Linnastumine ehk urbaniseerumine (0)

Linnastumine  ehk  urbaniseerumine  on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese – see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht.
Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse  agulid (prigoroda) ja  slummid (trusjobq), seal on ka iive(prirost) suur.
Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne.
Aja jooksul, kui linn kasvab ja areneb, muutub märgatavalt linna  maakasutuse  struktuur: elanikud ja tootmine surutakse teenindusettevõtete ja kontoriruumide eest pakutavate kõrgete hindadega parima kättesaadavusegakesklinnast välja äärelinnadesse. Kesklinnas kasvab maa- ja kontoripindade hind väga kõrgeks, mistõttu sealsed hooned hakkavad kasvama kõrgustesse, mis on ilmekas Põhja-Ameerikasuurlinnades. Euroopa linnades, eriti Põhjamaades ja ka endises Nõukogude Liidus, kus avalikul võimul on linna planeerimisel olnud märksa suurem roll ja kus paljudel juhtudel on tegemist arhitektuuriliselt üliväärtuslike vanalinnadega, ei ole ameerikalikke city-sid välja kujunenud. Maa hind sellistes keskustes on aga analoogselt väga kõrge – tootmine ja elamine on sealt välja tõrjutud ning asendatud teeninduse, eelkõige infoteenindus - ja vaba aja veetmise struktuuridega.
Inimese negatiivne mõju biosfäärile avaldub erivades ja metkesistes vormides :
*suuremahuline metsade hävitamine.
* maade kõrbestumine
Otsest mõju metsale avaldavad: * metsade välja rajumine, * metsa põlengud ja sellega kaasnev taimestiku hävimine, * tööstus inrastruktuuri luues metsade ja looduse hävitamine, * turismist tingitud surve loodusele .
Kuid probleemi sisu on selles, et paljudes riikides metsi hävitati nii kiiresti, et uued metsaistandused ei jõudnud sellele hävitamise järgi.
Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude looma- ja taimeliikide  elupaigad , loodusrahvaste  elukohad ja eluatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see pinnase erosiooni (nt mäenõlvult), orgudes tekivad suured tulvad. Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks Lihavõttesaarel, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime  paadiga  kalal käia, sest polnud puitu, millest paate ehitada.
Kui me ei peata metsade hävitamise protsessi, meid ootab ekoloogiline katastroof. Samuti me kahjustame tasakaalu looduses. Metsloomad jäävad koduta ja söögita, mille tagajärjeks on nende tungimine linnadesse. Meid ohustab hapniku puudus, kuna metsad puhastavad õhku.
Me peame hoidma loodust ja hoolitsema sellest et meie järeltulijad saavad nautida selle ilu ja võlu. (ocherovanie)