EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?.............................
eu. Ettevõtte tegevus on igati kooskõlas Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmänguteenuste osutamist kuidagi. Tutoopias on ranged reeglid hasartmängukorraldajate tegevusele, et vältida pettust ja rahapesu, ning nende rikkumise eest on ette nähtud ranged sanktsioonid. Sõltumatute hinnangute kohaselt ei ole kuritegevus hasartmängude valdkonnas Tutoopias kuigi levinud ning võimalikud rikkumised avastatakse ametivõimude poolt kiiresti. Teise EL liikmesriigi Elboonia suurima ajalehe Elboonia Postipoiss uudisteportaalis avaldati ühe päeva jooksul onlinelotto.eu veebisaidi reklaam, milles kutsutakse üles osalema hasartmängus. Elboonia ametivõimud trahvisid Elboonia Postipoissi reklaami avaldamise eest 10 000 euro suuruse maksimumtrahviga. Lisaks karistas Elboonia ettevõtet Online Lotto 30 000 euroga selle eest, et ta ei blokeeri oma kodulehte Elboonia elanike suhtes ning kohustas mitte lubama Elboonia elanikel oma kodulehte külastada.
tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine).
1.4. Eeldused eelotsuse taotlemiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise peamised õiguslikud alused Euroopa Liidu õiguse esinevad: EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta) EURATOMi asutamislepingus (art 150) EL lepingus (art 35) teatud konventsioonides (mille ühtlase tõlgendamise tagamine jääb Euroopa Kohtu pädevusse). 3 1.5. Eelotsuse küsimise struktuur Asja menetlemine liikmesriigi kohtus: menetluse käigus kerkib üles küsimus EL õiguse kehtivusest ja/või tõlgendamisest liikmesriigi kohus peatab menetluse liikmesriigi kohus küsib eelotsuse Euroopa Kohtult Euroopa Kohus võtab eelotsuse küsimuse menetlusse: Euroopa Kohus menetleb eelotsust kirjalikus ja suulises menetluses ning teeb eelotsuse Liikmesriigi kohus menetleb asja lõpuni ja teeb otsuse arvestades EL õiguse küsimustes Euroopa Kohtu eelotsusega. 2
.............................................................................10 19.Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused....................................................................................................................10 Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine)..........................................................................10 Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule...................10 Eesti liitus EL-iga aastal 2004 Praegu liikmesriike 28 1. Nimeta EL asutajariigid. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada;
Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.....................................................................................................................9 2.1. Erinevad menetluse liigid.......................................................................................9 Eelotsusetaotlused.....................................................................................................9 Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi..................................................................10 Tühistamishagi.........................................................................................................10 Tegevusetushagi.......................................................................................................10 Apellatsioonikaebus.................................................................................................11 Teistmine.........
kohtute võimalus kontrollida, kas Eesti täidab kõiki kohustusi, mis on talle märatud EL liitumisega. 9. Miks peab J. Laffranque Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta arvamust julgelt EL lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks? Kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas. 10. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes 11. Mis muutus Eesti kohtute, sh Riigikohtu jaoks alates 1. maist 2004? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12
erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations)
5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva
Esimeseks ECB presidendiks sai hollandi majandusteadlane Willem Duisenberg. Konvergentsikriteerium 1993. aastal jõustunud Maastrichti leping määratles tingimused, millistele peavad EMU liikmeteks pürgivad riigid vastama. Neid tuntakse kui nn konvergentsikriteeriumide nime all ja on järgmised 1. EMU riigi inflatsioonimäär peab olema võimalikult madal. Hinnatõus ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama inflatsioonimääraga liikmesriigi keskmist näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Pikaajalisemate positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 3. Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT)
Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses.
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud.
a) Euroopa Parlament b) Euroopa Liidu Nõukogu c) Euroopa Ülemkogu d) Euroopa Komisjon 24. Euroopa Liidu Nõukogu tööd valmistavad ette: tööd valmistavad ette töörühmad ja erikomiteed, mis tegelevad peamiselt õigusloomega 25. Täidesaatvat võimu ELis esindab: Euroopa Liidu Nõukogu 26. Nõuandva staatusega abiinstitutsioonid ELis on: majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee. 27. Euroopa Liidu Kohtu ülesanded on: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või füüsilise või juriidilise isiku hagides; teeb liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. 3 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 28
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse.
EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees
● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes. KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel. Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele. Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab. *Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene. *Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud
'' Euroopa liiduga liitumine - meie hukk või kaotus. Alates 1-st maist, kui eesti liitus euroopa liiduga pole elu eestis just väga palju paranenud, kuid siiski. Arvestades praegust majanduslikku seisu eestis on euroopa liit meile kindlasti suureks abiks. Eesti on kindlasti paremal järjel tänu Euroopa Liidu jagatatavale toetustele. Kindlasti ei ole Euroopa Liiduga liitumine meie jaoks hukka, vaid pigem võit. Ka on lisandunud veel euroopaliidu liikmesriigi kodanikele hulk uusi õigusi. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodanikel on ; õigus õppida teises liikmesriigis õigus töötada teises liikmesriigis; õigus elada teises liikmesriigis; õigus võrdsetele võimalustele; õigus Euroopa Liidus vabalt reisida; õigus osta kaupu ja teenuseid; õigus osaleda kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerida
elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland
1) Liikmesriikide parlamentide pädevuse suurendamine tõhustab demokraatiat otsuste tegemisel. 1 Lissaboni lepinguga tunnustatakse ja tugevdatakse liikmesriikide parlamentide rolli, kes ELi institutsioonide väljakujunenud rolle muutmata saavad üha enam võimalusi osaleda ELi töös. Kodanike silmis on just parlamendil kõige suurem usaldus ning legitiimsus. Liikmesriigi parlamendi ulatuslikum kaasamine annab rahvale märku sellest, et ka nende roll liidu otsustusprotsessis on suurenenud. Samuti aitab süsteem kahtlemata kaasa parlamentidevahelisele suhtlemisele ning koostööle. 2) Lissaboni lepingus on punkte, millega tugevdatakse institutsioonide tõhusust, ühtsust ja läbipaistvust, ning selle tulemusena saavad kasu Euroopa kodanikud. (nt: Lissaboni lepinguga tugevdatakse Euroopa
riigi kodakondsuse. ° Kodakondsuse saamine eriliste teenete eet Kodakondsuse kaotamine: vabastamine või äravõtmine Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. EUROOPA KODAKONDSUS ° Kehtestati Maastrichti lepinguga. ° EL kodanikuks on liikmesriigi kodakondsusega isik. ° EL kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondust. Õigus vabalt liikuda ja elada EL liikmesriigi alal. Õigus hääletada ja kandideerida EP valimistel. õigus saada diplomaatilist kaitset EL mittekuuluva riigi territooriumil ükskõik millise EL diplomaatiliselt esinduselt. KUIDAS EESTI RIIK TOIMIB ? Parlament e riigikogu ° Esindab seadusandlikku võimu Vabariigi valitsus ( täidesaatev võim ) ° VV juht , peaminister, on riigi tegelik juht President
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER)
3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu
tavamääraga (18%). 4) nullmääraga teenuse müügi puhul on tõendamiseks vajalik teenuse osutamise kohta sõlmitud kirjalik leping või tellimiskiri , mis võib olla nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul . KM nullmäära rakendamise puhul tuleb arvetele lisada viide vastavale seadusaktide , mis lubab rakendada nullmäära . Alljärgnevalt on toodud ära kõige enam levinud viitevariandid: 1) kauba müük teise liikmesriigi maksukohustuslasele -Directive 2006/112/EEC Art 138 2) kauba müük teise liikmesriiki diplomaatilisele esindusele või esindajale, välisriigi diplomaatilisele esindusele, ühenduse institutsiooonile - Directive 2006/112/EEC Art 151 3) reklaami-, konsultatsiooni-, raamatupidamise-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus-, kaubaveoteenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele - Directive 2006/112/EEC/Art 196
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui
tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses ülaltoodud dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e-justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest, muudest õigusaktidest (mida võib vastu võtta nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil) ja/või valitsusasutuste määrustest. Peale selle võib liikmesriikide kohtute otsustest saada kohtupraktika
