Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mortukas
Õppematerjali autor
In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid
· I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu)
ja Kivilinna gümnaasiumi liitmisel loodud uus gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiks. Villem Reimani ausammas - Villem Reiman (9. märts 1861 Viljandimaa 25. mai 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Villem Reiman sündis Pauna ehk Paunhada renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1887. aastal lõpetas Reiman Tartu Ülikooli usuteaduse ning asus tööle Kolga-Jaani vaimulikuna, esialgu pastori asetäitja, lõpust pastorina
1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid eestlased ootamatult sissetungijatele kallale. 1211 piirasid sakslased vastu Viljandi linnust, see oli nende suuroperatsioon. Viljandit ei suudetud 5 päevaga vallutada ja sõlmiti rahu. Eestlaste vasturünnakud toimusid vaenlaste aladele. Tehti ka sõjaplaan. 1212 sõlmiti sakslastega Toreida vaherahu. PT 8. Võitlused aastai 1215-1221 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. Asuti rüüstama ja see kõik oli üllatus, sest sakslased rikkusid vaherahu. 1215 tegid
Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis. Eestlaste retked Lätisse; sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine ja alistamine, eestlaste ristimine Sakalas; eestlased piirasid Turaida 1211 linnust ja said Koiva lahingus lüüa; venelaste retk Varbola alla; Lembitu retk Pihkvasse. 1212 Turaidas sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu. 1213 Leedulaste rüüsteretk Sakalasse. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse (Leole
ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud sakslased kasutasid siin esimest korda Eestimaal kiviheitemasinat piiramine lõppes läbirääkimistega, vanemad sõlmisid piirajatega rahu 1211. a suveks valmis eestlastel suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli Toreida linnuse
väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna- Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus. -) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud muinasajal Eestis olemas linnu, sest polnud ei linna õigusi ega linna kultuure. Linnad tekkisid alles seoses vallutustega. * Muinasajal läbis Eesti alasid Venemaad ja Lääne-Euroopaga ühendav kaubatee (Venemaalt said alguse rännakud peamiselt Pihkvast ja Novgorod; lääne-Euroopast said rännakud alguse Gotlandilt) ja tegemist oli peamiselt vahenduskaubandusega.
kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid