uisutamine, kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada! Kes meist poleks läinud kooli, tööle või koju kõndides, mõni lausa joostes või hüpeldes...Või kes võtab lihtsalt kivi maast ja viskab paar meetrit eemale- kah omamoodi mäng ju...Jne jne. Liikumismängud on suurepäraseks vahendiks inimeste kehaliste võimete arendamisel : * Osavust arendavad liikumismängud, mis : 1) on seotud suurte ja väikeste pallide söötmisega ja püüdmisega, põrgatamisega ; 2) sisaldavad märkiviskeid, hüplemist hüpitsaga, tasakaalu säilitamist (mängud jalgratastel, uiskudel- olen isegi jää peal uiskudel mängides oma osavust arendanud. * Kiirust arendavad liikumismängud, mis:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
Organiseerida lapsi tunniks 2. Aktiviseerida nende tähelepanu 3.luua ergas ja rõõmus meeleolu 4. Valmistada organism ette põhiosa harjutuste täitmiseks. Sissejuh osa peab olema tempokas, vaheldusrikas ja emotsionaalne. *tund algab tähelepanu koondamisega *üldharjutavate harjutuste kompleks *kõnni-jooksu ja hüppe variandid, tantsusammude elemendid *rivi- ja koordinatsiooniharjutused *hingamisharjutused ja tähelepanu arendavad mängud *liikumismängud Põhiosa-õp ja treeniv tund. ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge
MINA JA KESKKOND Last suunatakse läbi mängu märkama, kogema ja maailma uurima, küsimusi küsima, ming ise vastuseid leidma KEEL JA KÕNE õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. MUUSIKA Pillimäng. Seostatakse kuulamine, pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud. MATEMAATIKA seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga. KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis. Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades. Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes, küsides. Lapse areusaamine kasvab mõeldes, kas siis alateadlikult või teadlikult. 5. Eesmärgistamine Õpetaja tegevusena: õpetada, kinnistada. Sisu või teemanimetusena: (ringi lõikamine ruudust)
võimalik osavõtjate arv 45-50 audio-visuaalsed vahendi LCD-ekraani, CD- ja MP3-mängija kasutamine · Seltskonnaürituste ja meelelahutusprogrammi ruumidele esitatavate nõudmiste üksikasjad- Mängime liikumismänge ja valmime parima kostüümi · Programmi visand 1. Liikumismängud 2. Parima kostüümi valimine 3. Tuvumismängud · Muud olulised tegurid Puhkamisvõimalused, Turvanõuded-Istumis võimalused ja peole pääsevad vaid turismiosakonna õpilased. Ligipääsetavus- kõik turismiosakonna õpilased saavad liikuda sisse-välja
Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed! Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu.
Kolmekesi oli tunduvalt lihtsam tundi planeerida ja läbi viia, kõik panustasid võrdselt nii ettevalmistamise kui läbiviimise käigus. Olen tänulik ………., .......ja ……. toreda koostöö eest. 6 2. Lisa 1 2.1. Tunni konspekt Kool: Tartu Kivilinna Kool Klass: 2.d Tunni toimumisaeg: 4. detsember kell 8.55-9.40 Tund: kehaline kasvatus Tunni teema: liikumismängud Tunni eesmärgid: 1) Oskame ja julgeme õpilasi korrale kutsuda; 2) Parandame endi tiimitöö oskusi; 3) Õpilane oskab vastavalt reeglitele tegutseda; 4) Õpilane saab hakkama tiimitööga. Tunni tegevused: ● Tutvustus – 1 min; ● Soojendus – 5 min; ● Mäng: must ja valge – 10 min; ● Kaheks loendamine; ● Teatejooksud – 10 min;
Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei suuda keskenduda ühele tegevusele, segab teisi ja tegeleb kõrvaliste asjadega ja ei saagi ta nautida liikumistunde. Sellistele lastele peab aga palju rohkem tähelepanu pöörama, arvestama tegevust planeerides, kuidas ka neid motiveerida ning huvi tekitada. Liikumistundides on heaks motiveerivaks jõuks erinevad liikumismängud ja ehk ka võistlusmomendid, mis eksisteerivad ka paljudes liikumismängudes. Kaotuse puhul võib küll huvi kaduda, kuid samas võib laps järgmisel korral võidu nimel rohkem pingutada. Samuti võiks eraldada teisi segavad lapsed tunnist, kui neid ei ole enam võimalik korrale kutsuda ja paluda neil tagasi pöörduda tegevuse juurde peale rahunemist. Kui motivatsioon ei alga kodust, siis suudab seda kindlasti tekitada nii kool kui lasteaed,
Nende üldteadmised (ohutus, hügieen, oskus kuulata käskluseid); põhiliikumised (kõnd, jooks, ronimine, harjutuste osa üldkehalisel arendamisel on väga oluline;3. Painduvus-venitusharjutused – roomamine, hüpped, visked, püüdmine); liikumismängud (tugevdada tervist, arendada vastupidavust, kasutatakse lihaste ja liigeste liikumisvõime arendamiseks. Neid harjutusi viiakse läbi pärast hoo-või kiirust ja tähelepanu);erinevad spordialad ( võimlemine, sportmängud, ujumine, suusatamine);tants
öeldes, et Jaan on haige. Mõlemad eemalduvad. Seejärel teevad sama võistkonda ülejäänud liikmed. Mängu mõtteks on jääda tõsiseks, seega naerma hakanud mängija langeb mängust välja. Võitjaks on meeskond, kellele jäi mängu lõpuks kõige rohkem mängijaid. 3. MÄNGUDE LIIGITAMINE A. KALAMEHE RAAMATU ,,EESTI RAHVAMÄNGE" PÕHJAL Nagu sissejuhatuses mainisin, võib A. Kalamehe raamatu põhjal eesti rahvamänge laias laastus liigitada nelja eri liiki liikumismängud (näiteks ,,Rongisõit"), õuemängud (nt. erinevad peitusemängud), seltskondlikud mängud (nt. ,,Kelle süles sa istud?") ja laulumängud (näiteks kõigile teada ja tuntud ,,Kes aias?"). Antud osas räägin igast ühest neist oma sõnadega täpsemalt. 3.1. Liikumismängud Kuna liikumismängudele täpset raamatudefinitsiooni leida on üsna keeruline, tulenen selle kirjapanemisel põhiliselt loogikast. Liikumismängud on mängud, mida üldiselt mängiti suuremates gruppides
Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse lasteasutuse nimetus "Kindergarten" on kasutusel väga mitmetes keeltes siiani. F. Fröbel pani aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid. · Kooliiga mängukaaslasteks need, kes on sama arvamusega. Seaduste ja reeglite järgimine. Reeglite ületähtsustamine. u.10 aatast saavad aru, et reegelid saab muuta. Mängude sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest
arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud. Kindlasti sobivad paljud mängud ka teiste valdkondade alla ja noorematele mõeldud mänge saab kasutada ka vanemate laste peal, ning saab kasutada ka mitmes erinevas tegevusvaldkonnas, kui neid natukene kohandada. Alustasin 3-aastaste lastega, kuid seal on ka mänge, mis on sobilikud mängimiseks samuti 2-aastastega. Paljud mängud on sobilikud näiteks 3-5-aastastele lastele, seetõttu tasuks 5-aastastele lastele mänge otsides vaadata ka nooremate hulka. 6-aastastele
Liikumismängud, kehatunnetusmängud. Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama. ...
· sobiv varustus · tegevuse nauditavus · kognitiivsed ja tundelised tegurid suudab pingutada eesmärgi nimel mõistab kehalise aktiivususe olulisust inimese tervisele järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid Lapsest lähtuv õpetamine - õpetaja loob sellise õpikeskkonna, mis suunab lapse uudishimu ja kujundab õpimotivatsiooni. Valdkond liikumine sisu: · kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen; · põhiliikumised; · liikumismängud · erinevad spordialad · tants ja rütmika Kuidas õpetada teadmisi ohutusest, enekontrollist, hügieenist? Õpikeskkonna loomine 1. organiseerimine - õpikeskkonna loomine, õppekeskkonna säilitamine 2. tegevusjuhiste edastamine Õpikeskkond on loodud õpetaja poolt, mis toetab laste õppimist. Organiseerimine peab tagama rühma osavõtu tunnist efektiivselt Juhiste andmine peegeldab liikumisõpetuse tegevusi, mille kaudu lapsed õpivad erinevaid oskusi.
Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused. Lauamängude mängimine on tihedalt seotud matemaatika õppimisega, sest laps õpib esemeid loendama ning numbreid tundma
areng ja kõrge kehalise ettevalmistuse tase. Kehalisele kasvatusele tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna nooremas eas luuakse alus üldisele töövõimele, heale tervisele, harmoonilisele arengule, organismi kõigi süsteemide kooskõlastatud tegevusele. Juba eelkoolieas peavad lapsed omandama oskuse õigesti, rütmiliselt ja kergesti käia ning joosta. Nende omaduste arendamiseks kasutatakse üldarendavat harjutuste kompleksi, mis tagab igakülgse kehalise ettevalmistuse: liikumismängud, jalgpall, suusatamine, uisutamine jt( J. Loko, 2002). Õuesõpet võib hõlpsalt siduda nii haridusasutuses, kui kodus erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku võimalus. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös.
Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaupa Loendamine, nädalapäevade järjestamine (5-6 aastased) Eelnev – järgnev nädalapäev (5-6 aastased) Kunst Joonistamine antud jutu põhjal Prossi meisterdamine Maja (talu) joonistamine Liikumine ja muusika Laulud nädalapäevadest Tantsud, rahvatants Liikumismängud Ringmängud Teemad, mis haakuvad Vaeslaps ja Talutütar põhjal tehtava draamatööga: vanade eestlaste kombed, eluviis ja uskumused; vana aja riietuse erinevad liigid; vastandsõnad: all- üleval; vaene- rikas; maapealne ja maaalune elu; suhted: kavalus, teise ärakasutamine, lahkus. Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused: Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“. Raamatud: T
•kõnnib kikivarvastel, jookseb lühikest maad. • Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal. 5 25.02.2018 Liikumismängud Õpetamine • Mängib koos juhendajaga ning kaaslastega lihtsamaid • Kasutage rohkesti kordusi, üht ja sama sõna erinevates liikumismänge. • Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi lausetes ja olukordades. asendeid ja liikumisi. • Lapse mõtlemisoskuse ja kõne ergutamiseks paluge teda enne • Jookseb kindlas ette näidatud suunas. • Kasutab liikudes rütmipille juhendaja abil
rolli võtmine endale 3. otsesed küsimused sisu edasi andmiseks kaudne 1. tingimused (aeg ,koht ) 2. pidev info 27.reeglimängude juhendamine. otsesed võtted 1. reegle tutvustamine, nende selgitamine 2. ise mängus osalemine 3. ettenäitamine kaudsed 1. mängu vahenditega varustamine 2. laste teadmiste rikastamine 28. Mängude liigitus vabamängud. rollimängud lavastusmängud (kirjanduspala järgi või omalooming) ehitusmängu reeglimängud rahvamängud liikumismängud õppemängud laulu- tantsumängud lauamängud ja mängud erinevate esemetega. 29. Õppemängu tähtsus eelkoolieas. on täiskasvanu poolt loodud kindla eesmärgiga, kindlate reeglite ja tegevusega mäng. tähtsus: ühendatud on õppimine, õpetamine ja mängimine. Laps õpib ja mängib. Eesmärgid: teadmiste kinnistamine, süvendamine ja täpsustamine. 30. õppemängu elmendid. 1. mänguline ülesanne koos mängulise tegevusega. (mõistatamine, süzee kujutamine) 2
tekiks pilt lehtedest. pooleks) Taustaks mängib Taustaks mängib tuul. metsakohin. Laulumäng(Lisa2) Liikumismäng (Lisa8) Erinevad ,,Mutionu pidu", ,,Konnad", ,,Kurg ja liikumismängud (Lisa10) MUUSIKA JA ,,Oravate konnad" ,,Allikad, ojakesed, LIIKUMINE hüppevõistlus" järved", ,,Leia puu", ,,Mine teed mööda", ,,Konnad" LISA1 PÕDRAMAJA 1.Põdral maja metsa sees,
Loodame, et teil oli põnev ning positiivseid emotsioone täis õhtu. Lõpetuseks pakume omalt poolt teile väikest kehakinnitust ning kohvi/teed. Kaunist õhtu jätku ning head emadepäeva !" Lapsed viivad emadele, vanaemadele, õdedele enda meisterdatud kaardid ja lilled. (Lisa 5) Allikad Emalaulud. (1972). EESTI RAAMAT.-Tallinn Voiman A-L. (2011). Jutuke Lepatriinust. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lasteaed.net/2011/10/02/jutuke-lepatriinust/ Hiiemäe A. ( 2007). Lihtsad liikumismängud õues 3-5 aastastele. [2015. Detsember. 25 ] http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud- oues-3-5-aastastele-&catid=18:artiklid&Itemid=9 Lastekaraoke. (2010). Laulud 1. OSA. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.htm Whiter, B. (2003). Mängude entsüklopeedia. OÜ Greif trükikoda Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman
metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840. aastal rajas Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste asutuse, millele pani nimeks ,,lasteaed". Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas ,,Gaben" (annid)
_ Meelelahutuseks _ Õpitakse kontrollima oma hammustuste tugevust 58.Erinevad mängimise tüübid Esemetega mängimine _ Mänguks kasutatakse elutuid esemeid nagu kivid, lehed, suled, puuviljad ja inimese poolt pakutud esemed. _ Mängu käigus neid esemeid tõmmatakse, lükatakse, rebitakse või näritakse. _ Enne mängu eelneb sageli selle eseme uudistamine _ Täiskasvanud metsloomade hulgas esineb harva, kuid see-eest sageli koertel, kassidel ja tuhkrutel Liikumismängud _ Liikumis-keerlemismäng _ Üleshüppamine, hüplemine, keerlemine, edasi-tagasi hüppamine, püherdamine, saba tagaajamine jne _ Funktsioon: _ Võimaldab nii harjutada kui ka treenida spetsiifilisi motoorseid oskusi, mida vajatakse edaspidises elus _ Võimaldab loomadel paremini aru saada elus valitsevatest seostest _ Närvirakkude ja väikeaju vahel tekivad tugevamad seosed ning liigutused muutuvad sujuvamaks ja koordineeritumaks Sotsiaalne mängimine _ Mängitakse teiste loomadega
· Temaatilised rollimängud mängud, kus lastel on oma rollid ja nad mängivad erinevaid üritusi kujutades inimeste elu, nende tegevust, suheid, töö- ja ühiskondlikku tegevust, näiteks koolimäng, ema-lapse mäng, kauplusemäng, raudtee. Rollimängud arendavad lapse initsiatiivi, loovust, tähelepanelikkust. Temaatilisi rollimänge tõstsid pedagoogid ja õpetajad esile juba ammu aega tagasi. · Liikumismängud eristuvad reeglite, liigutuste tüübi järgi. Nad soodustavad lapse tervise tugevnemist, arendavad ka liikumist. Lapsed armastavad neid mänge. · Õppemängud on spetsiaalselt laste jaoks välja töötatud, näiteks, loto (vaatlus, mälu, tähelepanu) (, 2008). P. Lesgaft uskus et mäng on harjutus, mis aitab eluks valmistada. Mäng on teadlik tegevus, mille ülesandeks on teatud eesmärgi saavutamine. Hästi valitud ja korralikult juhitud mäng on
sisse peidetud. Õppemängude liigid: · Nukumängud ja mängud erinevate esemetega · Lauamängud · Sõnalised õppemängud · Mängud- reisid Ehitusmäng- on esemete või erinevate materjalide kasutamine selleks, et ehitada või luua sisuks ümbritseva elu kajastamine mitmesugustes ehituses ja nendega seotud tegevustes. Arendab keelt, sotsiaalseid oskusi, motoorikat, geomeetrilist mõtlemist, aritmeetilisi võimeid. Ehitusmäng võib olla kollektiivne või individuaalne. Liikumismängud- aitab õpetajal lahendada erinevaid pedagoogilisi ülesandeid lastel arenevad: · Kehalised võimed ( osavus, kiirus, jõud, vastupidavus) · Vaimsed võimed · Kõlbelis- esteetilised võimed · Intellektuaalsed võimed Liikumismängud jagunevad: · Matkamismängud ( noorem rühm) · Kujutlusmängud- sisu, rollid, reeglid · Võistlusmängud · Sportmängud Valikul lähtutakse: · Vanusest, arvust, huvidest, tervisest · Eesmärkidest
Tasakaalutreening aitab kehal säilitada püstist asendit ja vältida kukkumisi. Parem tasakaal tähendab närvisüsteemi eri struktuuride koostöö ja lihaste koostöö paranemist. Tasakaalu tuleb harjutada mitmel päeval nädalas.Proovida siesta ühel jalal, tõusta varvastele, siesta 4-10 sekundit ja laskuda tagasi - kui nii on raske, tõusta varvastele kahel jalal. Lihaste elastusust ja tasakaalu arendavad venitusharjutused, tants, ronimine, kõnd ebatasasel maastikul, tai-chi, liikumismängud lastega jms. (http://www.kliinikum.ee/attachments/) 3. MATERJAL JA METOODIKA Uurimus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 5.b, 6.b, 7.a, ja 7.b, klassi õpilaste hulgas. 5. klassis vastas kirjalikult 10 õpilast, kellest 4 olid poisid ja 6 tüdrukud. 6. klassis vastas küsimustele 12 õpilast, kellest 6 olid poisid ja 6 tüdrukud. 7. klassides oli vastajaid 28, kellest 5 olid poisid ja 23 tüdrukud. Kokku vastas küsitlusele 50 Rapla Ühisgümnaasiumi õpilast.
Pani ka aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol
toolile.Sünnipäevalapsele lauldakse laule ja kõik võtavad järjekorda,et sünnipäevalist õnnitleda ja kallistada. Seejärel istuvad lapsed lauda ja söövad kommi. NB! Sünnipäeva tähitsamine õpetab lastele tähtsatest päevadest kinni pidama ja traditsioone tähistama, õptetab ka lastele viisakust ja kombeid.(antud juhul teisele õnne soovida) N3:Lapsed lähevad saali. Jooksevad, tantsivad ja teevad erinevaid liikumismänge muusika saatel, hüppavad pallidega. Liikumismängud on olulised laste füüsiliste võimete arendamiseks. See arendab laste tähelepanu, loob erksa ja rõõmsa meeleolu, organiseerib lapsi tunniks. Lapsed tunnevad liikumisest väga suurt rõõmu ja lõbu. Neile meeldib väga joosta ja hüpata ning sellega seonduvaid mänge mängida. Füüsiline tegevus on kasuks nii laste kehalisele kui ka vaimsele tervisele. Vanem rühm- 6-7a.(koolieelikud) (Vaatluse käigus oli u.20 last rühmas.) Vaba tegevus ja mäng:
Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel
Pani ka aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ja koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks. 4 PRINTSIIPI: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases
klaasil. Peekritel leiduvad maalingud on küllaltki erinevad: pühakud ja stseenid piiblilegendidest või pühakute elust, ilmalike inimeste kujutised (muusikud, armastajad jt.), loomad, fantastilised olendid jne. Peekrid on tõenäoliselt pärit Veneetsiast. Tartu on suurim emailmaalingutega peekrite leiukoht Euroopas. Linlaste mänguvahendid ja mängud Mänge ning mänguvahendeid on keskajal olnud küllaltki erinevaid. Lastemängud Osavus- ja liikumismängud Pallimängud Lauamängud: a) õnnemängud ehk lihtsamad täringumängud b) taktikalised lauamängud (veski, alquerque, trick-track) c) male Keskaegsete mängude tõlgendamiseks on väga abiks paar maali: Pieter Bruegel Vanem „Laste mängud“ 1560, „Võitlus karnevali ja paastu vahel“ Üks leiduderühm, mis on tuntud juba muinasaja kutluurkihtidest on vurriluud. Ka keskaja kultuurkihis on need küllaltki hästi esindatud. Vurride hulgas domineerivad noorte sigade (alla 2 a
2 · füüsilise või vaimse koormusega või nende süntees · rahulikud (vaiksed) või hoogsad (kärarikkad) · võistluslikud või mittevõistluslikud · osavõtjate arvulisuse järgi: massimängud (50 ja rohkem) · väikegrupimängud ( kuni 20) · atraktsioonid (1 kuni 3) · ohtlikud, ohu tekke võimalusega või turvalised · sise (ruumis) või välis (õues) · liikumismängud või istumismängud (paiksed) · meeskondlikud või individuaalsed · ajaline kestvus (lühikesed-pikad) · aastaajad (suvemängud, talvemängud) · mängud vahenditega või ilma · laagrid. Mängude olemuse järgi: · muusikalised mängud muusika (audio või elavmuusika) saatel või heli-rütmis (plaksutuses, trumm jne) näiteks: "Hiirelõks", "Toolimäng" · laulumängud laulus olevate tegevuste imiteerimine või näitlikustamine koha peal:
Seejärel määratakse uued juhtmängijad ja mäng kordub. Õppemängudes kasutatud kirjandus: 1. Aher, S. (koost.). Päkapikurada: juhiseid keskkonnamängudeks ja -tegevusteks lasteaias. Kooli- tus- ja Nõustamiskeskus HARED, Hollandi Eesti Keskkonnaprojekt ,,Aiatuulik". Tallinn: Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 2005 2. Galinskaja, H., Kelder, E. jt. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn: Valgus 1972 3. Illaste, M. jt. Liikumismängud lasteaias. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut 1978 4. Isop, E. Liikumismängud. Tallinn: Eesti Raamat 1974 5. Kalamees, A. Eesti rahvamänge. Tallinn: Eesti Raamat 1973 6. Kivisalu, K. 100 mängu lapsega / Pere ja Kodu. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2003 7. Tuusti, A. jt. Keskkonnamängude kogumik II. Tartu: Eesti Loodushariduse Selts 2002 31 Kirjandust lindude kohta Ader, A
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end üless...
Selline orientiir suunab küll last oma tööd kontrollima, kuid vastav oskus peab lapsel olema varem omandatud. 2. Tunnetustegevuse ja kõne arendamine tundides Taju korrigeerimine: 1. Taju arendamist soodustava teabe esitamine kolmel viisil: visuaalselt (näitlikud vahendid); verbaalselt (suulised esitlused, ettekanded, kirjeldamised, häälega rääkimine, ümbersõnastamine, jutustamine, oma sõnadega selgitamine); kehaliselt (liikumismängud). 2. Lapse töömälu piiratusega arvestamine: on vaja jälgida, et esitatav materjal ei oleks õpilasele liigselt mahukas. 3. Tööjuhendite sõnastamine ja esitamine lühidalt, arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt. 4. Arvutiõpetuses korraga mitmetele tajudele suunatud tarkvara eelistamine. 5. Orienteerumismängud ruumis, hoones, maastikul. Plaani ja kaardi lugemine ja kasutamine. Plaanide koostamine. 6
kojas. Pivavisiooni esitus. Draamaõpe, rollimän- gud, moeshow, playbox, ööhäire, laagritüdruku ja Eesmärk on anda noortele mitmekülgset loomin- -poisi valimine. Tubade kaupa programmi esita- gulist tegevust ning pakkuda võimalust veeta sisu- mine. Erinevad mõtte- ja liikumismängud, etüü- kalt koolivaheaega. Traditsioonilisi laagriüritusi did ning pantomiimid etteantud teemadel ja vabal püüame igal aastal täiendada uute ettevõtmiste, valikul. Laagripäevad lõpetati diskoga. Laager sai matkade ja ekskursioonidega. sel aastal uue muusikakeskuse koos karaokemasi-
Kui sageli? Calgary – aasta jooksul kuni 600 EMO külastust laste poolt vanuses kuni 16 aastat. Alberta – aastast kuni 3099 kukkumist mänguväljakutel juhtunud õnnetuste tõttu. Tallinn – kiirabi andmetel vaid üksikud juhtumid kukkumisest tavalisel mänguväljakul. SA Tallinna Lastehaigla – suvekuudel mõni juhus nädalas kukkumisest avalikel mänguväljakutel. Millist mänguväljakut eelistatakse? Liikumismängud Rollimängud Ehitamis- ja loovusmängud Reeglimängud Tunnetusmängud Turvalisus Sobivus erivajadustega lastele Põnevus Suhtlemisvõimalus Haljastus Eraldatud nurgakesed Üksikute elementide ohtlikkus Liivakast – oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastoolis lapsele liivakast töölaua kõrgusele. Poomid – väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel.
