TALLINNA ÜLIKOOL
TALLINN UNIVERSITY
Liis UdrisMILLISEID MÄNGE ME
ARGIELUS MÄNGIME?ESSEE
Õppeaines: VABA AJA JA
REKREATSIOONI TEOORIAD
Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11
Tallinn 2005
Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse
enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks.
Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või
vana.Ta on jõukohane,
haarav ja loomulik
kehaliste ja vaimsete
võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse
vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng
siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks
ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase
ning vaba
rakendamise võimalus-seetõttu on mängul oluline roll
täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi
mängitakse?
Üldiselt jaotatakse mängud liikumismängudeks ja ühis- ehk
seltskondlikeks mängudeks.
Liikumismäng rajaneb, nagu juba
nimetuski ütleb, liikumisel, s.
o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise,
ronimine , heitlus,
ujumine , suusatamine,
uisutamine , kelgutamine
jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema
tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem
talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei
tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada! Kes meist poleks
läinud kooli, tööle või koju kõndides, mõni lausa joostes või
hüpeldes…Või kes võtab lihtsalt kivi maast ja viskab paar
meetrit eemale- kah omamoodi mäng ju…Jne jne.
Liikumismängud on suurepäraseks
vahendiks inimeste kehaliste
võimete arendamisel : *
Osavust arendavad liikumismängud,
mis : 1) on seotud suurte ja väikeste pallide söötmisega ja
püüdmisega, põrgatamisega ; 2) sisaldavad märkiviskeid, hüplemist
hüpitsaga, tasakaalu säilitamist (mängud jalgratastel, uiskudel-
olen isegi jää peal uiskudel mängides oma osavust arendanud. *
Kiirust arendavad liikumismängud, mis: 1) nõuavad
õigeaegseid ja kiireid vastuseid nägemis-taktiilsetele ja
helisignaalidele (näiteks laste lemmik kullimäng) 2) on seotud
lühikeste kiirete ülejooksudega (näiteks mäng „
Kohtade vahetus“
jt.). *
Jõudu arendavad: 1) hüplemis- ja hüppemängud; 2)
heitlusmängud; 3) mängud mitmesuguste raskemate esemete
(topispallid jms.) edasiandmise, kandmise, heitmisega-
kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. *
Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende
paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel („Me
rõõmsad lapsed oleme“).
Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise
kasvatuse vahendeid ja
meetodeid , mida saab teostada ka
tiimi või
mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja
võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik,
initsiatiivirohke ja aktiivne kehaliste harjutuste täitmine
mängijate poolt mängus püstitatud eesmärgi saavutamiseks, samal
ajal kinni pidades mängureeglitest. Võtame näiteks meile kõigile
igapäevase ja hingelähedase tegevuse kõndimine.. Ja ütleme, et
kõnnivad kolm inimest talvises õhtupimeduses töölt koju.. On
olemas
kollektiiv - ühel eesmärgil, milleks antud olukorras on siis
ilusti koju jõudmine, tervikuna tegutsev isikute kogu, seega tegevus
on kollektiivne-sellele grupile omane, ühine. Neile kõigile on
omane ettevõtlikkus, et üldse sellise käigu ette võtsid. Ning
läbinud teekonna, on nad ka saanud tugeva kehalise koormuse. Ja
oletame, et reegliks tegid nad
teekond ilma peatusteta korralikult
läbida. Kui ka see täidetud, saame teha järelduse, et need kolm
inimest said hakkama toreda liikumismänguga, mida mõni harrastab
päevast päeva, mõni alles kogub jõudu või tegeleb hoopis mõne
muu talle huvi pakkuva mänguga, kas või näiteks ujumisega. Miks
mitte minna iga päev peale kooli või tööd teha väiksed
basseiniringid (see on talvel, suvel tulevad mängu juba looduslikud
veekogud) ja on taas mängureeglid täidetud. Igaüks valib endale
meelepärase mängu, millega ta oma halli argipäeva vürtsi lisab.
Ühismängud aga on suhteliselt väikese üldkehalise koormusega,
nad arendavad ühtesid või teisi omadusi, millele vastavalt ongi
mängud grupeeritud.
Varem nimetati ühismänge seltskondlikeks, ka ajaviitemängudeks.
Nii nimetatakse neid praegugi paljudes välisriikides. Vene keeles on
nad tuntud massimängude nime all.
Tihtipeale on raske eristada ühismängu liikumismängust.
Põhierinevus nende vahel on rõhuasetus mitte kehalise koormuse
andmisele, vaid teiste omaduste (liigutuste täpsus, orienteerumine
ruumis silmadega, nägemis- ja kuulmismälu,
kompimine jne.)
arendamisele.
Seega saab aega sisukalt veeta ka ühismängudega, milles enamik
mängijaid aktiivselt ei osalegi, vaid
vaatavad pealt ja elavad kaasa
üksikutele kaaslastele või võistkonna esindusele. Siit väga
lähedane näide enda argielu mängudest- nimelt kuna olen suur
korvpalli ja võrkpalli fänn, siis võib mind päris tihti näha
võistkondadele kaasaelaja rollis samal ajal oma mängu mängides. Ja
kohe päris KINDLASTI pole ma ainuke, sest minu arvates on neid
ühismängude mängijaid isegi rohkem kui liikumismängu omi. Ka
tugitoolisportlased elavad kaasa oma lemmikutele- seega võtavad osa
ühismängust.
Mõningatel puhkudel nimetatakse osa ühismänge ka vaimseteks
ehk mõtlemismängudeks (sõna-, mälu-, kirjutamismängud jmt.).
Siin võib ära märkida kabetajad, maletajad, mälumängurid jt.
Ühismängude peamiseks eesmärgiks on ühine vaba aja
sisukas ,
kultuuriline ja lõbus
veetmine .
Mäng tunneb ainult alumist vanusepiiri. Ülemist vanusepiiri
tavaliselt pole. Mänge , mis on jõukohased näiteks
algklasside noorema astme õpilastele, mängivad täiskasvanud veelgi
hasartsemalt kui lapsed. Mängude jõukohasuse alampiir lõpeb
harilikult viienda klassiga. Seega liikumismängude laialdase
kasutamise üheks oluliseks
positiivseks küljeks on nende sobivus
peaaegu kõigile.
Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata soost või vanusest,
inimene mängib iga päev.. olgu see siis liikumismäng või
ühiskonnamäng, kõik me puutume kokku argielus tegevustega, mis
meile lõbu ja rõõmu pakuvad, ning mis saaks parem olla kui MÄNG,
tõlgendagu siis igaüks seda kuidas tahab. Kelle jaoks on mäng
lihtsalt looduses jooksmine, kelle jaoks diivanil lesides oma
lemmikvõistkonnale kaasaelamine.
4
Kõik kommentaarid