Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13]
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emali...
turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused: Mullad viljakad. Loomastik sama. 3) Järjestada valguse, niiskuse, liigirikkuse ja mullastiku viljakuse järgi Valguse järgi: 1) Raba, Lamminiit, Looniit 2) Madalsoo 3) Palumets 4) Laanemets Niiskuse järgi: 1) Raba 2) Madalsoo 3) Lamminiit 4) Looniit 5) Laanemets 6) Palumets Liigirikkuse järgi: 1) Lamminiit 2) Looniit 3) Palumets 4) Laanemets 5) Madalsoo 6) Raba Mullastiku viljakuse järgi: 1) Laanemets 2) Lamminiit 3) Looniit 4) Palumets 5) Madalsoo 6) Raba
üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde) · Aastaaegade vaheldumine Taimestik · Puurinne- üksikud puud (kask, mänd, saar, vaher, tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits )
leida, kas väljasuremisvõlg on olemas. Püüdsime seda kindlaks teha Saaremaa ja Muhu loopealsetel. Uurisime, kuidas on loopealsete nüüdne liigirikkus seotud loolaikude ajaloolise või praeguse pindala ning ajaloolise või praeguse sidususega. Sidusus näitab loolaikude omavahelist kaugust, olles seega kooslusevõrgustiku killustatuse vastandväärtus. Teatavasti on laialdaselt tõestust leidnud seos liigirikkuse ja pindala (aga ka liigirikkuse ja sidususe) vahel [3, 9]. Sellist seost eeldades püüdsimegi hinnata võimalikku väljasuremisvõlga, mis neis kooslustes elupaigalaikude kadumise ja killustumise tõttu on tekkinud. Kui praegune liigirikkus seostub pigem ajaloolise, mitte aga tänapäevase maastikustruktuuriga (pindala ja sidususega), siis võib eeldada, et liigirikkus ei ole veel jõudnud praegusele maastikupildile vastavasse tasakaaluolekusse. Peale selle püüdsime leida väljasuremisvõla tegelikku ulatust: kui suurt
liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38
kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne Eestis aga happelised. Mullad on viljakad ja niisked. Liigirikkust mõjutab kasvutingimuste ruumiline ebaühtlus. "Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse" Vilju Lilleleht lk. 69
arenev tervik Elupaikade killustumine-ehk fragmenteerumine tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks, sj väheneb elupaiga kogupindala, suureneb seraeffekt ja laikude isoleeritus Kooslus- mingil kindlal alal ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum, suhteliselt stabiilne. Nt Laelatu puisniidul on 1 m2 peal 76 liiki Liigirikkuse tulipunkt- kohad maailma kaardil, kus liigirikkus on eriliselt ohus, globaalse liigirikkuse koondumisalad. Nt ameerika läänekallas, indoneesia, amazonase ala, uus-meremaa. 39 tk. Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on
adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega
roostike rohkus. 20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks. Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti
Tulikas Koerapöörirohi Naistepuna Tüüpilised kultuurid Timut Ristik Lutsern Loomastik Kariloomad (kitsed, hobused, sead, lambad, veised) Tekkimine Inimese poolt rajatud. Rajatakse väheviljakatele turvasmuldadele, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt
Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine,
mõõtes kindlate saamblikuliikide talluse läbimõõtu, on võimalik välja arvutada sambliku substraadi vähim vanus 7. Lihhenoindikatsioon samblike liigilise koosseisu ja ökoloogiliste näitajate alusel saadakse täiendavat infot keskkonna nö varjatud omaduste kohta, nt: õhu saastatuse kohta linnades või tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine
Kultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade
raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad rohkem hapnikku, kui ükski teine metsade kogum, ning on koduks ligi pooltele kõigist maailma liikidest. Sellise meeletu raiumise tagajärgedeks on pinnase erosioon, liigirikkuse vähenemine, kasvuhoonegaaside osakaalu suurenemine ja kõrbestumine. Kõik eelpool nimetatud tagajärjed on väga tõsised ja pöördumatu efektiga planeedile, seega peame võtma liigraiet tõsiselt ja võitlema selle probleemi vastu, sest hiljem ei ole enam võimalust seda korda teha. Põhja Hiinas on miljoneid elanikke ümberasustatud, sest Mao Zedongi valitsemisajal maha raiutud metsade asemele on tekkinud kõrbed, mis laienevad päevast päeva ja väga kiire tempoga
Korraldada tuleks looduse säästlik kasutamine, looduse tasakaalu säilitamine. Tagada tuleks ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud areng, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada siinkohal vanakreeka jumalanna Demeter, kes oli maa- ja viljakusjumalanna. Arvan, et just tema suudaks selles vallas olukorda parandada. Eesti olukord vajab hetkel tõesti parandamist, kuid nende jumalannade ja jumala abikäsi on ebatõenäoline ning lausa müütiline. Seetõttu peaksime kõik alustama maailmaparandamist, sealhulgas Eesti edasiviimist ja elu peremaks muutmist just iseendast ning lähedastest meie ümber.
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe.
Taimed omastavad fosforit mullast. Inimtegevuse mõju avaldub eeskätt eutrofeerumises, mida põhjustab reovee ja väetisega siseveekogudesse ja ookeani kantud fosfor. Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba, loopealne, madalsoo, palumets, laanemets; (5) liigirikkuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba. (6) pH alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, Kadrioru park, rannaniit; (7) mullaviljakuse alusel: teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, kultuurrohumaa, Kadrioru park, rannaniit; (8) veerežiimi alusel: rannaniit, Kadrioru park, kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord; (9) valgustingimuste alusel: kultuurrohumaa, teravili
kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et kaitstes ainuüksi üht liiki ei tule see tulemuslikult välja. Seega tuleb kaitsta ka kasvukohta. Näiteks lendorav ning must toonekurg on suures hävimisohus olevad liigid, seega on võetud kaitse alla kõik nende teadaolevad elupaigad. · Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes ? Eesti osaleb, kuna lisaks liigirikkuse mitmekesisuse sälitamisele ka loodusressursside säästlik kasutamine ning sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. · Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus ? Miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. On vaja kaitsta, et inimesed ei toodaks üle ning ei laseks välja surra paljudel liikidel.
Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis Märgati, et tainekoosluste levik ruumis sõltub mullast ja kliimast. Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena. Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Koosluste levik ruumis Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt
trilobiitide kivistisi. Tänapäevaks on teada umbes 15 000 liiki trilobiite. Ka Eesti Paleosoikumi vanusega settekivimeis on rohkelt trilobiitide kivistisi (1, 2) 2) Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina. (1,2) Joonis 2. 3) Nautiloidid on primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
Luuletajana on Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemustest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikuimaid ja teadlikuimaid autoreid Eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poolt, olgu tegemist looduse või rahvastega. Minu arvates oli selle referaadi tegemine väga huvitav. Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA JAHENEMINE Kadi Koemets Võru 2014 Sissejuhatus Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud ka märkimisväärset soojenemist ning tulevikuski on oodata selle jätkumist. Viimsed aastakümned on eelmisest olnud soojemad ning selle põhjuseks arvatakse olevat suurenenud inimtegevus. Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste...
Bio Populatsioon. Kooslus. Ökosüsteem. Populatsioon ühel alal, koos elavad, vabalt ristuvad, ühe liigi isendid. 1. Arvukus 2. Tihedus Joon lk 22. Kooslus on ühel alal, koos elavad. Kõikide liikide populatsioonid. Taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismide kooslus. Ökosüsteem - Moodustab kooslus, mis sea on, eluta keskkond. A-Biootilised tegrid (temperatuur, muld, valgustegurid) 1. Domineerivad abioootil tegurid 2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3
Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis toob kaasa veekogu täieliku hävingu. 3) Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on kiirelt tõusnud fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel. 4) Küttimine ohustab suuresti liigirikkust. 4. Kuna paljud liigid on oma looduslikest elupaikadest välja surnud või ei saa inimetegvuse tõttu säilida, on Maa liigirikkuse säilitamisel oluline roll GEENIPANKADEL, LOOMAAEDADEL, SUUTREL AKVAARIUMITEL, BOTAANIKAAEDADEL, SEEMNEPANKADEL. (ka kaitsealad) 5. Looduskaitse maailmas ja Eestis Väga palju on loodud ülemaailmseid lepinguid ja konventsioone, millega tagatakse looduskaitse. Eesti on ühinenud nt AEWA ja EUROBATSiga. 6. Looduskaitse korraldus eestis 5 rahvusparki ja maastiku- ja looduskaitsealad.
Endeemne liik esineb üksnes väga piiratud alal nt saarema robirohi ja relikt on vana aja jäänuk näiteks harilik jugapuu Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Näiteks iseloomustab indikaatorliigi olemasolu (ja ka tema suhteline arvukus) vastava ökosüsteemi, koosluse vm. seisundit, olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikidevaheline konkurents, kliimamuutus jne. Saarte dünaamilise liigirikkuse mudel Saarelisus laias tähenduses Isoleeritus,eraldatus •Meresaared -Okeaansed saared–tekkel ilma elustikuta (Hawaii, Kanaarid, Galapagos) -Mandrilised saared–eristunud mandrist koos elustikuga (Madagaskar, Uus- Meremaa, Britannia) •Isoleeritud kooslused ehk maismaasaared -Mäetipud -Järved -Looduskooslus kultuurmaastikus Ühisomandi tragöödia ja Punane kuninganna
kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73
arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis.
Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp, kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes.
Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks.
keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust. Keskkonnarisk- laiemas tähenduses hinnatakse k-e kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine). Kitsamalt nimetatakse k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel. K. vähendamiseks rakendatakse mh keskkonnaauditit ja keskkonnamõju hindamist. Keskkonnahäiring- Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv
, 2001), seetõttu eelistatatakse ja kasutatakse töös terminit ,,pool-looduslikud kooslused". Pool-looduslikud kooslused etendavad väga olulist osa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Siinkohal tuleks ära märkida nende kõrget liigirikkust, mistõttu neil on kõrge teaduslik väärtus (Talvi, 2001). Liigirikkus on kujunenud mitmetel erinevatel aja- ja ruumiskaaladel toimuvate protsesside tagajärjel (Zobel, 1992; Grace, 1999). Väikesel skaalal on üheks oluliseks liigirikkuse ja liigidünaamika mõjutajaks isenditevahelised interaktsioonid, mis sõltuvad võsude horisontaalsest paigutusest ja need toimuvad lähimate naabrite vahel. Suuremaskaalalistest teguritest on oluliseks koosluse liigiarvu mõjutajaks selle liigifond ehk nende liikide hulk, mis on võimelised antud koosluses kasvama (Taylor jt., 1990; Zobel, 1992, 1997; Eriksson, 1993; Pärtel jt. 1996; Pärtel & Zobel, 1999). Luhaniidud on tekkinud lammimetsadest inimtegevuse tulemusena
ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb maaharimises ja karjakasvatuses. Kuni inimese saabumiseni Eesti alale koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka. ,,Ka meie tänased okasmetsad on üsna liigivaesed. Kui kõnnite kuusikus ja korjate kukeseeni, siis on see küll kena ökosüsteem, kuid väga palju liike seal ei ela," sõnab instituudi botaanikaosakonna juhataja Martin Zobel. ,,Suure liigirikkuse tõid siia inimtekkelised rohumaad." Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi. Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides.
