Rahvastiku
paiknemine, asustus, linnastumine
1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast.
Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades,
kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on
Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud
looduslikest faktoritest – näiteks ei ole linnasi paigutatud
jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus
on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest
ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem.
2. UMA’s on
Põhja – Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Saluaar
Õppematerjali autor
elupinda kui laialivalgunud linnas. Töö teises osas käsitletakse laialivalguvat linna. See on linnatüüp, kus linn kasvab kiiresti väljapoole seniseid piire. Kaasa aitavad sellele näiteks nii infrastruktuuride hoogne areng kui ka inimestele vajalike asutuste (poed, restoranid) väljakolimine linnakeskustest selle servaaladele. Inimesed kolivad äärealadele soovist elada paremas elukeskkonnas, kuna linnakeskuses on liiga tihe asustus. Laialivalguva linna kõige aktiivsemaks elanikkonnaks on pereealised, kes soovivad näiteks ka oma lastele turvalisemat elukeskkonda. Burton (2000) väitis, et kompaktses linnas on ka kuritegevuse protsent kõrgem kui väiksema tihedusega piirkondades ehk valglinnastutes. Laialivalguvate linnade puhul on negatiivseks suur autostumus, samuti laiale maa-alale ehitatud majapidamised, mis võtavad enda alla nii väärtuslikku põllu- kui ka metsamaad, samuti väheneb ökoloogiline mitmekesisus
Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud
................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis...........................................................................................................17 5.2. Vanuseline koosseis......................................................................................................17 6. LINNASTUMINE...........
5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem. Majandustase eripiirkondade suur. Brasiilias 8miljonit inimest, kelle sissetulek alla dollari. Eestlased kasutavad Brasiilias toodetud lennukeid. Ida-Aasia Teinud suure hüppe läbi. Jaapanis tulevane probleem, rahvastiku vananenmine. Hiina on väga erinev ülejäänud ida aasiast. Väga kiire hüpe noore rahvastiku arvelt jaapanis oli see 80datel. Põhja-Korea. Lõuna-Aasia India, sri lanka, Nepal, Bangladesh. Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka.
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid