Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milliseid mänge me argielus mängime? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
TALLINNA ÜLIKOOL
TALLINN UNIVERSITY
Liis Udris
MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME?
ESSEE
Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD
Kehakultuuriteaduskond
Õpperühm: RK-11
Tallinn 2005
Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks.
Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus-seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse?
Üldiselt jaotatakse mängud liikumismängudeks ja ühis- ehk seltskondlikeks mängudeks.
Liikumismäng rajaneb, nagu juba nimetuski ütleb, liikumisel, s. o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise, ronimine , heitlus, ujumine , suusatamine, uisutamine , kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada! Kes meist poleks läinud kooli, tööle või koju kõndides, mõni lausa joostes või hüpeldes…Või kes võtab lihtsalt kivi maast ja viskab paar meetrit eemale- kah omamoodi mäng ju…Jne jne.
Liikumismängud on suurepäraseks vahendiks inimeste kehaliste võimete arendamisel : * Osavust arendavad liikumismängud, mis : 1) on seotud suurte ja väikeste pallide söötmisega ja püüdmisega, põrgatamisega ; 2) sisaldavad märkiviskeid, hüplemist hüpitsaga, tasakaalu säilitamist (mängud jalgratastel, uiskudel- olen isegi jää peal uiskudel mängides oma osavust arendanud. * Kiirust arendavad liikumismängud, mis: 1) nõuavad õigeaegseid ja kiireid vastuseid nägemis-taktiilsetele ja helisignaalidele (näiteks laste lemmik kullimäng) 2) on seotud lühikeste kiirete ülejooksudega (näiteks mäng „ Kohtade vahetus“ jt.). * Jõudu arendavad: 1) hüplemis- ja hüppemängud; 2) heitlusmängud; 3) mängud mitmesuguste raskemate esemete (topispallid jms.) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel („Me rõõmsad lapsed oleme“).
Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise kasvatuse vahendeid ja meetodeid , mida saab teostada ka tiimi või mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik, initsiatiivirohke ja aktiivne kehaliste harjutuste täitmine mängijate poolt mängus püstitatud eesmärgi saavutamiseks, samal ajal kinni pidades mängureeglitest. Võtame näiteks meile kõigile igapäevase ja hingelähedase tegevuse kõndimine.. Ja ütleme, et kõnnivad kolm inimest talvises õhtupimeduses töölt koju.. On olemas kollektiiv - ühel eesmärgil, milleks antud olukorras on siis ilusti koju jõudmine, tervikuna tegutsev isikute kogu, seega tegevus on kollektiivne-sellele grupile omane, ühine. Neile kõigile on omane ettevõtlikkus, et üldse sellise käigu ette võtsid. Ning läbinud teekonna, on nad ka saanud tugeva kehalise koormuse. Ja oletame, et reegliks tegid nad teekond ilma peatusteta korralikult läbida. Kui ka see täidetud, saame teha järelduse, et need kolm inimest said hakkama toreda liikumismänguga, mida mõni harrastab päevast päeva, mõni alles kogub jõudu või tegeleb hoopis mõne muu talle huvi pakkuva mänguga, kas või näiteks ujumisega. Miks mitte minna iga päev peale kooli või tööd teha väiksed basseiniringid (see on talvel, suvel tulevad mängu juba looduslikud veekogud) ja on taas mängureeglid täidetud. Igaüks valib endale meelepärase mängu, millega ta oma halli argipäeva vürtsi lisab.
Ühismängud aga on suhteliselt väikese üldkehalise koormusega, nad arendavad ühtesid või teisi omadusi, millele vastavalt ongi mängud grupeeritud.
Varem nimetati ühismänge seltskondlikeks, ka ajaviitemängudeks. Nii nimetatakse neid praegugi paljudes välisriikides. Vene keeles on nad tuntud massimängude nime all.
Tihtipeale on raske eristada ühismängu liikumismängust. Põhierinevus nende vahel on rõhuasetus mitte kehalise koormuse andmisele, vaid teiste omaduste (liigutuste täpsus, orienteerumine ruumis silmadega, nägemis- ja kuulmismälu, kompimine jne.) arendamisele.
Seega saab aega sisukalt veeta ka ühismängudega, milles enamik mängijaid aktiivselt ei osalegi, vaid vaatavad pealt ja elavad kaasa üksikutele kaaslastele või võistkonna esindusele. Siit väga lähedane näide enda argielu mängudest- nimelt kuna olen suur korvpalli ja võrkpalli fänn, siis võib mind päris tihti näha võistkondadele kaasaelaja rollis samal ajal oma mängu mängides. Ja kohe päris KINDLASTI pole ma ainuke, sest minu arvates on neid ühismängude mängijaid isegi rohkem kui liikumismängu omi. Ka tugitoolisportlased elavad kaasa oma lemmikutele- seega võtavad osa ühismängust.
Mõningatel puhkudel nimetatakse osa ühismänge ka vaimseteks ehk mõtlemismängudeks (sõna-, mälu-, kirjutamismängud jmt.). Siin võib ära märkida kabetajad, maletajad, mälumängurid jt.
Ühismängude peamiseks eesmärgiks on ühine vaba aja sisukas , kultuuriline ja lõbus veetmine .
Mäng tunneb ainult alumist vanusepiiri. Ülemist vanusepiiri tavaliselt pole. Mänge , mis on jõukohased näiteks algklasside noorema astme õpilastele, mängivad täiskasvanud veelgi hasartsemalt kui lapsed. Mängude jõukohasuse alampiir lõpeb harilikult viienda klassiga. Seega liikumismängude laialdase kasutamise üheks oluliseks positiivseks küljeks on nende sobivus peaaegu kõigile.
Kokkuvõttes võib öelda, et olenemata soost või vanusest, inimene mängib iga päev.. olgu see siis liikumismäng või ühiskonnamäng, kõik me puutume kokku argielus tegevustega, mis meile lõbu ja rõõmu pakuvad, ning mis saaks parem olla kui MÄNG, tõlgendagu siis igaüks seda kuidas tahab. Kelle jaoks on mäng lihtsalt looduses jooksmine, kelle jaoks diivanil lesides oma lemmikvõistkonnale kaasaelamine.
4
Milliseid mänge me argielus mängime #1 Milliseid mänge me argielus mängime #2 Milliseid mänge me argielus mängime #3 Milliseid mänge me argielus mängime #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Udris Õppematerjali autor
Essee.

Sarnased õppematerjalid

Liikumine alusahriduses
4
docx

Liikumine alusahriduses

Sissejuhatav osa; Põhiosa ; harjutusi vahendiga, tuleb lastele seda eelnevalt tutvustada;6.vahendi asend ja liikumissuund- üles, alla, RAHULIK lõpuosa ette, taha, kõrvale, selja taha, rinnale jne. – ühtib analoogiliste käte asendite ja liikumissuundadega. 9. MILLINE ON TUNNI SISSEJUHATAVA OSA EESMÄRK? Organiseerida lapsi tegevuseks; 18. MILLISEID OSKUSEID NIMETATAKSE PÕHILIIKUMISOSKUSTEKS JA MILLEKS ON Koondada laste tähelepanu; Luua positiivne meeleolu; Valmistada lapse organism ette üldarendavate VAJA NEID OMANDADA? Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks. ronimine, veere. Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada

Alusharidus
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun