Praktikaaruanne - INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA (0)

EESTI  INFOTEHNOLOOGIA  KOLLEDŽ 
PRAKTIKA ARUANNE 
PEETER  LUMP  
INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE 
ÕPPEKAVA 
Juhendaja : T. Järvi 
Konsultant : M. Tamm 
Tallinn 2011 
Sisukord 
1 
Sisukord 
1 
Sisukord ....................................................................................................................... 2 
2 
Praktikaettevõte ............................................................................................................ 4 
2.1 
Tegevusvaldkond  .................................................................................................. 4 
2.2 
Keskuse struktuur .................................................................................................. 4 
2.3 
Divisjonide Põhiülesanded .................................................................................... 5 
2.4 
Praktikakoha  kirjeldus ........................................................................................... 5 
3 
Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 
3.1 
Tutvumine SMIT -is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 
3.2 
Luua  andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 
3.3 
Loodud andmemudelist genereerida  andmebaas . .................................................. 7 
3.4 
Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 
3.5 
Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 
3.6 
Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 
3.7 
Projekti tutvustamine tellijale. ............................................................................... 8 
3.8 
Projektis tuleb teha muudatused. ........................................................................... 8 
3.9 
Infosüsteemi andmete sisestamisel tuleb kasutada auto- complete . ....................... 8 
3.10 
Tuleb luua infosüsteemi analüüs. ...................................................................... 8 
4 
Tulemused .................................................................................................................. 10 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
2 
Sisukord 
5 
Praktika  sooritus  ......................................................................................................... 12 
6 
Hinnang praktikale ..................................................................................................... 13 
7 
Kokkuvõte .................................................................................................................. 14 
8 
Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 16 
8.1 
Praktika õppekirjandus ........................................................................................ 16 
8.2 
Aruande koostamisel abiks .................................................................................. 16 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
3 
Praktikaettevõte 
2 
Praktikaettevõte 
Siseministeeriumi  infotehnoloogia-  ja   arenduskeskus   on  Siseministeeriumi     hallatav  
riigiasutus. Keskuse nime ametlik lühend on SMIT. 
Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Sõpruse pst 145. 
2.1 
Tegevusvaldkond 
Keskuse  tegevusvaldkonnaks  on  ministeeriumi  ja  tema  valitsemisala  sisejulgeoleku 
tagamiseks  vajalike  infokommunikatsioonitehnoloogia  valdkonna  teenuste  osutamine  ja 
selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. 
2.2 
Keskuse struktuur 
Keskuse struktuuriüksuseks on divisjon.  Divisjoni koosseisu võib kuuluda   osakond . 
Keskuse divisjonid on:  
  strateegia divisjon;  
  infrastruktuuri divisjon;  
  arendusdivisjon;  
  tugidivisjon; 
  administratiivdivisjon. 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
4 
Praktikaettevõte 
2.3 
Divisjonide Põhiülesanded 
  Strateegia divisjoni ülesandeks on arendusprotsesside strateegilist ühtsust tagavate 
standardite,  dokumentide  sh  arengukavade,  protsesside  ja  süsteemide 
väljatöötamine ning rakendamine ministeeriumis ja tema valitsemisalas. 
  Infrastruktuuri  divisjoni  ülesandeks  on  infrastruktuuril  baseeruvate  teenuste 
pakkumine  läbi  infotehnoloogilise  ja  kommunikatsiooni  infrastruktuuri   riist -  ja 
tarkvara  haldamise, arendamise ning  rakendamise  korraldamise ministeeriumis ja 
tema valitsemisalas. 
  Arendusdivisjoni  ülesandeks  on  tarkvaral  baseeruvate  teenuste  pakkumine  läbi 
tarkvara  haldamise  ja  arendustegevuse  korraldamise  ning  infotehnoloogilise 
arhitektuuri korrastamise ministeeriumis ja tema valitsemisalas. 
  Tugidivisjoni  ülesandeks  on  keskuse  poolt  osutatavate  infotehnoloogia-  ja 
sideteenuste  kasutamiseks  vajalike  lõppkasutajate  seadmete  tehnilise  korrashoiu 
ning tehnilise- ja kasutajatoe tagamine ministeeriumis ja tema valitsemisalas. 
  Administratiivdivisjoni  ülesandeks  on  infokommunikatsioonitehnoloogia  alast 
põhitegevust toetavate teenuste osutamine ministeeriumis ja tema valitsemisalas. 
2.4 
Praktikakoha kirjeldus 
Praktika  toimub  arendusdivisjoni  tarkvaraarenduse   osakonnas .  Osakonnas  on 
kümmekond  otseselt  programmeerimisega  tegelevat  inimest,  kelledele  lisandub 
analüüsiosakonnast samuti kümmekond analüüsi ning arhitektuuriga tegelevat inimest. IT 
alased  oskused on suhteliselt kõrged kuna on tegemist igapäevatööga. On ka IT Kolledži 
lõpetanuid. Ettevõte sobib ideaalselt praktikakohaks. 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
5 
Projektid ja tööülesanded 
3 
 Projektid ja tööülesanded 
Praktika I toimus ajavahemikul 1. November 2010 kuni 24. Detsember 2010. Praktika II  
toimus  ajavahemikul  17.  Jaanuar  2011  kuni  18.  Märts  2011.  Praktika  jooksul   sooritatud  
ülesanded võib  tuua ühise nimetaja  alla  – milleks on täiesti uue  tervikliku infosüsteemi 
loomine. 
Järgnevalt lühidalt sooritatud alamülesannetest: 
3.1 
Tutvumine  SMIT-is  kasutatavate  infosüsteemide 
arendamise tehnoloogiatega. 
Teha selgeks, mida kujutavad endast järgmised märksõnad: 
  Töövahendid – NetBeans, SVN 
  Teenuste formaadid –  JSON , SOAP+ WSDL , JMS 
  Programmeerimiskeeled –  Java , Groovy, Javascript 
  Arendusraamistikud – GRAILS,  Spring  MVC, Spring DI, Hibernate 
  Rakendusserverid – Tomcat, Glassfish 
  Andmebaasisüsteemid – ORACLE 11g, POSTGRESQL 8 
3.2 
Luua  andmemudel  ettevõtte  ruumide  kasutamise 
õigustest töötajate poolt. 
Enterprise Architect keskkonnas tuleb luua andmemudel ruumide kasutamise õigustest. 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
6 
Projektid ja tööülesanded 
Samuti peab tulemus sisaldama infot, kus asuvad võtmed – kelle käes või millises ruumis. 
3.3 
Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. 
Andmebaas  tuleb  luua  vastavalt  nõuetele,  mis  kehtivad  ettevõttes.  Nõuded  on  põhiliselt 
andmebaasi loomise skriptidele. Seega tuleb luua skriptid, mis teevad andmebaasi valmis. 
3.4 
Projekti jätkuna luua infosüsteem. 
Infosüsteem tuleb luua NetBeans keskkonnas, GRAILS [5] projektina, kasutades gruuvi 
programmeerimiskeelt. 
3.5 
Migreerida  projekt  STS  keskkonda.  Tutvumine 
uue keskkonnaga. 
Eelmises  tööülesandes  alustatud  infosüsteem  tuleb  migreerida  uude  arenduskeskkonda, 
milleks  on  SpringSource  Toolsuite  [4].  NetBeans  keskkonnas  on  tekkinud  GRAILS 
projektidele  väikseid  probleeme,  mistõttu  minnakse  ettevõttes  üle  teise  keskkonda. 
Tutvuda  uue  keskkonnaga  ning  jätkata  projektiga.  SpringSource  Toolsuite  on   Eclipse  
baasil arenduskeskkond.    
3.6 
Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. 
Projektis  näidatakse  teatud  vaadetes   pikki   liste  andmetest.  Neid  tuleb  sorteerida  ning 
filtreerida  ning selleks, et iga päringuga ei tagastataks kogu vaadet, tuleb projektis listid 
küsida  AJAX -iga [6]. Listid tuleb saata JSON-is. 
JSON on analoog XML-ile. Ta ei sisalda pikki kirjeldavaid tagisid, vaid on ainult puhtalt 
andmed.  AJAX-i  päringud  on  GRAILS-i  lisatavad  pluginate  abil.  Ka  AJAX  on  üks 
asjadest,  millele  IT  Kolledžis  erilist  rõhku  ei  panda,  paraku  suurtes  infosüsteemides  on 
see  lahutamatu osa. 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
7 
Projektid ja tööülesanded 
3.7 
Projekti tutvustamine tellijale. 
Projektile  tuleb  kirjutada  esmane  kirjeldus  ning  esitada  tellijatele,  kelleks  on  ettevõtte 
sees üks teine osakond. 
3.8 
Projektis tuleb teha muudatused. 
Projektis  on  teatud  andmeid,  mida  on  tarvis  infosüsteemis  kuvada  ka  peale  nende 
andmete  tühistamist  või  nende  andmete  kehtivuse  aja  lõppemist.  Need  andmed  tuleb 
kuvada tühistamise või kehtivuse aja lõppemisega koos lisades kirjele „ Kehtetu alates“. 
3.9 
Infosüsteemi  andmete  sisestamisel  tuleb  kasutada 
auto-complete.  
Infosüsteemi  andmete  sisestamisel  on  andmed  alati  mõne  olemasoleva  kirjega  seotud. 
Kuna kirjeid tabelis võib olla kümme  tuhat  või rohkemgi ei ole mõeldav, et otsitav kirje, 
mille külge sisestatav kirje liita, leitakse mõnest loendist. Selleks tuleb kasutada otsingut. 
Sisestades  lahtrisse  mõned  tähed,  peab  infosüsteem  pakkuma   variante ,  kus  selline 
tähekombinatsioon esineb. Kasutaja valib sellest lühikesest loendist endale sobiva. 
GRAILS-is  on  selle  tarvis  loodud  SEARCHABLE  plugin.  See  kasutab   Apache   lucene 
indekseerimistarkvara, mis koostöös moodustavad päris võimsa otsingute süsteemi. Nüüd 
lisaks vaid jQuery -ga päringud ning süsteem töötab päris laitmatult. 
3.10 
Tuleb luua infosüsteemi analüüs.  
On juhtunud tobe lugu, kus infosüsteem hakkab valmis saama, kuid see, mille alusel teda 
oleks pidanud ehitama ehk infosüsteemi analüüs, puudub. Lihtsalt kirjeldades tuleb kõik 
senitehtu dokumenteerida ning üles joonistada. 
Infosüsteem  on  saanud  päris  mahukas.  Kokku  sain  102  erinevat  kasutusjuhtu,  mis  on 
otsesed  ning autonoomsed  toimingud  loodud registris. Õnneks on kasutusjuhud  olemuselt  
sarnased ning neid on kuute erinevat tüüpi:’ 
1.  Objekti või tehingu registreerimine ( luuakse  kirje). 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
8 
Projektid ja tööülesanded 
2.  Objekti  või  tehingu  otsing  ning  vaatamine.  Kasutaja  kasutab  filtreid  otsitava 
objekti  või  tehingu  leidmiseks  (filtreerida  saab  kõikide  parameetrite  järgi)  ja 
vajutab  „Esita“  nuppu,  mille  järel  kuvatakse  objekti  või  tehingut  puudutav 
informatsioon ning seosed. 
3.  Objekti omaduste muutmine (kirje muutmine). 
4.  Registreeringu  tühistamine.  Objekt,  mida  enam  ei  ole  või  tehing,  mis  ei  kehti 
enam, tühistatakse. Infosüsteemis on edaspidi info kätte saadav kui kehtetu info. 
5.  Registreeringu  taasavamine . See on tühistamisele  vastand   operatsioon . Ei ole väga 
tihti kasutuses. 
6.  Registreeringu kustutamine. Pärast operatsiooni ei ole info enam kätte saadav. 
Loodud  infosüsteem  saab  ning  uuendab  oma  mõned  andmed,  nagu  isiku  ja  ametikoha 
andmeid, ametnike registrist ning tulevikus hakkab välja pakkuma erinevaid teenuseid. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
9 
Tulemused 
4 
Tulemused 
  Sain  selge  ettekujutuse,  kuidas  SMIT-is  toimub  infosüsteemide  arendamine. 
Kasutusel on palju tehnoloogiaid, milledega ma ei olnud varem kokku puutunud. 
  Modelleeritakse  Enterprise  Architect  keskkonnas,  mis  on  sarnane  kolledžis 
kasutatavale  Racional   Rose -le  –   loogika   on  sama.  Praktika  käigus  sai  loodud 
andmemudel  ning  genereeritud  andmebaasi  loomise   skript   koos  test 
andmebaasiga. 
  Enim  kasutatakse  kõrgtaseme  keelt  Groovy,  mille  baasil  luuakse  GRAILS 
projekte. 
  Avastasin,  et  GRAILS  suudab  koos  hoida  SPRING-i  ning  HIBERNATE  ilma 
tohutuid  XML konfiguratsioone kirjutamata.  Turvalisus  koos logimistega näiteks 
töötab SPRINGSECURITY baasil. Suhteliselt lihtne on luua rollide ning õiguste 
süsteem. 
  GRAILS-i  domeenimudelis  vaid  üks  käsk  „belongsTo“  või  „hasMany“  ehitab 
kokku terve andmemudeli seoste süsteemi. Kuna kasutusel on  laisk  väärtustamine, 
ei tee nende seoste kaasas kandmine andmebaasi päringuid keerulisemaks, küll on 
vajadusel lihtne pöörduda etteantud muutuja poole. 
  Uurisin GRAILS pluginate  toimimist ning nende tohutuid võimalusi. Samuti on 
võimalik luua oma pugin, mingi spetsiifilise tegevuse jaoks. 
  Mõistsin,  et  GRAILS  programmeerimine  on  suund,  kuhu  on  mõttekas  pürgida. 
Üllatuslikult on GRAILS kasutamine Eestis vähe levinud. 
  Sain  ettekujutuse,  mis  asi  on  AJAX,  oskan  nüüd  teha  jQuery–s  päringuid, 
konverteerida saadetavat infot JSON-isse ning brauseriga seda näidata. 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
10 
Tulemused 
  Jõudsin arusaamisele, mis asi on LUCENE indekseerimine ning oskan seda koos 
jQuery päringutega kasutada. 
  Täiesti  uudse   asjana   õppisin  süsteemi  grid960  kasutama.  Teisiti  öeldes,  kogu 
traditsiooniline kujundus lihtsustus oluliselt. Näiteks tabeli tagide asemel antakse 
div klassile nimi ning see esitab andmed veebilehel kokkulepitud kohas. Vaadetes 
kirjutatud  kood  lühenes  pea  poole  võrra.  Lisaks  on  võimalik  kõik  vaated  vaid 
pisikeste muudatustega täiesti teiseks teha. 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
11 
Praktika sooritus 
5 
Praktika sooritus 
Kõike eelpoolnimetatut  IT Kolledžis ei õpetata, samas tuleb tõdeda, et enamus kasutusel 
olnud  märksõnad  ning   tehnoloogiad   on  IT  Kolledži  erinevate  ainete  sooritamisel 
loengutekstidest läbi käinud. Täiesti uue asjana, mida IT Kolledži õppekavas ei käsitleta, 
tooksin välja GRAILS  tehnoloogia . Tegemist on koodigeneraatoriga, mis kasutab Groovy 
programmeerimiskeelt.  GRAILS  tehnoloogia  baseerub  Javal.  GRAILS  tehnoloogia 
võimaldab suhteliselt väikese tööjõukuluga saada arvestatavaid tulemusi. 
Teise  olulise   osana   praktika  käigus  sooritatust  tooksin  esile  Enterprise  Architectiga 
modelleerimise .  Nagu   eelpool   mainisin,  on  tegemist  IT  Kolledžis   kasutatava   Racional 
Rose  analoogiga.  Kui  võrrelda  IT  Kolledžis  sooritatud  modelleerimist  praktika  käigus 
tehtuga,  oli  kolledžis  sooritatud  ülesanne  oluliselt  lihtsam  –  mõni  üksik  tabel 
andmemudelis,  mõni  üksik  infovajadus  jne.  Paraku  tegelikkuses  tuleb  lahendada  palju 
keerulisemaid  ülesandeid  ning  loomulikult  kasvab  ressursi  kulu  eksponentsiaalselt 
ülesande keerulisuse kasvuga.  
Kolmandaks  tooksin esile AJAX-i ja jQuery. Need koostöös, eriti veel kasutades JSON-i, 
võimaldavad  oluliselt  kiirendada  brauseri  tööd.  Enam  ei  ole  tarvis  andmeid  korduvalt 
suurtes   kogustes   kliendini  tarnida.  AJAX-i  päringuga  küsime  vaid  pisut  ning  juba 
näitame. 
Andmebaasi  koormuse  vähendamiseks  on  oluline  abimees  LUCENE  indekseerimine. 
Ning mööda ei saa minna ka kujundamise abilisest grid960 [8]. 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
12 
Hinnang praktikale 
6 
Hinnang praktikale 
Hindaksin  praktika  sooritamise  suurepäraseks.   Ausalt   öeldes  ma  ei  oleks  kujutanudki 
sisukamat praktikat ette. Töökorraldusliku poole pealt ma küll töötasin üksi, kuid mul oli 
pidevalt  võimalik  küsida  teistelt  programmeerijatelt  või  praktika  juhendajalt  kui  mul 
tekkisid  küsimused.  Loomulikult  ma  kasutasin  seda  ohtralt.  Samas  nn  grupitööd  esines 
ettevõttes suhteliselt vähe.  Mõistagi  alati  võib  nuriseda, kas just neid  tehnoloogiad ning 
selles  järjekorras  oli  parim  läbida  kuid  tuleb  lähtuda  ikkagi  ettevõtte   vajadustest . 
Kokkupuudet  GRAILS  tehnoloogiaga  hindan  väga  kõrgelt  ning  soovitaksin  seda  IT 
Kolledži  õppekavas,  näiteks   vooru   „ veebirakendused   Java  baasil“  raames  käsitleda  või 
koguni  viia  sisse  uus   voor ,  mis  oleks  läbitav  peale  eelpoolnimetatud  vooru  läbimist. 
Rõhutan, et GRAILS-ist arusaamiseks peab olema selge „veebirakendused Java baasil“. 
Uue  aine  raames  võiks  käsitleda  ka  SPRING  ning  HIBERNATE  ning  kõikvõimalikke 
abistavaid  puginaid,  mis  on  GRAILS-ile  loodud.  Lisaks  tuleks  käsitleda  jQuery-t  ning 
AJAX-i  ning  LUCENE  indekseerimist  otsingute  hõlbustamiseks.  Sellist  soovitust 
põhjendan  asjaoluga,  et  riiklikud  infosüsteemid  on  suures  osas  programmeeritud  Java 
keeles,  GRAILS  on  nn.  Java  kohal  ning  võimaldab  programmeerijal  väiksema  ressursi 
kuluga   saavutada  sama  tulemuse  ning  arvan,  et  see  tehnoloogia,  mis  on  kõigile  vabalt 
ning tasuta kättesaadav, on hetkel parim lahendus infosüsteemi loomiseks. 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
13 
Kokkuvõte 
7 
Kokkuvõte 
Praktika  käigus  sooritatud  tööülesanded  ei  valmistanud  mulle  väga  suuri  raskusi.  IT 
Kolledžis  õpitu  baasil  saab   rahulikult   infosüsteeme  looma  hakata.  Minu  poolt  alustatud 
infosüsteem  ei  ole  veel  praktika  lõpu  seisuga  valmis,  kuid  jätkan  tööd  kuna  olen  nüüd 
SMIT-i töötajate nimekirjas.  Lisaks on praktika käigus alustatud projekt ühtlasi ka minu 
diplomitööks.  
 
Järgnevalt paar vaadet minu poolt loodud infosüsteemist: 
 
Näide pääsuloa sisestamisest [Joonis 1], kus ruum lisatakse kasutades auto-complete, mis 
teeb jQuery päringu lucene indeksitele, ning  tagastab  loendi, millest kasutaja valib: 
 
Joonis 1 Pääsuloa sisestamine kasutades auto-complete koos lucene päringuga 
 
 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
14 
Kokkuvõte 
 
Ruum  vaade  [Joonis  2].  Vaade  tuuakse  esile  jQuery  päringuga,  jättes  taustale  loendi 
vaate,  milles  on  otsinguks   filtreerimine   kõikide  atribuutide  järgi.  Vaates  esitatakse  kõik 
ruumiga  seotud  info,   vajutades   „kehtetud  ka“  nupule,  esitatakse  ka  kehtivuse  kaotanud 
kirjed  (tühistatud,  kehtivuse  aeg  läbi).  Vajutades  Tee  pääsulubade  PDF,  tehakse 
kehtivatest pääsuõiguste kirjetest PDF fail. 
 
Joonis 2 Ruum vaade 
Enda  seisukohast  vaadates olen rahul, et leidsin praktikakoha suurte ning vastutusrikaste 
infosüsteemide lähedale. 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
15 
Kasutatud kirjandus 
8 
Kasutatud kirjandus 
8.1 
Praktika õppekirjandus 
1.  Groovy Documentation 
2.  Graeme Rocher and Jeff   Brown  -  The Definitive Guide to Grails 
3.  Erwin Vervaet - The Definitive Guide to Spring Web Flow 
4.   http://www.springsource.com/ 
5.   http://www.grails.org/ 
6.   http://api.jquery.com/jQuery.ajax/ 
7.   http://lucene.apache.org/ 
8.   http://960.gs/ 
8.2 
Aruande koostamisel abiks 
  www.smit.ee 
 
EESTI  INF OTE HNOL OOGIA K OLLE DŽ  
16