Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ürituse kava-Emadepäeva karusell (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes viib mind sängi süles?
  • Kes äratab mind üles?
  • Kui põsk on nutust rõske?
  • Kui kleit on katki veidi?
  • Kui kõik on läinud tuduma?
  • Palju omadussõnu vastab küsimusele MISSUGUNE?
Emadepäeva karusell
AVAKÕNE:
„ Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse.“
LASTE LUULETUS
EMA 
Feliks Kotta
Kes viib mind sängi süles?
Kes äratab mind üles? 
Kes suudleb minu põske,
kui põsk on nutust rõske?
Kes parandab mu kleidi,
kui kleit on katki veidi?
Kes hakkab kinnast kuduma ,
kui kõik on läinud tuduma?
Ei keegi muu kui tema,
memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48)
SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE:
„ Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne).
Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võivad oma emme, vanaema või õe juurde minna. Kellel täna siis kedagi ei ole, tulgu abiõpetaja Riina juurde.
Nõndaks, alustame. Viieks loe. ( Jagan rühmadesse ka lapsed, kellel peol kaaslast ei ole). Number ühed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kahed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number kolmed astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Number neljad astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku ja number viied astuge palun ette ja võtke end siis gruppi kokku. Nüüd on meil 5 rühma palun igast rühmast ühe inimese siia kelle kätte jääb kaart.
Paneme kõigile südamele, et treppidest tormama ei pea ja kõik väiksemad ja suuremad lapsed tuleb ikka järgi oodata, tegu ei ole võistlusega. Koolikella helina peale vahetate te, päripäeva kaarti lugedes, klassiruume.
Minu hüüde peale „läks“ alustame. Tähelepanu, valmis olla, LÄKS!“
Iga tegevus klassis toimub 5 minutit.
MUUSIKA KLASS:
Õpetaja mängib erinevaid palasid. Kui lapsed või vanemad loo ära tunnevad hakkavad nad kaasa laulma.
MU KODUKE
A. Kiiss
1. Mu koduke on tilluke,
kuid ta on armas minule .
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
kuid ta on armas minule.:,:
2. Seal elavad mu vanemad,
kes ainult head mul soovivad.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
kes ainult head mul soovivad.:,:
3. Seal on mu väike koerake
ja tibatillu Tiisuke.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
ja tibatillu Tiisuke.:,:
4. Mu koerake teeb au-au-au
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.
:,: Hoi-lii, hoi-laa,
ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,:
EMAKESELE
viis M. Härma / sõnad A. Oengo -Johanson
1. Ema kallis ema, oled nõnda hea,
panen sinu sülle oma väikse pea.
2. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm,
süda hell ja avar, armurikas ilm.
3. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord,
küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd.
PÕDRA MAJA
Prantsuse lastelaul , eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld
Põdral maja metsa sees,
Väiksest aknast välja vaatab:
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
Kopp , kopp, lahti tee,
metsas kuri jahimees !”
“Jänes, tuppa tule sa,
anna käppa ka!”
KEVADEL
Viis Eesti rahvaviis , sõnad K.A. Hermann  & P.Tekkel
1. Juba linnukesed väljas laulavad,
kenad kasekesed kingul kohavad.
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind;
lapsed, kes kui vangis eland
pole ammu murul käind.
2. Orus ojakene voolab vulinal,
hõbepilvekene heljub taeva all.
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid
hüppavad nüüd rõõmuväes.
Möödas kurvad talvetunnid,
kena kevade on käes.
NUKU HÄLLILAUL
 P.Üllaste
1. “Uinu, mu kallis lapsuke, hällis,
uni on sulgend linnukse suu.
Väsind su väiksed jalad ja käeksed…”,
nii laulis mulle emake ju.
Refr.: Laulan nüüd sulle ka:
uinu, hellake, sa!
Laulan kui ema ma,
une toon magusa!
2. “Uinu, mu kallis lapsuke, hällis,
tuul mängib kannelt kastanipuus.
Õrnalt sind hoian , hoolsalt sind valvan…”,
nii laulis mulle emake ju.
Refr.: Laulan nüüd sulle ka…
 SULLE, EMAKE
M. Hunt
1. Seekord ei taha ma kiisust, ei kutsust,
Jukust, ei nukkudest laulda.
Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem,
kõikidest kõige armsam .
Refr.: Ema, sinust ongi mu laul –
Väike ja lihtne see viis.
Ema, sulle rõõmuks see laul – 
mured kõik minema viib.
2. Olla ma tahaksin kõiges su moodi,
kasvada niisama pikaks.
Juba ma salaja proovin su kingi ,
kleidid on, tead, kui pikad.
Refr.: Ema, sinust ongi mu laul…
POISID RITTA
Vene rahvaviis / sõnad E. Enno
Poisid ritta, kodu poole, 
üle vainu marssides. 
Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, 
üle vainu marssides. 
Jalad sirgu, nina püsti, 
sammud käivad matsudes! 
Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, 
sammud käivad matsudes. 
Mis sealt tuleb nagu vägi, 
tuleb suure müraga? 
Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, 
tuleb suure müraga? 
Vaata poisse , ühes reas 
koolist koju marsivad! 
Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, 
koolist koju marsivad. ( Lastekaraoke. 2010).
Kui kell on kõlanud arutatakse kiirelt mitu laulu ära tunti.
KUNSTI KLASS:
Ülesande läbiviia loeb üle kui palju inimesi on grupis ning jaotab nad niimoodi laudade taha, et iga laua taga oleks kolm inimest. Nüüd jagab ta igale lauale ühe paberilehe ja pliiatsi.
