Põhjalik ülevaade Hiina rahvastikust (0)

Hiina rahvastik

• Rahvaarv
  

ÜRO uutest andmetest selgub , et India möödub Hiinast ja saab maailma suurima rahvaarvuga riigiks varem kui arvati. Hetkel elab Indias 1, 27 (september 2015) miljardit inimest. Prognoositakse et, 2022 . aastaks jõuab India rahvaarv Hiinaga samale tasemele ja kasvab pärast seda juba suuremaks . (Ennustuse kohaselt elab Indias 2030. aastal 1,5 miljardit inimest ja 2050 . aastal juba 1,7 miljardit inimest. Hiina rahvaarv peaks jääma kuni 2030. aastani stabiilseks. Sealt alates hakkab inimeste arv aga vähenema.) ( Äripäev )
Laste osatähtsuse vähendamiseks oli käigus nn „ühe lapse poliitika“. Laste arvu piirav perepoliitika tekitab olukorra, et ühel hetkel on riigis tööealisi inimesi palju vähem kui pensionäre. Samuti eelistavad Hiina pered traditsiooniliselt poisse , seega sünnib tüdrukuid vähem (viie tüdruku kohta kuus poissi). See tähendab, et tulevikus on meestel probleeme naise leidmise ja pere loomisega. Aastakümneid ühe lapse poliitikat viljelenud Hiina Kommunistlik Partei teatas 2015 sügisel, et kõigil paaridel lubatakse edaspidi saada kaks last. Võimud põhjendasid senise poliitika ümbervaatamist vajadusega tasakaalustada rahvastiku arengut ja reageerida elanikkonna vananemisele. (Äripäev)
Hiinas, kus ühelapsepoliitika on sundinud vanemaid paraku poiste sündi eelistama ja kus seega tüdrukuid oodates tehakse sagedamini aborte. (Hiinas on see suhe 16-17 aastaste seas 117 poissi 100 tüdruku kohta.)
Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%. Sündimus on 15,95 % ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08%, laste arv naise kohta on 1,82.

• Rahvastiku paiknemine
  

(Hiina asub rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 77-ndal kohal. Kuna maa-ala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 143,53 inimest ruutkilomeetri kohta.)
 Asustustihedus on jätkuvalt väga kõrge 143,53. Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna.

• Suuremad linnad
  

Peking: elanikke 21 150 000 (2013), Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Peking kandideerib ka 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks.
Shanghai : Elanikke: 23 019 148 (2010), rahvaarvult suurim Hiina linn. Ta asub  Jangtse  jõedeltas. Šanghai on tuntud kõrgete PISA tulemuste poolest.
Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast

• Linna- ja maarahvastiku osatähtsus
  

Ligi pool hiinlastest elab linnades. Alles aastal 1980 elas linnades alla 20 protsendi Hiina elanikest.
Linnaelanike osakaalu suurenemine on märk sellest, et Hiina on linnastumas. ( Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga.) Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd .Hiina peab lähikümnendil hakkama üha aktiivsemalt tegelema linnastumisega kaasnevate probleemidega ning prioriteediks peaks olema just linnade arendamine. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia uurimus näitas, et 2012 elab 51,27 protsenti riigi kodanikest linnas. Neile 691 miljonile linlasele vastandub ligi 500 miljonit maal elavat hiinlast. Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb. Samas ei arene sotsiaalteenused nii kiiresti ning maalt linna tööle tulnutel on uues kodus piiratud juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele. Maapiirkonnad on Hiinas mahajäänud, kuis linnastud küblevad rikkuses.
Analüütikud ennustavad, et 2030. aastaks on «linnastunud» juba 70 protsenti Hiina kodanikest ehk ligikaudu 1 miljard inimest. Samas on linnastumise protsess ebaühtlane ja sõltub üldise majanduskasvu tempost.

• Keeled
  

(Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse putonghua) Hiina keel on hiina- tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel),  Malaisias , Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hiina keel on rohkem nagu keelerühm , mis koosneb hulgast sarnastest keeltest, neid võib nimetada ka dialektideks, millest siis ametlikuks peetakse nii Hiina Rahvavabariigis kui ka Taiwanis Mandarini dialekti. Kõik need kasutavad kõik sama kirjapilti, mille puhul on olemas kaks võimalust – kas traditsiooniline hiina kiri või lihtsustatud hiina kiri, kuid märgid tähendavad igas dialektis sama asja. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded putonghua'le. Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on põhjahiina murderühm.