Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Kaplinski (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Referaat
Jaan kaplinski
Koostaja Sander Laurson
30.11.2007
Sisukord
Jaan Kaplinskist……………………………………..lk 3
Pilt Jaan kaplinskist……………………………...Lk 4
Jaan kaplinski raamatud……………………..lk 5
Luuletus Jaan kaplinski luulekogust…Lk 6
Kasutatud kirjandus…………………………….Lk 7
Jaan Kaplinski
Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941. Jaan Kaplinski on poola rahvusest õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp -Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959 , esikogu „Jäljed Allikal” ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat „Tolmust ja värvidest”, mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist, ürgkodu poole püüdlemist: LÄBI SEST VALEST LÄBI SEST VALUST. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Jaan Kaplinski töödes ilmeb üha rohkem taotlust kõigutada, teha olematuks piire põhiliikide ja eri zanrite vahel, püüdu kirjutada lihtsalt teksti, mis on oluline nii talle endale kui lugejatele. Tema luuletused on nüüd rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse kõige lihtsamat, loomulikumat ja püsivamat loodust, lapsi ning elu ennast. Luuletajana on Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemustest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikuimaid ja teadlikuimaid autoreid Eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus , igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poolt, olgu tegemist looduse või rahvastega. Minu arvates oli selle referaadi tegemine väga huvitav. Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid , kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast.
Jaan Kaplinski pilt
Jaan kaplinski
Jaan kaplinski Raamatuid
Luule Raamatud
TOLMUST JA VÄRVIDEST
TULE TAGASI HELMEMÄND
ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED
ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK
MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE
TÜKK ELATUD ELU
MITU SUVE JA KEVADET
RASKE ON KERGEKS SAADA
UUTE KIVIDE KASVAMINE
JÄLJED ALLIKAL
VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE
Lasteluule Raamatud
Kuhu need värvid jäävad
JALGRATASTE TALVEUNI
Luuletus
Jaan kaplinski
1941
Ma koidu ajal ärkasin
ja hirmsat lugu märkasin:
kõuepilv oli köögis käinud
porgandid olid hapuks läinud;
Viksised olid hambaharjad,
läkiläkis kuremarjad.
Polnud miski nii kui pidi,
Kõik oli sootuks pahempidi.
Ma läksin voodi tagasi
ja kodu korda magasin
Kasutatud kirjandus
„Eesti Kirjanike Leksikon
„Eesti Kirjandus”
Pildid on saadud google otsingust,
7
Jaan Kaplinski #1 Jaan Kaplinski #2 Jaan Kaplinski #3 Jaan Kaplinski #4 Jaan Kaplinski #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Laurson Õppematerjali autor
elulugu Jaan Kaplinskist

Sarnased õppematerjalid

Jaan Kaplinski
6
docx

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja ­ isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast

Kirjandus
Referaat Jaan Kaplintskist
8
docx

Referaat Jaan Kaplintskist

TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk.2 2.Perekond.....................................

10. klass
Jaan Kaplinski luulekogu
22
pdf

Jaan Kaplinski luulekogu

SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule.........................................................................

Eesti keel
Jaan Kaplinski
23
doc

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14

Eesti keel
Referaat - Jaan Kaplinski
12
doc

Referaat - Jaan Kaplinski

Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................

Eesti keel
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

avastamine ja ehitamine. Luule tuum: Varem alustavad (stalinlik sugupõlv): Debora Vaarandi, August Sang (selle aja kõige adekvaatsem kajastaja), Uno Laht (vastuoluline kirjanik, revolutsioon. Satiiriline luule), Ilmi Kolla (lüüriline luule), Lehte Hainsalu (lisab lüürilist elementi), Paul Haavaoks (Smuuli varjust kasvab välja loodusliku laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt kujundajad, kes teevad esimesed avalöögid): Jaan Kross ­ esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule, kasutab seda jõulisemalt ja eksperimentaalselt nii vormis kui ka sisus). Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika. Ellen Niit ­ vabavärsiline luule, läheb ajavaimuga kaasa. Traditsiooniline laad. Tähtis lastekirjandus. Ain Kaalep ­ vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist).

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on võimalik kirjutada või kui kaugele saab minna luules. Samal ajal Artur Alliksaar, kes läheb märska kaugemale, st tähendab, et tekstid ei saa ilmuda 1961,2,3. Olukorra kiire muutumine torkab silma kui 62ndate teine pool: 65,66 ei saa Alliksaare luule ilmuda, 68 saab. Järelikult esteetiline avardumine läheb edasi ja asünkroonilisusele lähenema.

Eesti kirjanduse ajalugu II
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" ­ vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun