· Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel
Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks
Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg http://static2.visitestonia
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid
ülevalt poolt) millised külad on iseloomulikumad Eestile, millised saarte ja ranniku Eestile- maa-asulatest eestile kõige isel hajakülad, kesk-eestis ahel-hagu ja ridakülad, Peipsi ääres ja setumaal tänavkülad, Põhja-ja Lääne-Eestile ning saartele isel sumbkülad Eesti rahvastiku tihedust-30,9, külasid-327, linnade arvu-47 linnastumise %-EITEA ,linnastumine- on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine, osata tuua näiteid linnalisest ja maa-asulast-EIOSKA
utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile marksism sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass sotsiaaldemokraatia ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat
Vee probleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Toidupuudus Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Linnastumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Maailma urbaniseerimine Kasvuhooneefekt Kütuse põlatamine ja tehnoloogilised protsessid suurendavad CO2 sisaldus õhus. Metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja CO2 sidumine taimedes fotosünteesil. Tööjõu nõudluse kahanemine Igal aastal kasvab tööpuudus maailmas 2-3 miljoni võrra. Tööstusriikides sunnib see inimestele peale odavad töökohad koos kehvade töötingimustega
25-29 5 193 560 2 212 2 420 30-34 3 850 358 1 718 1 774 35-39 2 100 135 1 100 865 40 ja vanemad 441 21 239 181 Linnalise Vanuserühmad 10 807 1 488 5 024 4 293 d asulad kokku Alla 20 457 372 85 0 20-24 2 105 514 1 261 329 25-29 3 726 335 1 556 1 834
šovinism - mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. anti-Semitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. dominion - Suurbritannia autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. urbaniseerumine - linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. globaliseerumine - protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade allutamine. 2. UUSAEG (17.saj algus-I MS-ni)
tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid esimestest inimasulatest esimesed linnad ja linnriigid ja mis on neist tänaseks saanud? Kuigi linnalise eluviisi algatajateks peetakse sumereid, küündib linnalise eluviisi algus tegelikult tagasi ligi 10000 aasta tagusesse aega kes sumeritest ette jõudsid? [1:5] Sealsamas teoses on öeldud, et linna ja riigi piirid olid mõisteliselt üsna hägused ning omavahel väga tihedalt seotud. Seepärast kutsutakse neid tihti ka linnriikideks, nagu tänapäeval on nendeks näiteks Vatikan, Monaco, San Marino ja Singapur. Ajaloos on käibel mõiste linnriik, kuigi mitme linnriigi omavaheline ühendus ei tarvitsenud
Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse
45. paremad haridusvõimalused, huviharidus, ülikoolid; 46. paremad vabaaja veetmise võimalused; 47. rohkem teenuseid (kabandus, arstiabi, ...); 48. rohkem ettevõtteid - mitmekesisemad töökohad. Soised & metsased alad Keeruline ühendus teiste Eesti piirkondadega Asulad jagunevad: 49. MAA-ASULAD (talu, küla, alevik); 50. LINNALISED ASULAD (alev, linn). 5. Linnastumine, sellega kaasnevad probleemid Linnastumine - protsess, mille käigus linnalise piirkonna rahvaarv kasvab. Põhjused on erinevate arengumaadega riikdes erinevad. Euroopas on põhjuseks see, et intensiivne ja mehhaaniline põllumajandus vajab vähe tööjõudu. Inimesed lähvad linnadesse: 51. suuremad eneseteostuse võimalused; 52. parem haridus ja arstiabi; 53. võimalused vabaaja veetmiseks. Vähemarenenud riikides on põhjused majanduslikud - võimalus leida töö (parem palk)
olemasolu või puudumist. Malaka poolsaare asustustiheduse kirjeldamisel mõelge millised klimaatilised (ka tuulepealse ja -aluse nõlva küsimus), pinnamoe, kaubateede olemasolu ja muud tegurid soodustavad või takistavad inimeste elamist ja seega põhjustavad suure või väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga. 3. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades
kindel programm, mille abil valitsus mõjutab otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. 20. Kuidas tekkisid esimesed linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. 21. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. 22. Mida nimetatakse eeslinnastumiseks? Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltihedad elurajoonid. 23. Iseloomusta linnastumist arengumaades. Tänapäeval
organisatsioonid ja institutsioonid. pluralism- mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel. jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve. urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. mänedzeride revolutsioon- juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ja mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv.
Linna- ja maarahvastiku osatähtsus Ligi pool hiinlastest elab linnades. Alles aastal 1980 elas linnades alla 20 protsendi Hiina elanikest. Linnaelanike osakaalu suurenemine on märk sellest, et Hiina on linnastumas. (Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga.) Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd .Hiina peab lähikümnendil hakkama üha aktiivsemalt tegelema linnastumisega kaasnevate probleemidega ning prioriteediks peaks olema just linnade arendamine. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia uurimus näitas, et 2012 elab 51,27 protsenti riigi kodanikest linnas. Neile 691 miljonile linlasele vastandub ligi 500 miljonit maal elavat hiinlast. Lisaks
· Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). www.fao.org/forestry/en/ Riikide metsasus Metsa suhe rahvaarvu Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha) 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 Venemaa 7 Kongo DV 13 Venezuela
Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga
arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad
Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis
paraneb kaubandusevedu vähenevad äkkrikastumuse võimalused hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on
aga linnastumise tempo kiire, kuna inimesed loodavad linnadest leida tööd ja paremaid elutingimusi. · Arenenud riikides on linnastumise tase väga kõrge, aga tempo aeglane, kuna inimesed elavad juba linnades. Linnastumise etapid · Eeslinnastumine on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linnakeskusest kaugemal. · Vastulinnastumisel nii linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel kaugel keskusest. · Taaslinnastumise lõpuks linnakeskuse rahvaarvu kahanemine lõpeb. · Tasakaallinnastumise käigus toimub tasakaalustatud areng linnaregiooni keskuse ja tagamaa vahel. Suuremat tähelepanu pööratakse säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Ülelinnastumine · Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. · Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti.
ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kodanlus (pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Sotsialistid ehk utopistid mõtteviis oli naiivne ja kaugel reaalsest elust. Marksism Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline
Linnasüdames on ärikeskus, kus maa rendihinnad on kõige kõrgemad. Ülema sotsiaalklassi elupiirkonnad on keskusest veidi kaugemal seal on ilus linnamaastik, hea infrastruktuur ja hea ühendus kesklinnaga. Elanike hulgas toimub põlvkonniti ka muutusi : noorte rikaste põlvkond otsib alati paremaid elukohti ning eraldutakse vaesemates elanikest. 2 Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel. Linnalise piirkonna sees on mitmeid ressursse ning nende lähedale moodustuvad linnalised keskused. Keskuste lähiümbrusesse paigutuvad elamispiirkonnad ning tulemuseks in mitu keskust ühe linnalise piirkonna sees. Linnas, mida isel. Autoliiklus ja telefon, areneb mitu keskust, aga nende täpset asukohta on raske ennustada. Kolmas linnaarengumudel jaguneb 10ks vööndiks. (vt joonist) mitmekeskuseline linnamudel. Ärikeskust ümbritseb keskklassi piirkond,
pendelrändega seotud Hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades Linnastumine - linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga Eeslinnastumine - toimub nii rahvastiku kui ka majanduse areng ja kasv linnakeskusest kaugemal eeslinnas või keskuse lähedal olevas tagamaas. Vastulinnastumine - linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest. Linna tagamaa - suuremate linnade ümber on kujunenud piirkond, kus elab rohkem inimesi ja asustus on tihedam. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti Slumm - juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülad, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile.
toitu, et ellu jääda. Griffini lootus on saada Kemp enda liitlaseks, kellega teha hirmuvalitsus, türannia kogu riigis. Tappa kõik kes vastu hakkavad ja kes vastuhakkajaid kaitsevad. Kempile see mõte absoluutselt ei meeldi kuigi ta näitleb Griffiniga kaasa, et viimast kinni püüda. Kemp on saatnud politseiülemale Adye'le kirja, et too tuleks Griffinit kinni püüdma. Kui politsei kohale jõuab, suudab Griffin siiski põgeneda. Kemp ja Adye alustavad terve linnalise programmi, et Griffin kätte saada ja annavad kogu linnarahvale nõu, kuidas Griffini eest end kaitsta. Põhiliselt keskendutakse kogu toidu ja magamisasemete kättesaamatuks tegemisele. Muretsetakse ka verekoerad, kes küll ei näe Griffinit, aga haistavad teda. Koertel on haistmismeel nagu inimestel nägemismeel. Griffin saadab Kempile kirja, kus ähvardab teda tappa ja kogu linn hirmuvalitsusse võtta. Griffinit pimestab viha ja kättemaksuhimu
Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning
Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani,Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli. Alates 1950. aastast on Eestis toimunud linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Selle põhjuseks oli eelkõige industrialiseerimine. Maapiirkondadesse hakkas jääma üha vähem rahvast, kuna linnades oli parem elukvaliteet ning paremad võimalused tööle saamiseks. Kõige varem asus vanadest linnadest industrialiseerimise teele Narva. Ühtlasi oli Narva vanadest linnadest ainus, kus tööstus omandas ülekaaluka seisundi, muude funktsioonide (kaubanduse, transpordi) osatähtsus oli seal suhteliselt väiksem kui mujal
- rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport - kaubandusvõrk - kõrghooned Kuhu tekkisid esimesed linnad? - Mesopotaamia piirkond - Niiluse jõe orus - Induse madalik - Jangtse ja Huange jõe piirkonnas Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea - Afganistan - Portugal Linnastumise arenguetapid: (õp lk 62-63) 1) Linnastumine-kasvab linnalise piirkonna rahvaarv, peamiselt sisserände mõjul 2) Eellinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eellinnades 3) Vastulinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse 4) Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutmine Arengumaad Kõrgelt arenenud maad Linnastumise algus 18.saj lõpp ja 19.saj algus 20.saj keskel
linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid. 4) Arenenud riikides kasvab linnarahvastik sisemigratsiooni ja immigratsiooni arvel. Arengumaades kasvab linnarahvastik kõrge sündimuse ja maalt linna kolivate inimeste arvel. 6. Nimeta ja kirjelda linnastumise etappe. Too näide iga etapi kohta ja põhjenda inimeste liikumissuundi selles etapis. VÄÄRTUSHINNAGUD + põhjused(kõige vanem)LINNASTUMINE- kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades; Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone
(käsitöölised, kaupmehed, sõdalased, vaimulikud, ametnikud). Oma osa on tsivilisatsioonide tekkes omanud ka kaubandusvõrk. Tsivilisatsioonide tunnus ka suurt inimtööjõudu nõudvate ja suuri hulki hõlmavate ühiskondlike tööde teostamine (kunstlik niisutus, suured monumentaalehitised). Tsivilisatsioone iseloomustab ka kirja ja mitmesuguste teaduste olemasolu. Teooriad tsivilisatsioonide tekkest Linnalise revolutsiooni teooria 19. saj: tsivilisatsioon sai alguse muistses Egiptuses, meresõitjad viisid teadmised mujale maailma. Hilisemad avastused: varane tsivilisatsioon tekkis eri kohtades pikaajalise arengu tulemusena. Gordon Childe 1930.-ndatel: neoliitilisele revolutsioonile järgnes 19 linnaline revolutsioon. Toimus siis, kui metallurgia ja keraamika areng oli viinud välja
anonüümsus ja ükskõiksus kaasinimeste vastu. Linnades lisanduvad alkoholism, kuriteod, vaimuhaigused ja enesetapud. 9) Kahanevad linnad: Inimesed kolivad ära mahajäänud tööstusega linnadesse. Taolistesse linnadesse jääb suuri piirkondi, kus ei ole rohkem majandustegevust ja kus elab ainult ajutiselt vaeseid inimesi. Kahanevate linnade planeerimine nõuab linnalise infrastruktuuri läbimõeldud vähendamist. Näiteks teid, tööstusehitis ja paneelmaju lammutatakse ja nende asemele rajatakse parke jättes alles terviklikke osasid varasematest linnadest. USAs tuntumad nt. Detroit, Cleveland.Euroopas on kahanenud mitmed endise Ida- Saksamaalinnad, kust mitmed elanikud on kolinud läände. Enam arenenud riikides on kahaneva rahvastikuga ka äärealade väikelinnad, kus tänapäevaseid töökohti ja meelelahutust enam ei ole.
Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge
staatus. Esimesed linnad tekkisid umbes 7000 aastat tagasi Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe orgudes praeguse Iraagi territooriumil. Ka Egiptuses, Indias ja Hiinas oli juba ammustel aegadel suuri ja väikeseid kaubandus- ja halduskeskusi. Vanaaja linnade elanike arv jäi tavaliselt alla 25 000. Linnastumine ehk urbaniseerumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse. Taaslinnastumine linnakeskuste taas aktiivseks muutumine.
