Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused (0)

EESTI TURISMIGEOGRAAFIA
Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused
Pärnu 2007
Koostas: TÜ Pärnu kolledži
KULTUURIPÄRAND IDA-VIRUMAA
Kuremäe klooster Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - usklike hulgas on see tuntud "püha puuna".
Purtse kindluselamu Oletatav ehitamisaeg 1533-1565 Johann Taube ajal. Restaureeritud 1988-1990.a. Purtse kindluselamu on Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud ja pälvis 1990.a. Eesti parima ehitise tiitli. Ajalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi nime all tuntud kindluselamu on ehitatud huvitaval ajal - hilisgooti stiili taandumise ja renessansi perioodi künnisel. Seepärast esineb mõisamajal mõlemale stiilile iseloomulikke jooni, mis juba ehitamise käigus on oskuslikult ühtseks tervikuks sulatatud. Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. PärastPõhjasõja lõppu (1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse.
Saka-Ontika- Toila Pankrannik Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on Virumaal asuv pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv.
Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi - 55,6 m. Panga ja veepiiri vahele jääb Eesti kõrgeim, 26 meetrine Valaste juga.
Toila orupark Park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektraril. Selle vanimaks osaks võib pidada üle 200 aasta vanust Nõmme männikut jõe vasakul kaldal . Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike.
Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas kaevandatakse põlevkivi, millest toodetakse põhiline Eestis tarbitav elektrienergia .
Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega . Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse ehitusega tehti algust 1427 .aastal ja sellest sai Ordufoogti residents. Tänapaeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid.
Varivara sinimäed Kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut moodustavad Sinimäed: Tornimägi, Pargimägi ja Põrguaugu - ehk Grenaderimägi. Nende kogupikkus on 3,4 km.
Sinimäe kaitselahingutes langenute auks on Grenaderimäele rajatud ligi hektari suurune mälestusplats, mida ääristav kaevik on pärit 1944. aastast. Samuti on mäe jalamile püstitatud kõrge mälestusrist hukkunutele. Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised : kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli , Tornimäel asub II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid.
Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased.
Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel.
Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn.
Mõisad Seal kandis on teadaolevalt 5 mõisa. AA mõis, Illuka mõis, Saka mõis, Mäetaguse mõis ja Kalvi mõis. Viimane mainitust on tõenäoliselt kõige kuulsam. Ajalugu ulatub 1196. aastasse , mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas.
Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana. Kalvi on oma ajaloo jooksul tegutsenud kindlusena ning hiljem mõisana.
Paik on tänu unikaalsele asukohale ja headele kaubandusväljavaadetele olnud läbi sajandite ülimalt populaarne . Lossi läheduses leidub sadam, mis nagu lossgi, on ehitatud taani viikingite poolt. Paikkonda peeti juba varastel aegadel ka puhkepiirkonnaks.
1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar Atterdag Põhja-Eesti alad Saksa ordule. Tehing hõlmas kõiki mõisaid ja kindlusi hoolimata nende nimest - sealhulgas ka Kalvi. Tehingu väärtus oli kokku 19.000 Kölni hõbemarka. Aasta hiljem müüsid sakslased territooriumi 20.000 hõbemarga eest edasi Liivi Ordule. Praegune Kalvi mõisahoone, mis on kultuuri- ja arhitektuurimälestis, ehitati 1908-1914. aastatel. Vanade mõisahoonete varemeid võib veel praegugi näha.
Kalvi mõis on tänaseks täielikult restaureeritud ning külastajatel on võimalik näha mõisa just sellisena nagu ta oli 1914.aastal. Tänapäeval asub mõisas hotell.
KUULSUSED
1. Irina Baleva on sündinud Kohtla-Järvel. Kunstnikuteed alustas Jõhvis Margarita Ostroumova ja Aleksander Igonini käe all. Edasi jätkusid õpingud St. Peterburgi Serovi-nim. Kunstikoolis, kus ta omandas disainer-kujundaja eriala. Aastast 1979 töötas Irina Baleva kunstiõpetajana, tegi kaastööd ajalehtedele ja trükikodadele. Aastat 2000 võib pidada batikaperioodi alguseks kunstniku elus. Batikat on Irina Baleva nimetanud oma elustiiliks.
2. Kristina Ojuland sündis 17.detsembril 1966 Kohtla-Järvel. Europolitik, välisminister ja „Tantsud tähetedega“ saate staar 
3. Marko Pomerants sündinud Lääne-Virumaal, Tamsalus . Poliitik . Endine sotsiaalminister.
4. Aime Mäekask sündinud Ida-Virumaal. Õppejõud Pärnu Kolledzis.
KASUTATUD KIRJANDUS:
www.ida-virumaa.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
www.welcometoestonia.ee
www.turismiweb.ee
www. turism .ee