Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus (0)

Tallinna Polütehnikum
Referaat
Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus
Õpilane: Saamuel Pedosk
Õpetaja: Taavi Toppi
Tallinn 2012

Sisukord

Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus 2
Tehnoloogia tulevikus 3
Preagused lisasedmed 3
Mida võiks veel arendada? 3
GPS süsteemid 4
Printerid 4
Klaviatuurid 5
Hiired 6
MP-3 mängijad 7
Projetorid 8
Audioseadmed 9
Veebikaamerad 9
Kasutatud kirjandus 10

Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus

Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll.
Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses kasutusele tulema elektroonilised seadmed . Alates üheksakümnendatest on hakkanud see tehnoloogia arenema ülisuure kiirusega, võib isegi väita et suurema kiirusega kui valguskiirus on. Miks see nii on seda hetkel ma kindlalt öelda ei saa, kuigi mina siklikult arvan, et see areng on hakkanud toimuma maaväliste olendite tõttu.

Tehnoloogia tulevikus

Vaadates, kui kiiresti on tehnoloogia siiani arenenud, pole ime kui varsti ei olegi enam midagi peale mõtlemise vaja. Litsalt su ajju paigaldatakse kiip
( mis on lisaseade ) ja sellega sa saad kõike elektroonikategevust jälgida ja sellega toimetada.

Preagused lisasedmed

Lisasedmed on arvutile juhtmetega lisatavad seadmed ja mis pole arvutitele esmavajalikud. Tänu lisasedmetele ongi hetkel arvutiga toimetamine lihtne. Kujutle, kuidas sa kasutaksid arvutit ilma hiire või klaviatuurita. See oleks praktiliselt võimatu. Tänapäeva laptopidel enam hiirt ja klaviatuuri enam lisasedmeks ei peeta kuna see on juba laptopile sisse ehitatud. Samamoodi kõlarid mis on lisaseade lauaarvutil( enamustel ), kui juba intergreeritud laptopidel. Põhilised lisaseadmed mida hetkel kasutatakse on: printerid, skännerid, monitorid , prošektorid ja muud. Muidugi on olemas ka väga palju lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks. Näiteks: Usb kaudu lisatavad lennukipuldid, relvad,roolid ja auto osad ning väga palju muud. Kõik need asjad on arenenud ja tekkinud kolmekümne aasta jooksul.

Mida võiks veel arendada?

Minuarust võiks veel arendada kõiki lisasedmeid. Olen veel kahevahel hiire puhul, kas puuteekraanid on paremad kui hiired. Puuteekraanid muidugi ei ole lisasedmed ja seetõttu oleks odavam osta hiirega arvuti kuna, kui hiir katki läheb on seda palju lihtsam vahetada. Puuteekraanide vahetus oleks aga väga kallis. Hiirtele võiks tulla juurde rohkem funktsioone millega oleks asju lihtsam teha. Väga suure arengu teinud printerid võiksid muutuda rohkem multifunktsionaalsemateks ja skännerid samuti.DVD Ja CD seadmete ajastu on minuarust vaikselt juba läbi, rääkimata floppidest. Nad mahutavad liiga vähe. Selle asemel on hetkel väga funktsionaalsed väliskõvakettad. Needki arenevad aastatega suuremateks. Ühesõnaga kõik on arenemas tohutu kiirusega.

GPS süsteemid

GPS on ülemaailme neda määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Selle abil saad teada kus asud, sellega sa saad navigeerida ja selle kaudu saad teada kus keegi asub. Sellega saab määrata oma sukohta isegi halva ilmaga. Ka GPS areneb tohutu kiirusega ja kogu aeg. GPS süteemid on redigeeeritavad ja kasutatavad ka arvutitites.

Printerid

Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Printer on üks arvuti lisaseade.Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad.Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks , kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid, monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid, maatriksprinter e. nõelprinter, õisprinter, LED-printer,vedeltindi printerid, CIJ tindiprinterid, DOD printerid,tahke tindi printerid,värvi sublimatsiooni printerid ja termoprinterid. Minuarust võiks need printerid muutuda multifunktsionaalseks ehk võiks tulla välja selline printer mis seisab sul kodus nurgas ja paned siis arvutist printima sellise tehnoloogiaga millega ise tahad . Võiks olla printer kõikide nende eeltoodud teholoogiatega.

Klaviatuurid

Klaviatuurid on olnud aegade jooksul suhteliselt muutumatud. Klaviatuuride sinu on sama, muutunud on ainult välimus ja kompaktsus. Esimeseks klaviatuuriks võiks pidada trükimasinat. Ma usun et klahvide asetus on tulnud trükimasinast. Klaviatuur on lisaseade mille abil saab sisestada arvutisse tähemärke või kombinatsioone. Alguses anti klaviatuuriga arvutile käsklusi. Esialgu oli klaviatuuril suur ümar ots, siis muutus see ots väiksemaks ja tänapäeval saab klaviatuuri ühendada USB-ga. Olenemata, et kalviatuurid on tänapäeval ühendatavad USB-ga on Lauaarvutitel ikka veel eraldi klaviatuuri ots olemas. Tänapäeval, nagu enne rääkisin pole klaviatuur enam lisaseade, kuna see on juba sellele sisse ehitatud. Mina ootaks ikka, et tulevikus saaks kirjutada oma mõtetes( Oma ajus näiteks annad käskluse ja siis kiip laseb selle teksti kirjutada arvutisse). Tänapäeval on veel olemas klaviatuure mis reageerivad hologrammidele mingil pinnal (näiteks hologramm näitab lauale kalviatuuri ja kui sa laua peal olevat hologrammi toksad sisestab see märgi arvutisse)

Hiired

Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Hiire leiutas 1963 Douglas Engelbart , kelle jooniste järgi valmistas Bill English samal aastal esimese prototüübi. 9. detsembril 1968 esitles Engelbart San Franciscos kolmenupulist hiirt esmakordselt laiemale publikule. 1982 leiutas Steve Kirsch esimese optilise hiire, mis vajas töötamiseks hiirematti, millele oli prinditud ruudustik. Kuigi need hiired olid väga täpsed, ei saanud nad väga populaarseks. 1983 turustas Apple oma esimese hiire osana Apple Lisa arvutikomplektist. Hiirel oli vaid üks nupp, millest sai Apple'i hiiri iseloomustav ja neid teistest tootjatest eristav tunnusjoon.
1999 lõi Agilent esimese optilise hiire anduri, mis töötas hiirematitagi.
2004 tõi Logitech müüki esimese hiire, mis kasutas asukoha määramiseks laserit. Selleks vajaliku anduri lõi Agilent. Laseripõhine asukoha määramine optilistel hiirtel tõi kaasa suure arengu hiirte täpsuses. Suurimad hiirte tootjad on Microsoft ja Logitech. Tänapäeval on olemas ka bluetooth , infrapuna ja lühilaineliste raadiolainete saatjate hiired e. Ilma juhtemteta hiired. Hiired jagunevad tööpõhimõtte järgi kolmeks: mehaaniline hiir, optomehaaniline hiir ja optiline hiir. Lisaks on tänapäeval kasutusel muidki klassikalisi hiiri asendavaid osutusseadmeid. Mina isiklikult ei kujutaks arvutit ette ilma hiireta, kuna ilma selleta oleks väga raske arvutiga tööd teha. Hiirte otsikud olid algselt PS/2-ed , kuid nagu ikka on tänapäeval need ühendatavad ka USB-ga. PS/2 ots lauaarvutitel, kuhu panna hiirt on tänaseni säilinud. Kui laptopidest rääkida, siis neil on hiire asemel touchpad e. Puutetundlik osa millega saad hiirt liigutada ja laptopide jaoks pole hiir enam lisaseade. Aastal 1988 leiutas George E. Gerpheide puuteplaadi. See on osutusseade, mida kasutatakse kõige rohkem sülearvutites, kus see on tavaliselt paigutatud klaviatuuri alla. Puuteplaate kasutatakse ka lauaarvutite klaviatuurides, kus nad on tavaliselt paigutatud sõrmistiku parempoolsesse ossa . Puuteplaati kasutatakse tavaliselt kursori juhtimiseks sõrme liigutamisega paneeli pinnal. Puutepatjadel on tavaliselt ka nupud, kuigi enamus puuteplaate reageerib koputusele plaadile justkui vasakpoolse klahvi vajutusele. Arvutihiired võiks tulevikus areneda sinnamaani, et enam ei peaks midagi kätega tegema vaid sul on ajus kiip mis liigutab arvutil hiirt nagu sina ise tahad.

MP-3 mängijad

MP3-mängija on digitaalne muusikamängija. Selle esmane kasutus on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmeid on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab ka mängida mänge, vaadata videofaile ja pildifaile ning tihti pakuvad nad võimalust ka heli lindistamiseks. Andmete salvestamiseks kasutavad MP3-mängijad kõvakettaid, microdrive kettaid või välkmälu. MP3-mängijad on eksisteerinud 1998. aastast alates, alustades 32 MB mahutavate mängijatega kuni tänapäevaste mudeliteni, mille kettamahud ulatuvad sadadesse GB-sse. Enimlevinud MP3-mängijad on Apple iPod seeria mängijad, kuid valik on tänapäevaks tõesti vägagi lai ehkki aina populaarsemaks eraldiseisvatest MP3 mängijatest on muutunud MP3-mängija funktsiooniga mobiiltelefonid . MP-3 mängiad on alates tema leiutamisest olnud väga populaarne noorte seas. Noored saavad olla selle abil eraldatud ümberringsest maailmast. MP-3-me mängija eelkäijaks võiks pidada kasetti või isegi cd-mängijat. MP-3-me andmemahud kasvavad tohutul kiirusel samuti ka kvaliteet. Kui MP-3 katki läheb kasutatatkse seda tavaliselt mälupulgana, kuna see on tavaliselt ühendatav USB-ga. Odavama MP-3 üks nõrgemaid külgi on see et heliots kulub ja läheb suhteliselt kiiresti katki. Pole olemas vist noort kes pole kunagi MP-3-est muusikat kuulanud. Tänapäeval ei ole vaja enam MP-3-me osta kuna tema hunktsioonid on juba olemas telefonides alates 2001 aastast.

Projetorid

Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk dataprojektor (ingl Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile . Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid , DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projitseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust . Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö visualiseerimisel, konverentsidel esitluste tegemisel, erinevatel üritustel videopildi edastamiseks ja ka kodudes kodukino funktsiooni täites. Projektorite üheks plussiks on see, et kui seda lasta kuskile tahvlile või seinale ning seda vaadata, ei riku see nii hullusti silmi, kui vaadates otse arvutiekraani. Projektoreid kasutatakse koosolekutel, koolides ja loengutes, et suurele rahvahulgale näidata mingeid asju. Projetoriga saab vaadata kõike: Filme, pilte, teksti jm. Paljud inimesed kasutavadki projektorit teleka asemel, kuna see tuleb soodsam, kui osta mõni suur plasmateler. Projetorid on minu arvates juba üsna kauegele arenenud. Mina näeks siiski, et tulevikus pistad ühe pulga arvutisse ja siis on üks väike kuubik , mis näitab sulle õhku pilti ilma, et peaks seda kuskile seina peale suunama. Sellega jääks ära igasugune projetoritahvlite tassimine ja seinte tühjaks tegemine.

Audioseadmed

Audiosedmed on kõik seadmed, millega saab tekidada heli. Audioseade on näiteks kõlar, mikrofon või isegi tavaline raadio.
Mikrofon oli algselt leiutatud suurtele rahvahulkadele kõne pidamiseks, kuid tänapäeval on see seade mida inimesed kasutavad üleinternetilisel suhtlemisel. Mikrofonid ühendatakse kindla otsaga arvutisse, tavaliselt on see roosa . Väga harva ühendatakse mikrofoni USB-ga. Tänapäeval pole mikrofon enam laptopidel lisaseade vaid see on intergreeritud. Mikrofonid võiks areneda sinna maani , et sulle käib üks jublakas suhu ja siis sa räägid nagu tavliselt ja teised inimesed ei saagi aru et sa kellegiga räägid.
Kõlareid on juba tänapäeval muutunud väga võimsateks. Tavaliselt ühendatakse nad arvutisse kindla otsaga, harva ka USB-ga. Netisuhtelimel kasutatakse tänapäevad rohkem kõrvaklappe. Tulevikus võiks igal inimesel olla kõrva sees üks jublakas millega sa kuuled inimest nii, et keegi ei saa aru et keegi sinuga räägib.

Veebikaamerad

Veebikaamera on videokaamera, mille väljundit saab ühendada Interneti või arvutiga. Harilikult on veebikaameraks aeglase skaneerimisega CCD videokaamera, mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (näit. üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega.
Üheks populaarseimaks kasutusvaldkonnaks on videoühenduste loomine, mis võimaldab kasutada veebikaameraid videokõnedeks või videokonverentsideks. Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena.
Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõndasid sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil. Veebikaameratega tehaksegi tänapäeval suuremosa kõned. Sa võid selle kaudu näha kedagi teiselt poolt maailma. Paljudel laptopidel on juba sisse ehitatud veebikaamera ja seetõttu pole mõtet enam neid osta. Tulevikus ilmselt tõrjub netisuhtlemine välja telefonid , kuna nede abil saab suhelda tasuta ükskõik millisesse maailma otsa.

Kasutatud kirjandus

Minu pea
www.et. wikipeedia .com