Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks ATC järgi?
  • Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha?
  • Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse?
  • Kui jah siis millised ja millises kontsentratsioonis?
  • Millised parameetrid alluvad veel lisandile?
  • Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada HVO-d ehk hüdogeenitud taimeõli?
  • Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada biodiislikütust ehk rasvhappemetüülestreid FAME?
  • Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks?
  • Mis on ETBE ja EtOH ning milleks neid kasutatakse?
  • Kui jah siis millises kütuses?
  • Kui ei siis kuna hakatakse?
  • Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid?
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta:
1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid ( tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)?
Jääkainete tekkimise vastased lisandid;
Veeldajad/DCA komponent ; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad.
2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia.
Mangaan; Kaalium ; Plii
3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)?
4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama ?
On sees olemas
5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent?
Kütusekomponent
6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast?
Toornaftast
7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha?
Hakkas vaiguliseks muutuma . Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse.
8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse?
Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks. Marker Solvent Yellow 124 5-9mg/l; Värvaine Automate Blue 8 GHF 10-15mg/l; Värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l.
9. Kas oktaaniarvu lisandid on kütustes lubatud, kui jah, siis millised ja millises kontsentratsioonis?
On lubatud, MeOH, ETBE, MTBE 8-150ppm
10. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele?
Ei
11. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel?
Ei ole, kütustes on kõik juba sees olemas.
12. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta?
Jah
13. Kas väävlisisaldust saab lisandiga muuta?
Ei
14. Kas tihedust saab lisandiga muuta?
Kui seguneb küttega, siis saab, kui ei segune, siis ei saa.
15. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta?
Ei
16. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit?
Jah
17. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid?
Jah
18. Millised parameetrid alluvad veel lisandile?
19. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada HVO-d ehk hüdogeenitud taimeõli?
Segamise piiri diislikütusega ei ole kuni vastab EN 590 standarditele.
20. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada biodiislikütust ehk rasvhappemetüülestreid ( FAME )?
7mahu%
21. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks?
I põlvkond- Bioetanool, biodiislikütus; Biometaan. II põlvkond- Sünteetilised biokütused; Biogaas; Biovesinik.
22. Mis on ETBE ja EtOH ning milleks neid kasutatakse?
Etüültertbutüüleeter- mõlema juuresolu kütuses vähendab süsinikmonooksiidi ja mittepõlenud kütuse hulka
Etanool- alternatiivkütus, kasuttatakse et keskkonda säästa ja ökonoomsuse põhimõttel.
23. Mis on FAME? Rasvhappe metüülestrid- Vähendab põlemisjääke(CO-d, tahked osakesed, sulfaadid, põlemata süsivesinikud)
24. Mis on HVO? Hydrotreated vegetable oil- puhas põlemine, külmaomadused väga head, parandab diislikütuse kvaliteeti.
25. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse?
Biodiisel olemas, kus kasutatatkse FAME-i.
26. Kas biokütus on parem või halvem „ tavalisest “ mootorikütusest? Miks?
Parem- vähendab CO-d, vähendab põlemisjääke jne, mootorile paremad.
27. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid?
Kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta #1 Kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerton06 Õppematerjali autor
Biokütused; lisandid

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsimused lisandid kütused ja maardeained
3
docx

Kordamisküsimused lisandid kütused ja maardeained

Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Määrimist ja põlemist soodustavad lisandid. 8

Kütused ja määrdeained
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC;

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³, · elavhõbe = 13520 kG/m³ · titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC;

Materjaliõpe



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun