Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine (0)

Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine
1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest – näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem.
2. UMA’s on Põhja – Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud)
3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal
Probleem – Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest , töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine – Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi. Sööti on ka jäetud vanemad tuhlipõllud ning metsa lastud kasvada karjamaad .
4.
Kõikides maailma eri piikondades on diagrammi põhjal näha 1950. aastast kuni 2010. aastani näha linnastumise drastilist kasvu, prognoositakse ka linnastumise vähemjõudsat kasvu 2050 . aastani.
Esimene tegur mis inimesi linna elama meelitab on kindlasti eraldatud ning vähem asustatud kohtades linnaga võrreldes piiratud võimaluste ilmnemine. Puuduvad hästi tasuvad töökohad, puuduvad head koolid lastele ja osades kohtades on ka poed inimestest väga kaugel. Lisaks puuduvad veel vajalikud igapäeva kohad kus käiakse – haigla , juuksur , restoran, autoremonditöökoda, tööriista ja elektroonikapoed jne.
Teiseks teguriks võib pidada sündimuse suurenemist – Inimesi sünnib päevast päeva maailmas aina rohkem ning sündimus domineerib tugevalt suremuse üle. Kuna linnas elab juba kordades rohkem inimesi kui linnas, kes kõik endale peresid loovad, on iseenesest mõistetav, et rahvaarv linnades jõudsalt kasvab
5. Enim kasvab Linnarahvastik prognoositavalt aastaks 2050 Aasias – kuni 19%. Selle põhjuseks on arvatavasti eelmises punktis välja toodud tegurid – Suur Sündimus ja piiratud võimalused maa kohtades.
6. Arengumaade kiire linnastumine ja areng sai alguse peale kolooniamaade iseseisvumist. Enamasti seisnes arengu kiire kasv riigijuhtide võimalus riiki arendada sellele kasulikust vaatenurgast – kus hakati müüma loodusvarasid, kus tehti lageraieid puidumaterjali jaoks, kuhu ehitati suuri istandusi.
7. Reostus – Mida suuremad on linnad seda rohkem on linnades inimesi. See tähendab omakorda et on ka suurem reostuse protsent. Suurtesse linnadesse rajatakse sageli tehaseid, mille heitgaasid reostavad vett, pinnast ning õhku. Linnas on ka palju mitte ’rohelisi’ kütuse põlemisel töötavaid masinaid, mis diisli ning bensiini põletamisel energiat liikumiseks loovad, Bensiini ja diisli põlemisel saadud heitgaasid reostavad õhku. Masinate suure arvukuse tõttu on linnas ka õhusaastatuse protsent kordades suurem. Probleemi põhjustajaid on veel – Olmeprügi jäägid, keemiliste vahendite kasutamine (teede puhastus, parkides ja kasvatustes putukamürkide kasutamine jne)
Ressursside liigne tarbimine – Kuna linnades asuvate inimeste arv on väga suur, on ka nõudlus eluksvajalike igapäevaste ressursside järgi väga suur – Inimesed tarbivad igapäevaselt väga palju vett, toitu ja elektrit. Näiteks luuakse elektri genereerimiseks mitmeid mitte loodussõbralikke tehaseid, kus saadakse elektrit näiteks puidu põlemisel tekkivast energiat – see tegevus kulutab puiduressurssi. Vee puhastamiseks on vaja elektrit, sest suurema osa sellest tööst teevad ära masinad , elekter jäällegi genereeritakse näiteks ressursside põletamisest.
8. Arenenud riigid on arenenud järk järgult aja jooksul ning omas tempos erinevalt arengumaadest, kus areng sai alguse alles siis kui nad kolooniaid pidavate riikide alt vabanesid ja iseseisvusid. Peale iseseisvumist on üritatud arenenud maadele väga kiiresti järgi jõuda, sellest tuleneb ka kiire linnastumise arvu kasv. Üks arengumaa , mis on väga jõudsalt arenenud, on Lõuna – Korea
9. Linna sisestruktuuri mõjutavad väga palju mingi linnaosa asend ja kaugus linnakeskusest, maa hind ning linna funktsioonid. Lisaks võib linnaosade jõudsust mõjutada ka väga tühine tegur, näiteks kuulsate inimeste eelistus – Näiteks võin tuua Tallinna külje all asuva Kalamaja, mis hakkas jõudsalt arenema peale kuulsate inimeste sinna kolimist. Järgmiseks Tallinna arenevaks linnaosaks võib nimetada Koplit, mis areneb täpselt samal põhjusel.
10. Valglinnastumine New Yorkis Ameerikas
Suur Õun ehk New York on Ameerika suurima populatsiooniga riik milles toimub valglinnastumine koguaeg . Valglinnastumine New Yorkis on lõhestanud Linna viieks suureks linnaosaks, milleks on Manhattan, Bronx , Brooklyn, Queens ja Staten Island . New Yorki valglinnastumise negatiivseteks ilminguteks on näiteks Rasside vaheline ebavõrdus ja pinge – põhjenduseks haridus, töökohad ning erinev kultuur. Vaesus ja tööpuudus – valglinnastumisel võivad välja areneda ka vaesemad piirkonnad, kus on piiratud töökohad ja hariduse omandamise võimalused. Suureneb ka populatsioon mille tagajärjel suurenevad nii ressursside tarbimine kui ka reostus. Lisaks on NY valglinnastumise üks suurem tegur inimeste hirm terrorirünnakute ees, massiline Manhattanilt välja kolimine sai alguse pärast 2001 toimunud terrorirünnakut World Trade Center -ile
11. Vaesed linnaosad on üks suur linnastumise probleem näiteks Hiinas. Pekingisse kolivad igapäevaselt sisse inimesed ümber asuvatest eraldatud paikadest et otsida oma perele või enesele paremini tasuvaid töökohti. Suur osa sellistest inimestest aga ei suuda endale hästi tasuvat töökohta leida, mõni ei leia üldse. Selle tagajärjed ongi see, et inimesed elavad külg külje otsas nagu sardiinid karbis vaestes linnaosades, mis kubisevad vaestest koolidest, ei ole ohutud – valitseb suur kuritegevus ja väga väga vaesest sotsiaalsest infrastruktuurist.
12. Megalinnad tekivad linnade kokku kasvades või linnastute suurenedes. 2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo .
13. Linna all on metroo , kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas .
14.
1) Kuidas erinevad üksteisest Eeslinnastumine ja Valglinnastumine? Mis vahe on Linnastumisel ja Taaslinnastumisel. Kas linn saab Taaslinnastuda ilma esmalt Linnastumiseta?
2) Kui palju on Los Angelese linnastumisprotsent suurem Pariisi omast? Kui palju on Pariisi oma väiksem Mumbai Linnastumise protsendist?