pereliikmetele.» See tähendab et liikmesriigid ei pea võtma enda peale kohustust põhjuseta andma sotsiaaltoetusi, abiraha, stipendiumi vms majandusabi üliõpilastele teistest liikmesriikidest, kellel pole mingi seost riikiga kus ta õpib ja kes tuli ainult ühe eesmärkiga - õppimine. Aga, iga üliõpilane kes elab liikmesriigis viis järjestikust aastat, saab seal alalise elamisõiguse (Direktiiv 2004/38/EC) ning saab samad liikmesriigi kodanikudega õigused ehk saab nõuda toetust ja majandusabi. Teine põhjus, miks ei saa kohe saada majandusabi liikmesriigilt, kus inimesel ei ole alalise elamisõiguse on vältimine olukorra kus üks inimene saab majandusabi kahekordselt ehk oma kodumaalt ja liikmesriigilt kus ta õpib või kui ta ei ole täieõiguslik elanik. Kohtuasjas C-158/07:Förster räägitakse, et on õiguspärane, kui liikmesriik annab
Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlamendis 6 kohta. EL nõukogu eesistuja vahetub pidevalt. Euroopa ülemkogu on kogu, kus kohtuvad kõikide liikmesriikide juhid umbes 4x aastas
juba Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja hakkas kehtima eelmise aasta lõpus. KOKKULEPPEST TULENEV KOHTUALLUVUS Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades KOHTUALLUVUS Üldsätted : ARTIKKEL 4 1. Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. 2. Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. VALIKULINE KOHTUALLUVUS: ARTIKKEL 7 Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis: 1 a)lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; )
Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi
ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled,
Paarid võivad otsustada, millise riigi õigust kohaldatakse. See tagab nende jaoks suurema õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse ning aitab kaitsta abikaasasid ja nende lapsi keeruka, pikaleveniva ja raske menetluse eest. Uus kord ei võimaldaks osalevates liikmesriikides sellist meelepärase kohtualluvuse valimist ning tagaks, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus nõrgem abikaasa koos abikaasaga elab või viimati elas. Abielulahutuse kohta otsuse tegemine on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade alaline elukoht, on kostja alaline elukoht, oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, juhul kui abikaasade alaline elukoht ei ole enam samas liikmesriigis, on ühise taotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht, on teatavatel tingimustel hageja alaline elukoht, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Pooled peavad valima eespool nimetatud kohtute vahel.
Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad? Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt
EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. Selle alla kuulub euroala 19 riiki. • Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks.
(KMS § 6 lg 1 p 3) 3 Kauba import toimub Eestis, kui KMS § 6 lg-s 1 nimetatud tolliprotseduurile suunamine toimub Eestis. (KMS § 6 lg 3) Eestis toimuv kauba import on ka liidu tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa. (KMS § 6 lg 4) 8. Mida tähendab kauba ühendusesisene käive? Kauba ühendusesisene käive on: (KMS § 7 lg 1) - kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud KMS § 7 lg-s 2 nimetatud juhtudel; (KMS § 7 lg 1 p 1) - aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki; (KMS § 7 lg 1 p 2) - kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks,
õigusaktide erinevused. Edasisaatmisotsusele lisatud õiguslike asjaolude selgituse kohaselt vastab tõele, et Ühendkuningriigi eri ajaloolis-geograafiliste osade, s.t Inglismaa ja Walesi, Sotimaa ning Põhja-Iirimaa ja Mani saare seadused on selles valdkonnas erinevad ning neil on erinev alus, st et osa neist seadustest pärineb ,,common law" süsteemist, osa kirjutatud seadustest. Nüüd pöörame küsimuste juurde. Esimeses küsimuses on küsitud, kas liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kõnealusesse liikmesriiki, on tegemist meetmega, mis on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra
Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks. · Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%) · Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2% punkti. · Liikmesriigi valuuta ei tohi 2 viimase aasta jooksul olla delaveeritud ja selle kõikumised peavad olema jäänud rahasüsteemi poolt määratud piiridesse. · Riigi eelarve defitsiit peab olema alla 3% SKPst
häälteenamusega. Seejärel ratifitseerivad liikmesriigid ühinemislepingu vastavalt iga riigi põhiseaduslikule menetlusele. Läbirääkimiste ajal saavad kandidaatriigid Euroopa Liidult toetust majanduse järjele aitamiseks. Need 10 riiki, kes liitusid 2004. aastal, said kokku toetust 41 miljardit eurot, millega rahastati peamiselt struktuuriprojekte, et aidata uustulnukatel täita liikmeksoleku eelduseks olevad tingimused. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile
Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit.
Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro. Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. · Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks.
Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Ministrite Nõukogu : · esindatud on iga liikmesriigi üks minister · oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil. · Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant · otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel · otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus
repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati:
kindlustab Euroopa lepingute elluviimise · Juhtiv jõud liidu institutsioonilises süsteemis · Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa Parlament · Jagab nõukoguga (Euroopa Liidu Nõukoguga) seadusandlikku võimu · Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi · 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu · Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan · Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab üks esindajaks määratud minister Euroopa Kohus · Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust · Seisab Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete huvide eest Seaduste tasakaalustamine EL ja liikmesriigi vahel Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Õpik, lk 134-135. Vaatame kohtade jaotust Euroopa
ülesandeid reguleerivate eeskirjade lähenemine, et rakendada majandus- ja rahaliitu tõhusalt rohkemate töökohtade ja suurema kasvu raamistiku ning hoida ära tõrkeid. Maastrichti lähenemiskriteeriumid Mida mõõdetakse? Kuidas mõõdetase? Lähenemiskriteeriumid? Hinnastabiilsus Tarbijahindade inflatsioonimäära Kolme kõige paremaid tulemusi ühtlustamine. saavutava liikmesriigi määrast mitte üle 1,5 protsendipunkti. Riigi rahanduse Valitsussektori eelarvepuudujääk Kontrollväärtus ei ületa 3%. usaldusväärsus protsentides SKPst. Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst.
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon
Miks on Eestis palju mittekodanikke? Sest Eestis elab endiselt palju Nõukogude Liidu ajal siia elama sattunud mitte-eestlasi ja nende järglasi, kes pole ei sünnijärgselt ega läbi naturalisatsiooni Eesti kodakondsust saanud. Lisaks on Eesti kodakodnsuse taoltemisel vaja sooritada eesti keele eksam või peab olema omandatud eesti keeles haridus; lisaks veel eksam põhiseaduse kohta; olemas peab olema legaalne põsiv sissetulek. 6. Mida tähendab Euroopa Liidu kodakondsus? Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. See võimaldab reisida, elada ja töötada kõigis liidu liikmesriikides ning pakub laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. 7. Keda peetakse rahvusvähemuseks?
aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis annab osaluse mingis firmas. Annab õiguse kuuluda ettevõtte omanike ringi. Võlakiri- inimene laenab ettevõttele raha ning saab sealt intressidega kasumit. Rahvusvahelise finantskeskkonna arendamisel on tähtis roll Rahvusvahelisel Valuutafondil. Euroopa Liidu ühtne majandusruum EL-i majanduspoliitika alustalaks ning põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EK-i siseturu loomine. Euroopa Liidu printsiibid: Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: · stabiilsuse ka kasvu pakti piirangud -eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st -võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st * ühtsed tollid kolmandate riikidega. * struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks.
liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis. Euroopa Liidu komisjon Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament
tööjõu tootlikkus, mis on riigi jõukuse kasvu üks peamisi eeldusi; majapidamiste lõpptarbimiskulutuste hinnatase (majapidamiste lõpptarbimiskulutused näitavad, kui palju kulub majapidamistel eluks vajalikule kaubad, teenused, eluase, kommunaalteenused). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti pigem kaugenes 2015. aastal nende kolme näitaja alusel Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus, mis 2014. aastal oli kasvanud 72,9%ni ELi 28 liikmesriigi keskmisest, kahanes nüüd 69,7%ni. See on madalam tase, kui oli aastal 2011 (vt joonis 1). Ka Eesti majapidamiste ostujõu näitaja, mis aastal 2014 oli suurenenud 76%ni ELi keskmisest, vähenes 2012. aasta tasemele ehk 74%ni. Lõpptarbimiskulutuste hinnatase 2015. aastal peaaegu ei muutunud: võrreldes ELi 28 liikmesriigiga moodustas see 75,2%. Aasta varem oli see näitaja olnud 75,6%. Vähene tootlikkus pärsib majandusarengut ja on üks põhjus, mis takistab Eesti lähenemist
annaabi.ee 
