RAHVASTIKUPOLIITIKA (0)

RAHVASTIKUPOLIITIKA
 
Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit
Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon , pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud , traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused.
Suremust mõjutavad tegurid: vaesus , halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid , sõjad, veepuudus , looduskatastroofid , õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald .
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.
Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe.
Rännete jaotamine: vabatahtlikud ( abiellumine , töö, õppimine) ja sunniviisilised ( küüditamine , sõjapakku minek, näljahäda ).
Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid .
Rände tõmbetegurid : kõik eelnev vastupidi.
Positiivne mõju lähteriigile : väheneb tööpuudus , migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale , tuuakse sisse uusi kultuuritavasid.
Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud , sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab.
Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid.
Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile.
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.
Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi.
Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti.
Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa- alale , enamasti linna või linnastusse.
Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad.
Territoriaalne segregatsioon on see, kui inimesed kogunevad erinevatesse kohtadesse seisuste järgi.
Millised probleeme toob kaasa ülelinnastumine arengumaades? Tööpuudus, kooli- ja lasteaiakohtade puudus, alkoholism , narkomaania, haigused, vägivald jne.
Miks on vaja plaaneerida linna KK? Peab vaatama linna miljööd, hoida alles pargid, rohelus, vanalinna peaks säilitama, ja et üks ehitus ei kahjustaks teist. Nt, kui ehitatakse väikse maja ette suur maja, siis ei ole seda teist maja nähagi enam
Nimeta KK probleeme linnades? Sudu , reostus jne