Draamatöö läbiviimise kavand (0)

Draamatöö läbiviimise kavand
Kätlin Kattai
KLÕ 24
J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel .
Eesmärk:
ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine:
töökuse ja laiskuse mõisted;
peenmotoorika arendamine;
erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil.
Mina ja keskkond

• Talu tööd ja tegemised
  
• Elu-olu vanasti
  

• Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus
  

• Emotsioonid
  

Keel ja kõne

• Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel
  
• Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal
  
• Dramatiseringu lavastamine
  
• Dramatiseeringu läbimängimine lastega
  
• Sõnavara rikastamine uute sõnadega ( vanapagan , vaeslaps, talutütar, riided ... jne)
  
• Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus , ihnus, töökus , ahnus.
  
• Kiidusõnad: AITÄH , PALUN
  

Matemaatika

• Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...)
  

• Öö ja päev
  
• Kiire-aeglane
  
• Mõiste: ühekaupa
  

• Loendamine, nädalapäevade järjestamine (5-6 aastased)
  
• Eelnev – järgnev nädalapäev (5-6 aastased)
  

Kunst

• Joonistamine antud jutu põhjal
  
• Prossi meisterdamine
  
• Maja (talu) joonistamine
  

Liikumine ja muusika

• Laulud nädalapäevadest
  
• Tantsud, rahvatants
  
• Liikumismängud
  
• Ringmängud
  

Teemad, mis haakuvad Vaeslaps ja Talutütar põhjal tehtava draamatööga:
vanade eestlaste kombed, eluviis ja uskumused;
vana aja riietuse erinevad liigid;
vastandsõnad: all- üleval ; vaene- rikas;
maapealne ja maaalune elu;
suhted: kavalus, teise ärakasutamine, lahkus.
Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused:
Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“.
Raamatud: T. Toomet „Kodused asjad“, Eesti rahva ennemuistsed jutud“, Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „ Ööbik ja vaskuss“.
Dramatiseering „Vaeslaps ja talutütar“ J. Kunderi teose ainetel
Koostaja : Kätlin Kattai
KLÕ 24
Eelnev ettevalmistus:
Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele.
Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks.
NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“
Tegelased: Jutustaja , vaeslaps, talutütar, hiir , Vanapagan , vanapagana 3 poega .
Vahendid : pink (saunalavale), särk , vöö, seelik , kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike.
JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord ...
Kilin ja kolin , tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees).
VAESLAPS ( omaette ): Mis nüüd siis lahti on, selline lärm nagu suur tõld oleks ukse ees peatunud. Vaatan üle ukseprao, mis seal toimub (NäebVanapaganat ja teeb risti ukse ette, läheb sauna tagasi).
VANAPAGAN (väljast): Tule nüüd välja tütreke, lähme ära!
VAESLAPS: Ei ole riideid , ei saa tulla!
VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua, ütle mis sulle tarvis?
HIIR (saunanurgast õpetades): Ühe kaupa, ühe kaupa, õeke!
VAESLAPS: Ei ole särki selga panna.
VANAPAGAN (pöördudes poja poole): Jookse , poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast! Tood kodust siidisärki! (Vanapagana poeg toob kiiresti siidisärgi).
VANAPAGAN: Säh, tütreke, siin on siidisärk. Lähme nüüd.
VAESLAPS: Ei või tulla, ei ole kuldkörti ümber panna. Vanapagana kolmas poeg toob seeliku.
VANAPAGAN: Säh, tütreke, siin sulle kuldkört. Lähme nüüd!
VAESLAPS: Ei või tulla, ei ole kirjut vööd peale panna. (Vanapagana poeg toob vöö).
VANAPAGAN: Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema.
VAESLAPS: Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna.
Seni aga sai öö juba poole ligidale ja nüüd olid vaeslapsel kõik ehted käes. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja...
VANAPAGAN: Astu nüüd tõlda, tütreke! Sees on siidisuled, sees on padjad paremad.
VAESLAPS: Ma ei ole harjunud siidisulgedel ja pehmetel padjadel istuma, tooge heinu tõlla põhja.
Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.
TALUTÜTAR: Kust sina sellise rikkuse küll said, kas sa käisid vargil jah? No räägi siis, kust said, muidu ütlen emale ära.
VAESLAPS: Ei käinud. Saunapäeval kuulsin kilinat -kolinat ja näen Vanapagana tõld ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga hakkas mind meelitama. Mina ikka uusi asju küsisin ja tema muudkui tõi, kuni lõpuks saabus hommik ja saingi kõik asjad endale.
Jälle on saunapäev, kõik vihtlevad.
JUTUSTAJA: Kuid talutütre hing ei saanud rahu, tahtis temagi Vaeslapsele osaks saanud rikkuseid. Seekord jäi tema sauna kauemaks, kui vaeslaps. Kilin-kolin, Vanapagan saabub.
VANAPAGAN: Tule välja, tütreke, lähme ära!
TALUTÜTAR: Ei ole riideid selga panna.
VANAPAGAN: Küll lasen kodust riided tuua. Ütle, tütreke, mis on tarvis.
HIIR: Ühekaupa, ühekaupa, õeke!
TALUTÜTAR (hiirele): Mis sa seal pirised? Pea oma suu kinni!
TALUTÜTAR (Vanapaganale): Selga tarvis siidisärki, ümber tarvis kuldakörti, vööle tarvis kirjut vööd,jalga tarvis kingi.
VANAPAGAN (pojale): Jookse, poega, jõua, poega, too kodust siidisärki, siidisärki, kuldakörti, kuldakörti, kirjut vööda ja kingi. Poeg toob ruttu kõik ehted.
JUTUSTAJA: Seekord Vanapagan kavaldas talutütre üle ja kuna öö oli veel pikk ees, pidigi talutütar tõlda istuma ja põrguperesse sõitma.
Viimaste kuulduste kohaselt sai Vanapagana komas poeg talutütre endale naiseks . Oh häda ja viletsust, mis juhtub ihnete ja ahnetega!
Kasutatud kirjandus: J. Kunder (1969). Vaeslaps ja talutütar. Kirjastus: Eesti Raamat. Tallinn