamasti läheb see otseteed prügimäele. Ühte prügikasti mahub umbes neli kilo paberit ja ega sinna sel juhul suurt midagi muud mahugi. Kui aga paber koguda eraldi kogumiskasti, saavad nii kontor kui jäätmekoguja ladestus- ja veokulude arvelt märkimisväärselt kokku hoida. Kogumiskast peab olema selline, et paberilehe saaks sinna panna kägardamata, sest kokkukägardatud paberileht võtab kümneid või isegi sadu kordi rohkem ruumi: nii läheb paberikogumine märksa kallimaks.
Paberi kogumine ongi ümbertöötamisprotsessi esimene aste. Euroopas läheb taaskasutusse umbes pool tekkinud vanapaberist.
Eestis tekib erinevatel hinnangutel 40 000 kuni 70 000 tonni vanapaberit, kartongi ja pappi aastas. Kokku kogutakse sellest praegu ainult 25 000 tonni. Ülejäänu rändab prügimäele.
Kokku kogutud vanapaber viiakse ümbertöötlustehastesse, kus vanapaberist toodetakse uut paberit ja pakendeid, kuid kõgest vanapaberist ei saa toota uut paberit. Papist paberit ei saa. Vanapaberi kogujad, töötlejad ja paberitööstused eristavad olenevalt klassifikatsioonist umbes poolsada vanapaberi fraktsiooni, näiteks lainepapi jäägid kaubanduskeskustest, puhtad trükivärvita kriitpaberi või kontoripaberi jäägid trükitööstusest, ajalehed ning ajakirjad jne. Eri sorti vanapaberit kasutatakse eri laadi toodanguks. Kõigest kõike ei saa. Näiteks majapidamises tekkinud vanapaberist – ajalehtedest, kartongist ja lainepapist – ei saa toota trüki- ja kirjapaberit, küll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale. Nüüdisaegne ümbertöötusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasäästlikud. Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene . Igal ümbertöötamisel kiu tugevus väheneb ning pärast kuuekordset töötlust seda enam kasutada ei saa. Lääne-Euroopa paber ongi juba nii korduvalt kasutatud, et ei taha koos püsida ja seepärast on Ida-Euroopast pärit paar korda kasutatud hästi säilinud paberikiud seal kandis üsna kõrges hinnas . Laias laastus sarnaneb paberitöötlusprotsess toorpaberi tootmisprotsessiga. Peamine erinevus seisneb selles, et taaskasutatavad paberikiud tuleb enne puhastada . Esimese sammuna vanapaber sorteeritakse ja viiakse paberitööstusesse. Seal purustatakse see peeneks ning eemaldatakse suured segavad osakesed, nagu klambrid, plast , klaas jne. Seejärel kiud puhastatakse, saadud mass filtreeritakse ja selle omadusi kontrollitakse, et see ikka oleks paberi tootmiseks sobiv. Teatud kasutusviiside jaoks ( millimeetripaber , hügieenitarbed) tuleb ka tint eemaldada. Nüüd on kiumass paberi tootmiseks valmis. Olenevalt toodetava paberi liigist lisatakse massile teatud hulk toorkiudu. Mõned paberiliigid, näiteks ajalehepaber ja lainepapp, tehakse täielikult vaid ümbertöötatud materjalist. Pärast paberi kasutamist saab seda taas töödelda ning kogu protsess kordub. Räpina paberivabrikus kasutatakse joonistuspaberi tootmisel sorteeritud puhast ilma trükivärvita valget paberit. Puhastatud paberimassile lisatakse kemikaale, täiteainet kriiti, tärklist ja valgendajat. Saadud mass jahvatatakse kiuks, puhastatakse ja pannakse sõelale. Sõelal moodustub märg paberikangas, sellest pressitakse vesi välja, kuivatatakse, silutakse, keritakse rullideks ning lõigataksegi lehtedeks . Kõige tuntuim paberitehas Eestis on Räpina paberitehas.
Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu – raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat.
Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.
1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötlemisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit. Võrreldes tervenisti puidust toodetud paberiga hoiab see 1 kg uue paberi tootmisel kokku 1,5 kWh elektrienergiat ja 1,8 kg puitu.
Kogudes 70 kg vanapaberit säästad ühe puu.
Sain teada, et paberi ümbertöötlemine aitab säästa puude massilist mahavõtmist, ning see aitab samas ka loodust korras hoida. Igal aastal korraldatakse selle nimel paberi kogumise kampaaniaid.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmed
http://www.tallinn.ee/est/g2262s37978
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel109_90.html
http://www.rappin.ee/?a=page&page=442babc478b9015055be4&subpage=4445e4d49a686555edbef
http://www.taaratark.ee/?structure=005001&content=63