astmele ja toimub kahel esimesel eluaastal Sümboliline mäng mäng üksi, kujutlusvõime ; vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani; selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu Süzeeline mäng Loovmäng arendab lapse sõnavara ja mõtlemist, avaneb fantaasiamaalik Liikumismängud Rollimängud mäng eakaaslastega või üksi; laps võtab endale mingi rolli, nt ema, isa, arst vms Reeglitega mängud Murdeiga Murdeiga on üleminek lapseeast täiskasvanuikka on seotud psühholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega. Murdeea bioloogilised muutused algavad 2 aastat enne kui sekundaarsed muutused ilmnevad. 8-9 eluaasta on eelpuberteet: Suurenenud tundlikkus lõhnadele, mõningased muutused kehakujus (pikkus, laius).
saa laps tunda mõnu hetkeolukorrast) lahtimõtestab oma rolle ja 4.-5.aastane hakkab juba teiste omaealistega mängima 4) Loovmäng 6.-7.aastased mängivad juba loovmänge päris hästi vanemad ei tohi tigedaks saada kui laps saab agressiivseks mängu käigus, sest ta mängib teatud karakterit näiteks lauamängud Liikumismängud õpetavad emotsioonide reguleerimist. Pole seotud universaalsusega - poisse ja tüdrukuid hinnatakse erinevalt Poistel on olulisem võistlemine - eesmärk ja sellele keskendumine. Seda tingib testosteroon kehas 5) Rollimängud Eelkoolieas hakkab lastel tulema sotsiaalne tundlikkus - kes, millist rolli endale tahab ja kõik ei saa ühte rolli mängida Sooline identiteet pannakse samuti eelkoolieas paika
· sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega.
toimel". Nt tuntakse paljude rahvaste juures nn libahundi fenomeni, mida psühhiaatrid vaatlevad luulumõttena. Erinevates riitustes ja traditsioonilise kultuuri ilmingutes esineb põhimõtteliselt ka nö profülaktilisi lähenemisi vaimse tasakaalu hoidmiseks. Muusika ja rütmiline liikumine ilmselt avaldavad sügavat sugestiivset toimet ja võivad mõjuda kas rahustavalt või toniseerivalt. Tantsud jm liikumismängud on olulised kollektiivi sidumisel (rühmateraapia). Psüühikahäirete ravi, mille käigus kasutati kõikvõimalikke sokeerivaid meetodeid, võis tõepoolest ka mõju avaldada Saarma räägib emotsionaalse vapustuse psühhoteraapilisest toimest. Vaimse seisundiga manipuleerimisel on oluline roll ka kõikvõimalikel mõnuainetel viimased omakorda seisavad aga eri kultuuride juures olulisel kohal. Samas on eelneva valguses vajalik hoiatada lugejat selle eest, et vaimuhäirete käsitlemine
Ohio, USA, 1993. Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. Tomahowk Ranch Staff Manual. Colorado, USA, 1995. Michael Brandwein. Cherishing the Challenge. Illinois, USA, 1996. Rühma areng: Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. Mängude õpetus, ettevalmistus ja läbiviimine: Galinskaja, H., Kelder, E., Lootsar, E., Rohtla, A. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn, Valgus, 1972. Isop, E. Mängude suurraamat. 4. osa. Mängud talvel väljakul; Mängud uiskudel; Mängud vees: liikumismängud. Tallinn, TPÜ, 1986. Pollinskaja, E. 80 mängu. Tallinn, Eesti Raamat, 1970. Saar, A. Laps ja mäng. Tallinn, Valgus, 1997. Zapletal, M. 1000 mängu. Tallinn, Valgus, 1984. Matka planeerimine: Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. Bachfeldt, A. http://www.hot.ee/seikle/ Bachfeldt, A. Esmaabi loengu konspekt. Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas. 1998. Aare, J. Ränduri aabits. 2001. http://www.rmk.ee Hallik, K
annaabi.ee 