juga. Toila orupark Park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektraril. Selle vanimaks osaks võib pidada üle 200 aasta vanust Nõmme männikut jõe vasakul kaldal. Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas
(kasutus, kaitse jne). Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Metsade tähtsus · Erosiooni tõkestaja · Hapniku tootja · Veeringe reguleerija · Tooraine · Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? · Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. · Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Segametsad on mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos
kultuuriliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste poolest, kuid olles ka sobivaks elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele (nahkhiired, kakud jt). Märkimisväärsemad Eesti pargid on võetud riikliku kaitse alla - loodusväärtuste poolest rikkamad looduskaitse alla (ca 400) ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla (293), seejuures ca 2/3 parkidest on topeltkaitse all. Kaitsmise peamiseks eesmärgiks on ajaloolise miljöö ja liigirikkuse säilitamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaksali_park http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/urve.ht ml http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/lkparkid ekaitsesteestis.pdf http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostami se_juhend.pdf
lääne poole, seda suuremaks. Taani väinades on suur soolsus gradient 15 läheb soolsus väiese ala peal kuni 35 -ni. Liigirikkuse vähemus on tingitud sellest, et Läänemeri on väga noor ja liigid ei ole suutnud madala soolsusega vees välja kujuneda. 6 Joonis 16. Mere,- riim- ja magevee liikide arv sõltuvalt soolsusest. Joonis 17. Läänemere (keskmiste) hoovuste süsteem.
PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn...
Sellest ajast on säilinud mitmeid arktilise levikuga liike. Enamik algseid liike tõrjuti kliima soojenedes põhja poole. Laialeheliste metsade levides hakkas Eestisse tungima soojalembesemat faunat, algul kagu suunast (Eurosiberi komponent), hiljem edelast peamiselt Lääne-Eesti ja saarte kaudu (Lääne-Palearktiline komponent). Sub- Atlantilise kliimaperioodi lõppedes algas uus ida- ja põhjapoolsete liikide sissetung, mis kestab tänaseni. Selgrootute väiksema liikuvuse ja suurema liigirikkuse tõttu on varasemad arengujärgud jätnud Eesti selgrootute faunasse rohkem jälgi kui selgroogsete faunasse. Selgroogsete fauna areng on olnud dünaamilisem, asustus lindudega tekkis tõenäoliselt juba osaliselt jää all olnud territooriumil. Arktilised liigid on tänapäeval enamikus kadunud, nende jäänukiteks võib veel pidada näitekskaurilisi. Järgnenud laialeheliste metsadega soojem periood tõi Eestisse
4000. aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkamad. Toiduahel; kurereha-jänes-rebane kurereha-kimalane-ämblik KASUTATUD KIRJANDUS 1. ''Läänemaa teejuht'' Marko Valker, 2005 Tallinn 2. 3. 4. ''Eesti looduse vägi'' Hendrik Relve,2008 Tallinn 5. Loodusõpetus 6. klassile, 2 osa, K.Lepasaar, R.Kuresoo, T.Kuresoo, 2006 Tallinn 6.
langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena.
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
- tekivad tee ja aia äärde, kaevanduste lähedusse, komposti hunnikutesse, kraavidesse, põllu servadesse, tunnused: kahjurid, parasiidid, umbrohi, haigusetekitajad, võõrliigid. Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. 3) Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp
Liigirikkus a) Alfa-mitmekesisus koosluses leiduvate liikide arv ehk teisisõnu liigirikkus. b) Beeta-mitmekesisus seob omavahel alfa- ja gamma-mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires. c) Gamma-mitmekesisus väljendub mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarset liigirikkust. Liikide arv pinnaühiku kohta. Elurikkuse tulipunkt globaalsed liigirikkuse koondusmisalad on pälvinud teravdatud rahvusvahelise tähelepanu ning neid nim liigirikkuse tulipunktideks. Tulipunkti eristamisel on mitmeid kriteeriume: arvesse võetakse üldine liigirikkus, endeemsete liikide hulk, looduslike ökosüsteemide tundlikkus inimtegevuse suhtes ning nende hävimise määr ja kiirus. Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad.
Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis. Probleem kõik liigid pole võrdsed Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust? Kõige rikkalikumad on · Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. · Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. · Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres · Suured troopilised järved Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild?
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium TEOD Referaat Sissejuhatuseks: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse
Lülijalgsed 1,1 milj *putukad nendest 1 m ilj oletatavalt 2 100 milj ** mardikad putukatest 440k 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks on maailma erinevates kliimavöötmetes liigirikkus nii erinev. Troopika suure liigirikkuse kohta väitis, et niiskes troopikas on palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samal ajal kui pooluste lähedal on jääajad liike välja suretanud. Mida kõrgemale ja sügavamale, seda vähem like seal on. 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
