Rahvastik (1)

1. Analüüsi maailma rahvaarvu dünaamika joonise põhjal, miks suureneb rahvaarv ka pärast seda kui juurdekasv on vähenenud? Selleks et rahvaarv lõpetaks suurenemise peaks iive vähenema. Kui iive on negatiivne on ka rahvaarv madalam. Rahvaarvu juurdekasv ei saa enne langeda kui iive on negatiivne.
2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna- Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad , viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani. Ameerikas ja Austraalias on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal asustus hõre. Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal.
3. Võrdle rahvastiku paiknemist sama rahvastiku tihedusega Egiptuses ja Ukrainas. Mis seda mõjutab? Ukraina on ühtlasemalt paigutunud kui Egiptus . Egiptuses on tihe asustus vaid Niiluse orus kuna sealne kliima on väga palav ning vett on vaid niiluse orus ja oaasides . Ukraina loodusolud lubavad inimestel ühtlasemalt paikneda.
4. Milliseid globaalprobleeme põhjustab rahvastiku kiire kasv?

• Looduressursid lõppevad
  
• Maavarad saavad otsa
  
• Naftavarud lõppevad
  
• Soodsate elupaikade puudus
  
• Jäätmete uputus
  
• Elamispinna puudus
  
• Ränded
  
• Rahvaste vahelised konfliktid, kuritegevuse kasv
  

5.Põhjenda miks on asustus tihe:

• Jaapanis - sobiv kliima, viljakad mullad , piisavalt loodus- ja maavarasid , majanduslikult arenenud riik
  
• Bangladeshis -
  
• Hollandis – sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud riik, majandus arenenud, heaolu riigis kõrgel tasemel
  

Miks on asustus hõre:

• Kanadas – karm kliima, mullad vähe viljakad, suved lühikesed aga talved pikad
  
• Austraalias – keskosas kõrbe alad, vähe viljakad mullad, ebasobiv kliima
  
• Mongoolias –
  

6. Võrdle sündimuse ja suremuse dünaamikat Hiina, India ja Jaapani näitel!

• Hiina – suremus on alates 1980 aastatest stabiilselt madal, riigi tervishoiu poliitika on ühe enam arenenud. Sündimus iga aasta väheneb, selle taga on karm perepoliitika.
  
• India – suremus iga aastaga väheneb, kuna meditsiini kättesaadavus paraneb . Sündimus väheneb aga on siiski kõrge. Arengumaa .
  
• Jaapan – suremus madal; 1980 aastateni vähenes, peale seda on taas suurenenud. Sündimus vaheldub aga üldiselt madal.
  

7. Milliseid probleeme tekitab kõrge iive Tansaanias? Loodusressursside lõppemine ( magevesi ), maavarad saavad otsa, soodsate elukohtade puudus, hiljem tööpuudus
8. Põhjenda kuidas mõjutab sündimust:

• Naiste haridustaseme tõus – kasutatakse üha enam rasestumisvastaseid vahendeid, abordi võimalus, soovitakse teha karjääri, seetõttu sündimus langeb.
  
• Naiste tööhõive tõus – soov karjääri teha, end majanduslikult kindlustada; naised on ühiskonnas meestega võrdsed, palju aega pühendatakse tööle, seega sündimus langeb.
  
• Linnastumine – sündimus väheneb kuna pole vaja enam nii palju lapsi koduste tegemiste abistamiseks , linnas elu kallim, haridus kallim, pereplaneerimine .
  
• Heaolu üldine kasv riigis –
  

9. Millised tegurid võivad põhjustada negatiivset iivet? Pereplaneerimine, erinevad kooselu traditsioonid, erinevad väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks.
10. Analüüsi rahvastikupüramiidi, millised sotsiaalmajanduslikud probleemid on sellel riigil praegu, millised 25 aasta pärast? 15 – 69 aastaste osakaal väga suur, lapsi vähe, ja 75+ on ülekaalus naised, selles eas mehi väga vähe. Praegusel hetkel on sel riigil probleeme tööpuudusega, madala iibe ning rahvastiku vananemisega. 25 aasta pärast aga on tööealiste inimeste arv väike ning need ei suuda riigile piisavalt makse maksta et ülal pidada vanureid ja alla 18 aastaseid. Tekivad tööjõu puudused ning võõrtööjõu sissetoomisega seotud konfliktid.
11. Milliseid abinõusid kasutavad riigid rahvastikupoliitikas? Erinevaid seadusandlikke ja poliitilisi ettekirjutusi, nt Hiinas on väga ranged piirid seatud, et peres võib-olla 1 laps, kui on rohkem kaotatakse pere igasugused hüved ehk siis riigis on kehtestatud ühelapsepoliitika. Veel kasutatakse maailmas veel abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke piiranguid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamise – ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet ka kvootidega.
12.Milliseid probleeme tekitab hiidlinnade teke? Jäätmete probleemid, keskkond saastub üha enam, kuritegevuse levik, teedevõrgustiku rajamisega kaasnevad probleemid
13. Millised linnastumisega seotud probleemis on ühised nii Põhja kui Lõuna riikidele? Millised vaid arengumaade linnadele? Ühised probleemid on, et puhast vett ei jätku, prügimajandus hakkab ohustama inimeste tervist ja levib kuritegevus . Ning ainult arengumaade puhul on võib olla elukohtade puudus, haiguste kiirem levik ja joogivee puudus.
14. Mõisted:

• Migratsioon ehk ränne on inimeste alalise elukoha vahetus.
  
• Emigratsioon ehk väljaränne
  
• Immigratsioon ehk sisseränne.
  
• Remigratsioon – tagasipöördumine oma ajaloolisele sünnimaale.
  
• Urbaniseerumine ehk linnastumine – linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
  
• Pendelränne – liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel.
  
• Demograafiline kriis -
  
• Assimilatsioon – sarnastumine
  
• Pagulus –
  
• Demograafiline plahvatus – kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest.
  
• Aglomeratsioon – inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa- alale , enamasti linna või linnastusse.
  
• Megapolis ehk hiidlinn – suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
  
• Slumm – valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades.
  
• Lähteriik – riik kust välja rännatakse.
  
• Sundränne – alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel.
  
• Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon – inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.