Herbert George Wells raamat Nähtamatu (0)

Nähtamatu
Herbert George Wells
1897
Herbert George Wells (tavaliselt kasutatakse nimekuju H. G. Wells; 21. september 1866 – 13. august 1946) oli inglise kirjanik. Ta oli üks kirjanikest , kelle teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente.
Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi.
Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks .
Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevikust on siiski pessimistlik.
Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele.
Eestit on kirjanik külastanud kolmel korral.
Kõrvuti Jules Verne’iga ja Hugo Gernsback’iga on teda nimetatud ulmekirjanduse isaks.
H. G. Wellsi tuntumad tööd:
„ Ajamasin “ (“The Time Machine”, 1895 )
“ Doktor Moreau saar” (“The Island of Doctor Moreau”, 1896)
“Nähtamatu” (“The Invisible Man”, 1897)
“Maailmade sõda” (“The War of the Worlds”, 1898)
“Esimesed inimesed kuu peal” (“The First Men in the Moon ”, 1901)
„Õhusõda“ („The War in The Air,“ 1908)
“Inimjumalad” (“Men Like Gods”, 1923)
„Nähtamatu“ jutustab faustiliku loo andekast meditsiinitudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. Griffini eksperiment õnnestub, kuid pikapeale kaotab ta vaimse tasakaalu. „Nähtamatu“ on ühtaegu nii traagiline kui ka koomiline romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab H. G. Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. Teine osa romaani moraalist on pessimistlik nägemus sellest, missugused on loodusseaduste rikkumise tagajärjed. „Nähtamatu“ on hea ulmekirjanduse musternäide.
Raamatu probleemid seisnesid inimeste mõistmatuses haruldase nähtuse üle, nähtamatu mitte aktsepteerimises, Griffini raskes ja õnnetus elus, üksinduses ja reetmises.
Tähtsamad tegelased raamatus on Meditsiinitudeng Griffin, doktor Kemp , Thomas Marvel , härra ja proua Hall, politseiülem Adye.

Raamatu tegevuskäik lühidalt:

Griffin (nähtamatu mees) ilmub väiksesse külalistemajasse Ipingusse lumetormi ajal. Kuna ta on üleni täielikult kaetud riietesse, kaasarvatud kogu ta nägu, tõmbab ta väga palju tähelepanu. Ta on väga ebaviisakas, aga kuna ta pakub külalistemaja perenaisele proua Hallile väga palju kulda, hoiab proua Hall hambad ristis ja on temaga viisakas. Griffin nõuab koguaeg , et teda jäetaks üksi, ta ei räägi palju ja keegi ei saa temaga ühelegi pikemale sisutihedamale vestlusele. Kogu linn arvab , et ta kas peidab end politsei eest või siis on tal kogu nägu arme täis või muul moel moondunud nahk. Kõik hindavad ja arvustavad ta üle, noored narrivad ja mõnitavad. Griffin ise aga tahab teha lihtsalt rahus ja vaikuses oma teadustöid sedasi, et keegi ei paneks tähele tema nähtamatuse eripära. Pärast seda kui ta varastas nähtamatuna linnast kulda, et maksta külalistemajale, kahtlustatakse koheselt teda. Siis aga ta kannatus katkeb, ta viskab oma riided kõigi ees seljast ja näitab oma eripära. Teda proovitakse kinni saada, aga Griffin suudab siiski põgeneda. Griffin leiab endale abilise Thomas Marveli, kes kardab teda ja tahab Griffini eest põgeneda, aga ei saa kuna Griffin lubab teda siis ära tappa. Marveli abiga saab ta linnast enda raamatud ja riided kätte. Põgenedes kaotab ta oma rahu täielikult ja peksab pool linna segamini. Siis aga Marvel põgeneb Griffini eest, peidab ära Griffini raamatud, mis on talle tohutult olulised, ja jookseb politseisse varju. Griffin soovib nüüd Marvelit tappa reetmise eest. Griffin saab tulirelva lasu kätte proovides Marvelit tappa. Griffin läheb oma kunagise ülikoolikaaslase, doktor Kempi , juurde varju. Ta räägib talle ära kogu oma loo kuidas ta end suutis muuta nähtamatuks, enne seda villariide ja kassi peal katsetades, kuidas ta varastas enda isa käest raha enda teadustööks, kes hiljem suutmata enda võlgu ära maksta tegi enesetapu, kuidas ta muutus pohhuistlikuks kogu inimsoo ja ühiskonna vastu, kuidas ta põletas maha maja kogu oma varustusega milles ta selle saavutuse tegi päästes ainult enda kolm raamatut oma teadustööga ja kuidas ta varastas riideid ja toitu, et ellu jääda. Griffini lootus on saada Kemp enda liitlaseks, kellega teha hirmuvalitsus , türannia kogu riigis. Tappa kõik kes vastu hakkavad ja kes vastuhakkajaid kaitsevad. Kempile see mõte absoluutselt ei meeldi kuigi ta näitleb Griffiniga kaasa, et viimast kinni püüda. Kemp on saatnud politseiülemale Adye’le kirja, et too tuleks Griffinit kinni püüdma. Kui politsei kohale jõuab, suudab Griffin siiski põgeneda. Kemp ja Adye alustavad terve linnalise programmi, et Griffin kätte saada ja annavad kogu linnarahvale nõu, kuidas Griffini eest end kaitsta. Põhiliselt keskendutakse kogu toidu ja magamisasemete kättesaamatuks tegemisele. Muretsetakse ka verekoerad, kes küll ei näe Griffinit, aga haistavad teda. Koertel on haistmismeel nagu inimestel nägemismeel. Griffin saadab Kempile kirja, kus ähvardab teda tappa ja kogu linn hirmuvalitsusse võtta. Griffinit pimestab viha ja kättemaksuhimu. Teda on reedetud juba kaks korda, nii Marveli kui Kempi poolt. Kempi meelest on Griffin hull ja empaatiavõimetu mees keda huvitab ainult oma kasu. Kemp saadab teenijaga teele kirja Adye’le, kus on plaan kuidas Griffin lõksu saada. Griffin saab selle kirja enne ise kätte. Teenija aga jõuab Adye’ni ja Adye jookseb kärmelt Kempi juurde. Griffin vigastab politseiülemat Adye’d ja murrab Kempi majja. Kemp jookseb paanikas linna, kus kohalikud tulid talle appi. Griffin saab tapetud kohalike ja Kempi poolt. Surnuna muutub ta tagasi nähtavaks. Olles alasti, surnud albiinona läbipekstuna alasti maas , pannakse talle lina peale ja viiakse ära. Epiloogis saame teada, et Griffini kolm raamatut on Marveli käes, aga kuna nad on koodis kirjutatud, ei suuda ta neid mõista. Ainuke asi mis ta oskab öelda, on :“Kunagi saan neist saladustest aru! Ainult et mina ei teeks nii nagu tema. Mina oskaksin!“
„Vigastatuna ja haavades, reedetuna ja ilma leinajateta lõpetas Griffin, esimene inimene, kes oskas end muuta nähtamatuks, andekaim füüsik, keda maailm kunagi on näinud, siin oma kummalise , kohutava ja sügavalt õnnetu elu.“