Mäng on äärmiselt lihtne ning selles mängus pole ei võitjaid ega kaotajaid, küll aga saab nalja.
Mängu läbi viia räägib mängu käigust:
„Esmalt joonistab üks mängija kellegi pea ( inimese või looma oma) ja pika kaela ning murrab siis oma joonistuse kokku, niiet kael jääb veidi nähtavale. Paber antakse edasi enda kõrval istuvale inimesele, kes joonistab elukale keha ja kerib paberi omakorda kokku. Siis lisatakse jalad. Tulemus saab üsna naljakas.“ (Mängu näide Lisa 2) (Whiter, B. 2003)
MATEMAATIKA KLASS:
Laual on ümbrik ise lõigatud puslega (Lisa 3) (igaks juhuks on varutud neid rohkem, kui peaks juhtuma, et mõni rühm väga kiirelt pusle kokku saab). Meeskonna ülesanne on pusle koos kokku panna. Pusle on lõigatud Hiina kujundimängu „ Tangram “ järgi.
EMAKEEL :
Ülesande läbi viial on leht lünkadega ( Lisa 4).
„Öelge palun nii palju omadussõnu ( vastab küsimusele MISSUGUNE?) kui teile meelde tuleb.“
Siis paneb ülesande läbiviia järgemööda öeldud omadussõnad lünkadesse ning kokku saabki üks vahva lugu mille ta ka pärast ette loeb.
VÕIMLEMINE:
Alustame lihtsa mänguga:
RING LÄHEB KOKKU
Anu Hiiemäe
Moodustatakse ring ja hakatakse koos rütmikalt lugema:
“Ring, ring, väiksemaks,
ring, ring väiksemks.”
Ring läheb kogu aeg rütmiliselt väiksemaks.Kui ollakse juba päris üksteise lähedal koos, muudetakse salmi:
“Ring,ring suuremaks ,
ring,ring suuremaks.
Praks!”
Viimasel sõnal lapsed lasevad kätest lahti ja kukuvad pepuli. ( Hiiemäe, 2007)
Seejärel mängime ringmängu:
KAKS SAMMU SISSEPOOLE
Rahvalaul
:,: Kaks sammu sisse poole,
kaks sammu välja poole :,:
Plaks ja parem käsi,
plaks ja vasak käsi,
plaks ja parem käsi, vahetus. ( 5x)
Finišisse jõudnutele jagatakse šokolaadimedalid.
Kui kõik grupid on tagasi sööklasse jõudnud, tänatakse kohaletulnuid.
„Suur suur aitäh teile kõigile, et leisite selle tunnikese oma õhtust ja veetsite selle meiega. Loodame, et teil oli põnev ning positiivseid emotsioone täis õhtu. Lõpetuseks pakume omalt poolt teile väikest kehakinnitust ning kohvi/teed. Kaunist õhtu jätku ning head emadepäeva !“
Lapsed viivad emadele, vanaemadele, õdedele enda meisterdatud kaardid ja lilled. (Lisa 5)
Allikad
Emalaulud. (1972). EESTI RAAMAT.-Tallinn
Voiman A-L. (2011). Jutuke Lepatriinust. [2015. Detsember. 25 ]
http://www.lasteaed.net/2011/10/02/jutuke-lepatriinust/
Hiiemäe A. ( 2007). Lihtsad liikumismängud õues 3-5 aastastele. [2015. Detsember. 25 ]
http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud-oues-3-5-aastastele-&catid=18:artiklid&Itemid=9
Lastekaraoke. (2010). Laulud 1. OSA. [2015. Detsember. 25 ]
http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.ht m
Whiter, B. (2003). Mängude entsüklopeedia. OÜ Greif trükikoda
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Jutuke lepatriinust
Anna- Liisa Voiman
Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama . Kirsipuu otsas elas orava -onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii raskeks ja kleepuvaks muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta. Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui  orava-onu kodu juba paistis , juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla unustanud ja hajameelne Triin komistas kõigi kuue jalakesega tõrva sisse.
 Ta oli väga õnnetu ja nuttis kolm päeva ja neli ööd jutti.
Sellest ajast peale ongi lepatriinu-Triinu jalakesed mustad ja kleidi seljal ilutsevad mustad täpid. Ta jalakesed ja kleit on siiani rasked ja kleepuvad ning sellepärast ta istubki  tükk aega su sõrme otsas, enne kui jaksab lendu tõusta. (Voiman A-L. 2011)
Jutuke lepatriinust
Anna-Liisa Voiman
Lendas ................. lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis .....................kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma ................. maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii ....................., tema ................. .................... kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus ..................... täppi. Lepatriinu tõmbas oma ......................... saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii ....................... ja ......................... muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta. Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui  orava-onu kodu juba paistis, juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla unustanud ja ................... Triin komistas kõigi kuue jalakesega tõrva sisse.
 Ta oli väga .................... ja nuttis kolm päeva ja neli ööd jutti.
Sellest ajast peale ongi lepatriinu-Triinu jalakesed ..................... ja kleidi seljal ilutsevad ................... täpid. Ta jalakesed ja kleit on siiani ...................... ja ......................... ning sellepärast ta istubki  tükk aega su sõrme otsas, enne kui jaksab lendu tõusta.
Lisa 5
Vasakule Paremale
Ürituse kava-Emadepäeva karusell #1 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #2 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #3 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #4 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #5 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #6 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #7 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #8 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #9 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #10 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #11 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #12 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #13 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #14 Ürituse kava-Emadepäeva karusell #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Snooopy Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Näidis-nädala õppekava 4-5 a
27
docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last

Pedagoogika alused
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Toompere - Kommunisti surm
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite

Teater
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun