Kordamisküsimused lisandid kütused ja maardeained (0)

Lisandid/bio 1. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Plii, mangaan, raud. 2. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 3. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui  jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud  sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine  just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada  ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi  kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel  kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Määrimist ja põlemist soodustavad lisandid. 8. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah. 9. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On olemas. 10. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Saab 11. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle  vältimiseks teha? Kütus on oksüdeerunud, hoida kütus eemal päikesevalgusest ning lisada  korrosiooni pidurdavat lisandit. 12. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? Kuni 1 protsendini.


13. Millise lisandi keelustamise tagajärjel oli vaja asendada see kahe uue lisandiga ning  millistel põhjusel? Tetraetüülplii, pliiühendid ei eritu inimese organismist peaaegu üldse ja kui nad  on mitme aastaga jõudnud kriitilise koguseni, põhjustavad selliseid raskeid  haigusi, nagu neeru- ja maksatõved, närvipõletikud. Lisaks otsesele mürgisusele  on TEP ka keskkonnaohtlik - selle põlemissaadused reostavad loodust  pliiühenditega. Kardeti väljalaskeklapi pesa, väljalaskeklapi kulumist ilma  pliita. 14. Millised parameetrid alluvad veel lisandile? Jääkainete tekkimine, hõõrdumine, korrosiooni tekkimine, kütuse elektriline  juhtivus, väljalaske klapi kulumine, kütuse stabiilsus, õhumulliseinte  pindpinevus, määrimisomadused, külmas kliimas kristallide moodustumine  (diisel). 15. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Diislikütuses kasutatakse kolme värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks (EDK). Diisel : Marker Solvent Yellow 124 6-9 mg/l ja värvaine  Automate Blue 8 GHF 10-15 mg/l. Kerge kütteõli : Marker Solvent Yellow 124 6- 9 mg/l ja värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. Erimärgistatud KKÕ kasutamine pole lubatud, EDK lubatud kasutada põllumajandus ja kutseline kalapüük. 16. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast. 17. Millistel tingimustel on mõtet lisada CFPP alandavat lisandit diislikütusele? Külmakindlust tagavate lisandite kasutamine on mõistlik vaid juhul, kui  soovitakse suurendada suvise diislikütuse külmakindlust. 18. Millega on asendatud oktaaniarvu tõstvad lisandid tänapäeval? Etanool,MTBE,ETBE. 19. Kas biokütus on parem või halvem „tavalisest“ mootorikütusest? Miks? Keskkonnasäästlikkuse poolest parem, kuna seda toodetakse taastuvatest 
allikatest ning CO2 ringluse mõttes parem. Näiteks HVO on ka põledes palju 
puhtam biokütus.  20. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna  hakatakse?
Eestis müüakse biokütust, kannab nimetust Neste MY ning on 100% biokütus. 21. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest  allikatest pärit kütuseid?
10%, kuid mitte vähem kui 6.4% igas liitris. 22. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna  biokütuseks?


Esimese põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal on 
söögiks kõlbulik, näiteks suhkur, mais, rapsiõli, sojaõli.
Teise põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal ei ole 
söögiks kõlbulik, näiteks hein, jääktaimeõli, jäätmed.
FAME-esimene põlvkond. HVO-pigem teine põlvkond, CNG-teine põlvkond 23. Kas CNG on biokütus? JAH 24. Kas LPG on biokütus? EI 25. Miks on vaja taastuvatest allikatest toodetud kütuseid? Sellepärast, et need allikad taastuvad ruttu ja neid on võimalik jätkusuutlikult 
kasutada,  26. Kas palmiõli toorainena loetakse 1 või 2 põlvkonna alla Esimene põlvkond, kuna toiduks kõlbulik. 27. Mille järgi määratakse biokütuse generatsioon? Tooraine järgi. 28. Millised biokomponendid mõjutavad segus fossiilkütusega selle stabiilsust? 29. Millistel juhtudel saab ETBE-d lugeda taastuvaks biokütuseks? Juhul kui tema toorainena kasutatav etanool on biopäritolu 30. Mis on FAME FAME-Fatty acid methyl esthers, biokütus mis toodetud taimsetest õlidest ja 
loomsetest rasvadest. Toiduõlist ka. 31. Mis on HVO HVO-hydrotreated vegetable oil, biokütus mis toodetud jäätmetest ja 
taimejääkidest. 32. Kumb on parem, kas HVO või FAME? HVO, kuna külmas stabiilsem ja tootmine jätkusuutlikum ja loodussõbralikum 
ning puudub vaidlus toit vs kütus. FAME-külmub, veekasutus suur, metsade 
raie sellepärast ja toodetakse söögikõlbulikust toorainest. 33. Mis on E10 ja E5? Bensiin erineva (bio)etanooli sisaldusega. 34. Kas kõik biokütused sobivad kõikidesse autodesse? EI 35. Milliseid biokütuseid võib puhtal kujul kasutada? HVO,FAME ja bioetanool.