Ajaloo kontrolltöö 10.klassile - UUSAEG (0)

1 Hindamata

AJALUGU

absolutism – valitsemisvorm , mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Parlamentarism – konstitustsiooniline valitsemiskord , mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud.
Valgustus – mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj)
Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents )
urbaniserumine – ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine)
konstitutsiooniline monarhia – riigikord , kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik)
Merkantilism – 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem)
Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade allutamine.

UUSAEG (17.saj algus-I MS-ni)
majandus: 1) kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. 2) manufaktuuride rajamine. 3) üleminek masintööle.
Vaimuelu: 1) valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. 2) inglismaal levis puritanism – usuline ja maailmavaateline liikumine.3) Teaduse suurem roll (uued jõuallikad ja masinad nt: aurumasin )
riigivalitsemine : 1) levis valgustatud absolutism(võimul haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu. 2) võitlus parlamentalismi eest. 3) konstitutsiooniline riigikord

a)ABSOLUUTNE
riigipea on kuningas ning tema võim piiramatu, siis ka seadusandlik ja täidesaatev võim on kuninga käes. Maksud ....................................................................................................
b)PARLAMENTAALNE
Riigipea on kuningas, kuid seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev kuninga ning parlamendi käes. Makse reguleerib parlament .

Prantsusmaal oli kogu võim ühe isiku käes, seega võim jagamatu.
Inglismaal parlamentalism. Riigipea ja valitsusjuht on eri isikud.

1)inimõigus
2)ratsionalistlik maailmakäsitlus
3)uus humanism (esiplaanil inimene kogu tema vigadega)
4)kriitiline suhtumine ühiskonda
5)loodusõiguse teooria (inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest)

a)VOLTAIRE
Tema arvates oli õiglane phiskonnakord selline, kus aluseks on vabadus ja omand, ka sõna- ja trükivabadus VALGUSTSTUD ABSOLUTISM
b) CHARLES MONTESQUIEU
Võimude lahususe teooria( selle autor John Locke ). KONSTITUTSIOONILINE MONARHIA.
c)ROUSSEAU
VABARIIK, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu.

Kardinal RICHELIEU(1585-1642)
- oli kuningas Louis XIII usaldusalune ja paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja.
Ta haaras järjest rohkem ametikohti enda kätte, sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma, tegi endast kõik oleneva kuningavõimu tugevdamiseks.
REFORMEERIMINE: 1) aadliseisuse reforminime.2)generaalstaatide kõrvaldamine.

LOUIS XIV ehk Päikesekuningas
-Prantsuse absolutismi kõrgaeg
-“Riik – see olen mina.“
Näited: 1)ta suurendas Prantsusmaa territooriumi
2) ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud kuningas, sai troonile kõige nooremalt .

KUULUS REVOLUTSIOON1688-1689
Inglise troon kuulutati vakantseks ning Oranje Willem sa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, nimetati kuulsaks revolutsiooniks. Tulemus: James II kukutati, kuninga ja parlamendi vahelised piirid pandi paika (Õiguste bill ), Oranje Willem sai kuningaks.

ÕIGUSTE BILL
-reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel.
1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet
2)parlament koguneb regulaarselt.
3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi .

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 24 allalaadimist

Ajaloo kontrolltöö 10 klassile - UUSAEG #1

Ajaloo kontrolltöö 10 klassile - UUSAEG #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gertryd Õppematerjali autor

Uusaeg parlament kuningas absolutism riigipea seadusandlik willem monarhia valitsusjuht montesquieu richelieu õiglane voltaire

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka

Ajalugu

doc

Uusaeg spikker

Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". A

Ajalugu

doc

Valgustusaeg

Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolut

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, e

Ajalugu

doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi.

Ajalugu

rtf

Ajaloo konspekt - uusaeg

Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (ni

Ajalugu

doc

Uusaeg kordamine

Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa mää

Uusaeg

doc

Uusaeg

kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Herdes "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast". Pooldas progressi(edasiviiv jõud) ideed( ühiskkonna kõrgeim seisus on humaansus-inimlikkus). Arvas, et rahval on vaja isandaid seni kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Rahvast tuleb harida ja kasvatada. "Rahva laulud" 13 eesti keelset laulu. Parlamentalism Inglismaal 17-18 saj. Parlament tekkis juba 1265. aastal. Koosnes kahest kojast: 1)alamkoda 2)sünnipärasest lordide kojast Inglise parlamentalismi areng on eeskujuks olnud tervele maailmale, kes

Ajalugu

Rohkem sarnaseid