suureneb, ja negatiivne, kui väheneb Tööhõive- Tööpuudus- töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd Ränne e migratsioon- inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Vähemusrahvus- sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust Linnastumine- linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Arenenud maa- Arengumaa- Majanduse struktuur- Majandusharu- hankiv majandus (põllumajandus), teenindav (kaubandus), töötlev (puidutööstus) Tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Eksport- kauba, teenuse või kapitali väljavedu teise riiki Import-kauba, teenuse või kapitali sissevedu välismaalt Transiitveosed- kaupade läbivedu riigist
arendamise juures lisaks Eestis asuvate sõlmpunktide arendamisele oluline ka rahvusvaheline koostöö, et tagada nende transpordikoridoride arendamine ka väljaspool Eestit ning sellega tagada Eesti inimeste ja kaupade võimalikult mugav ja kiire liikumine kõigis peamistes suundades. Meresadamad on oluline lüli selles logistikaahelas, mis majandust koos hoiab. Meresadamad on majandustegevuse keskused, millel on tähtis roll ümbritseva linnalise ja looduskeskkonna seisundi määramisel. Üleilmastumine tähendab seda, et me oleme tunnistajateks rahvusvahelise kaubanduse ennenägematule kasvule. Arvestades, et suur osa väliskaubandusest toimub läbi sadamate, ei ole raske mõista, kui suur on meresadamate vastutus järjest suureneva nõudluse haldamisel. Ühest küljest saame tehnoloogia ja oskusteadmiste abil merest üha enam väärtusi. Kasvav majandustegevus rannikualadel ja meredel seondub merekeskkonna seisundi halvenemisega.
näiteks maksude ja tollide kogumise osas. Tänapäeval enam mitte. · Inimeste elukohana on linn eelkõige sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse suuruse tõttu, ajaloolise tähtsuse või haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse.
Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades. Linnade määratlemine on igal pool erinev. Enamasti jääb linnalise ja maalise asula piiramine 1500-5000 elaniku vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka tööhõivet. Nt loetakse linnaks asulat, kus enamus töötab tööstuses või teeninduses. Aga nt Tsehiis peab olema ka hästi arenenud infrastruktuur (veevärk, kanalistatsioon, apteek, kool, hotel jne) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Ajalugu: Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminemisega põlluhaimisele. Koos elati kaitseks, üksteise abistamiseks.
Arvestatav viide linnalisele asulale väljaspool kindlustatud Toompead on Erik Adraraha ürik 1248.aastal, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õigus. Erik Adraraha mainib Tallinna kodanikke ning õigusi, mis kuningas Valdemar oli neile andnud: "kinnitades käesolevaga meie kodanikele Tallinnas isand kuningas Valdemari poolt antud vabdused". Tegemist on esimese allikaga mis sada protsenti kinnitab Tallinna kui linnalise asula olemasolu. Sõnastusest võib eeldada, et kodanikke või linnaelanikke võis olla juba enne 1241. aastat Valdemari ajal. Olulisim osa Erik Adraraha privileegist on lause, kus mainitakse Tallinna raehärrasid: "Lisaks soovime, et kui keegi teist linna piirides haavab, hüvitataks seda vastavalt linna raehärrade ja meie meeste nõule." Seega mainitakse võimu esindajaid, kes ei ole linnuse ega garnisoni võimu kandjad ning kelle olemasolu viitab vähemalt juriidilises mõttes linnale
Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas. Linnad Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kasutatud materjal http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
Põllumajandusgeograafia 42.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. 43.Roheline revolutsioon ja rahvusvaheliste ettevõtete sisenemine arengumaade agrobisnisesse. 44.Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 47.Linnad kui äriteenindusklastrid (vt ka ,,ettevõtte paigutuse" osa). Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma
haritlased Petserimaa jajaNarva-tagused poliitikud hoiatasid alad) 20. tumatuna kuni 1926. aastani. korduvalt eesti rahva sajandi alguses 366. 1920. aastalväljasuremis- ohu Linnade kõrvale tekkis veel üks eest moodustatining Viru autoritaarsel maakonnavalitsuse perioodil linnalise asula tüüp - alev. Selle käivitati riigivanem otsusega Narva jõe taga kolm uut Pätsi algatusel staatuse pälvisid tavapärastest küladest koguni kampaania valda: Naroova “HällidKose (Narva), täis!”(Piiri) Paraku ja suuremad asulad, mis olid kujunenud ei olnud positiivseid muutusi Skarjatina (Raja)
Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. 3) keskaegsed linnad 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega
Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks. Lisaks kolivad piirkonda uued poed ,kaubandus-ja teeninduskeskused, mis teenindavad laiemat kliendibaasi. See omakorda tõstab piirkonna atraktiivsust jõukamate sisserändajate silmis ja vähendab ligipääsetavust vaesemate jaoks. See
Võrdusus kohtlemises ja lõpptulemuses. Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused
o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 31. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 32. Linnad kui äriteenindusklastrid. Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster).
kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 32. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 33. Linnad kui äriteenindusklastrid. Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster).
annaabi.ee 
